kivid ja kännud
Kui teha ropu töö top3, siis esimesel kohal on puujuured, teisel kohal tarn ja kolmandat jagavad mädarõigas, ohakad ja päideroogt jt
Kõige raskem töö senini on olnud puujuurikatega jändamine. Neid on igal pool, sest ma tegutsen hetkel vana lodumetsa põhjas. Põhimõtteliselt oskaksin puujuured ära määrata lepal, saarel ja vahtral ja toomingal. Need neli on siis minu issanda vitsad. Lepp näikse ajavat oma juuri pinnalähedaselt ja laialt, kindlustades endale järeltuleva põlve. Kuigi see pinnalähedus ulatub kuni meetrini. Saar ajab oma juured hoopis muul moel ja kui satud juure peale, on lihtne järgmised kätte saada. Toomingas on ülitüütu, sest, kuhu kukub, seal kasvab ja kui on känd siis vohab. Ma oletan, et ega okaspuud ka mingi pidu pole, aga neid mul siin ei kasva. (veel) Vaher aga näikse minevat otse alla. Kõige hullem kombinatsioon on lepp +vaher. s.t. vaher on end sättinud lepajuurikate vahele, suurepärane lukk.
Alustame siis sellest, et oli vaja puhtaks teha nõlv, mille pikkus u 5 m, aga see eest milline pikkus. KSJ pakkus mul abi kändude välja juurimisel ja ühel ilusal neljapäeva õhtul võtsime asja ette. Kõigepealt on vaja känd nii paljaks kaevata kui võimalik. Selleks ajaks oli mul nii kõrini sellest, et ükskõik kuhu labida maasse lõid, ikka põrkas tagasi, see on väsitav. Nii et ma põhiliselt esinesin tööriistade kättetoojana. :)
KSJ-il on selline riistapuu, mis olevat langevarjuvints. Oi, seda riistapuud ma kiidan ja KSJ-i ka :)
Vaja läheb miskit objekti, kuhu külge kinnitada tugev nöör/pigem köis. Kui oled kännu piisavalt paljaks teinud, paned paika sellise riistapuu
Kui känd on pingule tõmmatud, siis on paremini näha, kus on need juured, mis teda hoiavad ja siis lõikad ja kaevad, kaevad ja lõikad ja pingutad. Esimene känd oli lepp+vaher ja mina ei olnud eriti lootusrikas. KSJ oli üsna rahulik. Kuna me alustasime esimesel õhtul üsna hilja, siis tegelesime selle kännuga ka veel järgmisel õhtul, aga siis läks küll ludinal. Mina küll kilkasin, kui känd tõusma hakkas. Mõte sellest, et ma ei pea järgmisel aastal jälle juuri kaevama hakkama oli absoluutselt lohutav.
Pinnas aga on selline, et esimene 70-100 cm on saviliiv, edasi tuleb juba kleepjas savi ja kivid.
Kui känd välja sai, oli siis minu rida istutada tagasi põõsad ja muud ja asuda nõlvaku kallale. Hullemad pusad aitas KSJ välja kaevata. Esimesel katsel tuli maa seest välja kivi, mille KSJ teise kännu otsa oma aega ootama tõstis.
Eile asusin uuesti tööle ja nagu kiuste käis labidas kops ja kops miski kivi vastu. Kui ma ta puhtamaks olin sebinud, selgus, et pikkupidi on 60 cm, päris uhke :) Kaevasin kivi alla kalde ja nügisin sentimeetrite haaval kangi abil välja. Tundus tobe KSJ kohale tellida selleks, et üks kivi teise kohta toimetada. Nohisesin, mis nohisesin, aga sain ta eest ära. Mul ei ole selliseid kivilademeid nagu Thelal, sellepärast suuremad rõõmustavad, ma saan nad ära kasutada, kus vaja.
Nõlvak sai poole peale ära kaevatud, juured välja ja paar tüve ka lisatud. Esialgu ei ole mul muud plaani, kui see puhtaks teha, sest taimevood on selleks korraks otsa saanud ja nüüd tuleb usinalt paljundada ja plaanida. Kändudest loodan platsi puhtaks saada tiigi otsakaldas, seal on nad väiksemad ja neid on palju ja nad segavad niitmist, rääkimata võsunditest.
