pühapäev, 3. juuni 2012

kuidas siis tegelikult läheb e algaja vead 1

Avastasin, et arvutis kirjutan ma kiiremini ja loetavamalt, nii teen mõned vahekokkuvõtted. Pildid hiljem.
Põld.
Umbrohi, mis kasvab on hullemat sorti: pujud, põldohakas, põldosi (kohati), põldsinep, orashein. Maa on savine, aga siiani väga kivistunud pole. Peale vihma on mõistlik tegutseda, siis on hea pehme pinnas. Õnneks pole nii palju vett tulnud, et nätskeks läheks, pealegi on põld kallakuga. Osa põllust jääb naabri lodumetsa varju, seal on niiskem ja kasvab mis pagan-ta -nimi oligi. Kobruleht? Veel on keset põldu mädarõigast kasvatatud. (no on sigadus)Viimase niitsin maha ja niidan veel.

Panime maha koti kartuleid, sort Printsess.
Põllu majapoolses, päikselisemas osas on istutatud pojengid, mille ala peaks sujuvalt päevaliiliate alaks minema. Osa päevaliiliaid istutasin põikega maha põllu kõrval olevale siilule, mille jõudsime kevadel läbi kaevata. Need edenevad jõudsalt, ainuke kahtlus on, et taimede vahed said väikesed. Katta esialgu pole millegagi, s.t. ma pole seda välja mõelnud.
Istutasin maasikad, mille üle olen eriti rõõmus, kas ma tänavu mõne marja saan, on kahtlane, aga järgmisel suvel ikka. Pealegi avastasin maja otsast rohust u kuus maasikataime, kes õitsevad.Maha said lõpuks ka porrulaugud. Külvanud pole ma midagi. See pole tore, aga kavatsen ikkagi, nt porgandit, maakirp on siis oma jama lõpetanud, sügisel peaks beebiporgandeid saama.
Põllu metsapoolsesse otsa olen plaaninud sissesõidutee, selle osa pärast ma siis muud ei muretse, kui et mingil hetkel on niita vaja või trimmerdada.


Teine auk ehk orukene on niitmata, nii palju kui saunamäe ots ainult. Suurema naadi võtsin algusest maha, aga tagapool on lepavõsa tüükad, lõhub vikatit, mis nüüd on kulla hinnaga tööriist.


Maha panemata on daaliajuurikad, ema tõi kaks kastitäit.(täna panen). Praegu on aga iga lisanduv juurik või taim lisapeavalu, sest kõik vajab kohta ehk kaevamist. Taimede kasvuala, kuhu panen need, kellel kohta pole või tagavara kasvatamiseks on hetkel täis.


Tagumise lepiku ääre päiderohu katmine jäi napiks - ma oleksin seda pidanud varem tegema, nüüd ei jõua, füüsilist aega ei jätku. Ka on sealt veel niitmata.

Niitmine on üldse suur peavalu, sest trimmerit ma proovisin, esimesel katsel see vibra mulle ei sobi. Niisiis kasutan tavalist vikatit, sest niidukiga saaks niita vaid kahest kohast. Vikati kasutamises olen juba eriti osav, s t osavam kui eales varem. Naadiga on eriti lihtne.Vihmaga saab lõikeheinadest ka jagu, v a tiigiäärne ala. Ühe osa trimmerdas KSJ ära.
Niita ei saa masinaga sellepärast, et on kuumaastik. Ka olen kohati tainapea, jätnud mõne hunniku. Õppimise koht. Niidetud saan küll, aga peaks ka kokku riisuma ja komposti viima. Kuna praegu ma veel ikka istutan, siis ei jätku selleks aega.

Puud ja põõsad on erijutt, aga siin on ka mõned vead. Pihlakad said valesse kohta, nad jäävad mul põhjatuule kätte. Sellega tegelen veidi hiljem.

Esimene auk, no võiks mõni ilus nimi olla, aga veel pole, on kohati juba hea. Istutasin päikesepoolsesse, aga siiski niiskema kallakuga serva astilbed ja kuna punaselehelisi oli tükki viis, siis oli vaja nad kirjuleheliste hostadega nähtavaks teha. Hortensiad, kullakesed, läksid lõpuks kasvama ja teevad mulle rõõmu. Eile istutasin püstise elulõnga `Purpurea`, jessuke, panin maha ja nüüd vajab ta tasakaalustamiseks midagi kõrvale, sest ta on ikka väga soolokas. Seda elulõnga on mul ka harilik variant, Haavaemanda aias oli ta eelmisel suvel hingematvalt kaunis, mul õitses tagasihoidlikumalt. Igasuguseid ronitami ma esialgu ühegi hoone juurde ei pane nagunii tallatakse remondi käigus ära.

 Esimene, ametlik varjupeenar on juba üsna täis: rodgersia, metspiprad, tulivõhk, sõnajalad, tiarellid, mõned heucherad, luuderohi jt.

Kuna tiigiäärne küngastik on veel juurikates, siis osa taimi läkski orgu ja neid elab ka pottides. Kolmapäeval peaksin saama esimese ülevaate, mida annab minitraktoriga teha. Oh, traktorit oleks mulle ka vaja, igasugu nodi vedamiseks.(Thelal oli nii õigus), aga esialgu ma selleks küll rahalisi vahendeid ei näe.