Selline on vaade kaugemalt ja veidi on veel teha kogu lohus tervikuna, aga suurem vaev on nähtud. Ma loodan :)
Kõige raskem töö senini on olnud puujuurikatega jändamine. Neid on igal pool, sest ma tegutsen hetkel vana lodumetsa põhjas. Põhimõtteliselt oskaksin puujuured ära määrata lepal, saarel ja vahtral ja toomingal. Need neli on siis minu issanda vitsad. Lepp näikse ajavat oma juuri pinnalähedaselt ja laialt, kindlustades endale järeltuleva põlve. Kuigi see pinnalähedus ulatub kuni meetrini. Saar ajab oma juured hoopis muul moel ja kui satud juure peale, on lihtne järgmised kätte saada. Toomingas on ülitüütu, sest, kuhu kukub, seal kasvab ja kui on känd siis vohab. Ma oletan, et ega okaspuud ka mingi pidu pole, aga neid mul siin ei kasva. (veel) Vaher aga näikse minevat otse alla. Kõige hullem kombinatsioon on lepp +vaher. s.t. vaher on end sättinud lepajuurikate vahele, suurepärane lukk.
Alustame siis sellest, et oli vaja puhtaks teha nõlv, mille pikkus u 5 m, aga see eest milline pikkus. KSJ pakkus mul abi kändude välja juurimisel ja ühel ilusal neljapäeva õhtul võtsime asja ette. Kõigepealt on vaja känd nii paljaks kaevata kui võimalik. Selleks ajaks oli mul nii kõrini sellest, et ükskõik kuhu labida maasse lõid, ikka põrkas tagasi, see on väsitav. Nii et ma põhiliselt esinesin tööriistade kättetoojana. :)
KSJ-il on selline riistapuu, mis olevat langevarjuvints. Oi, seda riistapuud ma kiidan ja KSJ-i ka :)
Vaja läheb miskit objekti, kuhu külge kinnitada tugev nöör/pigem köis. Kui oled kännu piisavalt paljaks teinud, paned paika sellise riistapuu
Mille abil tõmmatakse känd pingule
![]() |
Siit pildilt ei ole näha kui suur see tegelane oli, aga võite mind uskuda :) ma vedasin peale nõlva koristust ära neli kärutäit juurikaid |
Kui känd on pingule tõmmatud, siis on paremini näha, kus on need juured, mis teda hoiavad ja siis lõikad ja kaevad, kaevad ja lõikad ja pingutad. Esimene känd oli lepp+vaher ja mina ei olnud eriti lootusrikas. KSJ oli üsna rahulik. Kuna me alustasime esimesel õhtul üsna hilja, siis tegelesime selle kännuga ka veel järgmisel õhtul, aga siis läks küll ludinal. Mina küll kilkasin, kui känd tõusma hakkas. Mõte sellest, et ma ei pea järgmisel aastal jälle juuri kaevama hakkama oli absoluutselt lohutav.
Pinnas aga on selline, et esimene 70-100 cm on saviliiv, edasi tuleb juba kleepjas savi ja kivid.
Kui känd välja sai, oli siis minu rida istutada tagasi põõsad ja muud ja asuda nõlvaku kallale. Hullemad pusad aitas KSJ välja kaevata. Esimesel katsel tuli maa seest välja kivi, mille KSJ teise kännu otsa oma aega ootama tõstis.
![]() |
1.kivi |
![]() |
2.kivi |
Nõlvak sai poole peale ära kaevatud, juured välja ja paar tüve ka lisatud. Esialgu ei ole mul muud plaani, kui see puhtaks teha, sest taimevood on selleks korraks otsa saanud ja nüüd tuleb usinalt paljundada ja plaanida. Kändudest loodan platsi puhtaks saada tiigi otsakaldas, seal on nad väiksemad ja neid on palju ja nad segavad niitmist, rääkimata võsunditest.
Selline on vaade kaugemalt ja veidi on veel teha kogu lohus tervikuna, aga suurem vaev on nähtud. Ma loodan :)
Hirmus töö, aga ära tegite! Hea ikka kui on keegi tugevam abiks. Meil on hirmsasti saari ja saare juured- oi, oi, oi! Nüüd tuleb siis hoolega taimi muretseda- anna teada, mida tahad.
VastaKustutaMinu esimene nimekiri on heucherad, küllap ma ostan, kui kusagil on , nt Juhanis, aga kui on pakkuda alljärgnevatest sortidest midagi...
VastaKustutaGinger Ale
Lime Marmelade
Peach Flambe
Malachite
Southern Comfort
Fire Chief
Tegelikult on sinna lohku vaja lisada hulgaliselt hõbedast halli ja sinist ja valget :)
Kas sa hakkad kohe ainult kindlaid sorte taga ajama või sobivad sulle ka minu pakutud - Ruby bells, üks pruunijoonelise mustriga - vaata mu pakkumisepostitust. Kas kitkun välja isekülvanud Palace Purple taimed või tahad endale? See on küll igivana sort, kuid ikkagi päris hea suure tumepunase laigu tekitaja. Lime Rickey tükikesed on hetkel paljunduspotis nagu juba Muhediku blogis mainisin. Need küll hiljuti põõsast välja kaevamata küljelt näpistatud aga usun, et kasvatavad juured alla. Tegelikult mul on veel ka Green Spice - ei ole küll hetkel paljunduses ja need uued helmik- ja pisipöörised, millest arvatavasti Sweet Tea ja Kimono annavad tükikesi eraldada kui hakkan istutama maha.
KustutaEi ma otsin lihtsalt oma violetsetele kõrvale värvilaiku, mis lööks nad särama ja ruumi on teistele ka. Kui sul teisi soovijaid pole, siis võib minu jaoks kõrvale panna. Ühe osa minu helmikpööristest moodustavad Järvseljalt saadud seemikud, mis on siis nö sordivabad :)
KustutaMul hakkavad suuremat sorti süümekad juba tekkima, kõik pakuvad lahkelt midagi ja mina muudkui ahnitsen :( endal mul miskit erilist küll veel pakkuda pole.
Ma ei saa öelda, et üks väike liigutus ja... :D Suured rasked liigutused, aga mismoodi pilt muutub ja millised võimalused nähtavale ilmuvad. See on isegi palju rohkemat kui esmamulje lubas.
VastaKustutaSinised ja valged kassisabad?- õitsevad pikalt ja on ilusa rühiga, ei lamandu. Luban ühe pisikese taime, kellel on ka hõbehallid lehed. Hõbedastest võiks olla pitsiliste lehtedega scmidti puju, ilusad ümarad puhmikud kevadest peale, mu meelest peaks ka Järvseljal olema
Kassisabad on väga armsad ja ilusad, eriti kui nad maha ei vaju.
KustutaPean uurima taimemäärajat, kraavikallastel kasvab keegi sinine. Ilus, ag ama ei tea, kas ta peenras ka püsti püsiks.
tahtsin veel lisada, et kui ma ühel ilusal päeval saan korda lohku ümbritsevad alad, siis peaks vaade küll hinge kinni lööma :D
Kustutaoh, aga see võtab küll aastaid :D aga kuhu mul kiiret :D
Scmidti puju ja koirohtu (mis teatavasti on kah puju...) ma võin Sulle natuke peenrast nakitseda. Miskine muu hõbedane hullult paljuneja on veel, kasvab ka puujuurte peal kuivas kohas, hõbepõõsas äkki...
VastaKustutaSee oleks tore! Peab reisisihid läbi mõtlema.
KustutaSuperarmas asi on sealt tulemas - eri kõrgustega mängimine teeb asja huvitavaks. Jõudu kändude põletamisel, meil oli see veel omaette ooper. Osad kopa tõmmatud kaevasin lõpuks peale ärakuivamist maa alla tagasi :)
VastaKustutaLohutan, et see kivideküllus tooks vist rohkem peavalu kui nende vähesus. Tavaliselt ei asu nad kunagi seal, kus vaja, st enamasti tulevad nad välja sealt, kus neid ei ole vaja ja on liiga suured selleks, et liigutada. Kui hakkasin maasikamaad tegema ja esimese 20m2 peal leidsin 5 üle 1m läbimõõdus kivi, mis kõik asusid 5-10 cm sügavuses, tuli uuesti muld peale tõmmata ja tunda heameelt sellest, et need mitte 5-10cm maapinnast kõrgemal ei asunud - vähemalt on niita võimalik.
Jah, seda kirjutas Thela ka :)
KustutaTore on selle asja juures see, et kõik sai alguse sellest, et kui ma sügisel-kevadel kurtsin oma muret, et maja ümber pole mõtet midagi luua, sest ei tea veel, mis kõigest saab, siis Muhedik soovitas, et metsa alla, siis võsa kohale, saab rahulikult midagi teha ja nii see hargnema hakkaski :)
Nüüd pean mõnda aega vahet, muidu istutan "üle"
Nii et siis "kännumäng" jätkub. Eks seda jakub seniks kuni aed laieneb. Me ka aega ajalt siis "kangutam". Vahtrasalus oli meil ka tükk tegu, aga meil oli kergem, meil liiv ja juured seal nii kinni polnud. Ja osa puid mis maha võtame, jätan pikema "tüüka" püsti, siis saan kangina kasutada. ühe suure lepa ma üldse kaevasin lahti ja siis murdis end ise maha.
VastaKustutaAga need toomingad, oi kuramus kus ma nendega jändasin ja jändan edasi. See kuramus ajab endal juured ikka väga harali ja tõesti kui oks maha puutub, võtab juured alla. Seda jagub ka meil küllaga. Selle kurjamiga on see ka, et nii kui midagi maha jääb, see ka kasvama hakkab. Lepa ja vahtraga on lihtsam, kui känd on kadunud enam midagi kasvama ei hakka. Vähemalt suuremal määral.
Sul nüüd järgnevaks jaanipäevaks koguneb lõkkematerjali küllaga. Kännud põlevad kaua ka.
Aga sul seal väga suur töö tehtud, ikka hakkamist on sul palju. Jõudu sulle!