Keldrimäe see külg, mis on varjus, sai osaliselt kaevatet ja liiva peale panin pinnakatjad - roomava mailase (roosa ja sinine), linnakiviriku mätta (seda on ka teises kohas), roomava akakapsa - las laamendavad seal. Allapoole istutasin esimese hädaga tuliliiliad, need sinna küll ei jää, täiesti kohatud :(
Rodod on ostetud ja nendega tegelen hiljem, maa on kaevatud, turbaga tegelen siis, kui jõuan ja raha on.

Üheaastastest umbrohtudest kasvab lahinal lemmalts, kellele peaks enne jaole saama kui ta end üle krundi plõksib.

Saunamägi on koht, kus ma võin peaaegu rahul olla, see minu ajutine lahendus mägisibulatele. Neile meeldib seal silmnähtavalt ja asendasin KSJ märkuse peale tsemenditükid kivide vastu. Tema abiga. Leidsin ühe kivikoha, aga ma pean uurima, kellele need kuuluvad.
Mägimändide vahele istutasin lavendlid, minu suured lemmikud, kes on minuga koos käinud juba Supilinnast alates, lavendlit lihtsalt peab aias olema. Ma loodan, et see koht meeldib neile, liivane ja päikseline kasvukoht, tuuleke ka. Lisaks on laugud, villane nõianõges, kes on kindlasti šokis, sest muidu kasvas ta mul poolvarjus ja priske mulla peal. Teda armastan ma ka, ta on ikka väga ilusa lehega.

Tegemata asjade loetelule ei paista lõppu. Maakivimüüripealne osa on täiesti metsik ja sinna ma sel suvel ei jõua. Põldmari, saar, tellised jms.öak.

Vaja oleks ehitada kast taimekooli jaoks, selles küsimuses loodan KSJ peale nagu paljudes muudes asjades.

Maikuu on olnud hullumeelse tempoga ja olen täheldanud, et esiteks minu füüsiline vorm on ülihea ja teiseks ma olen ajakooner, kes loeb nüüd juba pooltunde:)


15 kommentaari:

  1. Igav sul seal pole. Aga kui aus olla, siis mulle paistab, et sul on seal tohutu töö ära tehtud. Kas ikka puhata ka saad või jääb see osa talveks?
    Ma kuulsin siin et kilpjalgadega on võimalik nii ka võidelda, et kaevad ma enne külmi tagurpidi ja siis külm võtab ära. Ei tea kas see ka paika peab, aga see aasta novembris peaks proovima. Äkki töötab ka mõningate teiste umbrohtude puhul. Aga see eeldab ikkagi, et alguses tuleb külm ja siis lumi. Viimasel ajal on vastupidi olnud. See talv oli puhta hullumaja ju, jaanuari keskel oli 9 kraadi sooja. See oli ka miski rekord olnud.
    Mis rodod sul seal on? Ma põnevusega ootan kohe. Jõudu ja jaksu, aga puhata on ikka ka vaja. Suvi ju pole alanudki veel.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kilpjalagade kohta võiksid uurida mõnelt asjatundjalt. Talvedega on jah nii, et ei või iial teada, ideaalset aastat ei saa me nagunii.

      Üldiselt annab uus koht sellise jõu (küllap tead omast kogemusest), et kui oleks tugipunkt, siis liigutaks maakera ka paigast.

      varsti algab maja aeg ja siis jääb õue jaoks vähem aega.

      Puhkuse eest hoolitseb KSJ, kes mul valvsalt silma peal hoiab ja kui saab, siis aitab:)

      Mõeldes mu päritolu peale (isa saarlane, ema setu), siis arenguruumi veel on :)

      Kustuta
  2. Sa püha müristus! - Sa perutad nigu peru obene. Ega siis kõike ühe aastaga valmis pea saama - ää ennast ära tapa! Aga tubli oled! Ja veel tublim oled sa siis, kui endale mõne tunnikese (veel parem päevakese) puhkust ka lubad :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma istutan unes ka:) ja unes on mu aed nagu Tartu Botaanikaaed :D Iga eemaloldud päev on valus :D sõltlane olen:)

      Kustuta
  3. Ma loen ja naeran:D
    Aga see kaos, mis algul aina hullemaks muutub, on tõesti kole ja ahastama ajav. Sa ei peaks loetlema seda, mis tegemata. Targem on vaadata ja üles lugeda seda, mida oled jõudnud ja kui suure tööga tegelikult selle imelühikese ajaga hakkama saanud. Kiida ennast! meie teeme seda küll.
    Ja peaasi, et on tekkinud visioon ehk teamine!
    Sind oleks jälle vahepeal vaja kodunt välja vedada.

    Aga vihmas oled küll Sina süüdi:D Mõtle kui Sa kogu seda kupatust peaksid põuaga iga päev kastma:) Sul ei jääks isegi mõtlemiseks mahti. Ja jahedas on taimedel parem juurduda.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. on jah minu tellitud, ma ju palusin, et kui sajab, siis pausidega, et jõuaks riideid vahetada. Eile hakkas väga viisakalt sadama just siis, kui me KSJ-ga linna läksime, et seni kuni ma seal vedelen, seni kastab ära :)

      Visoon on tõepoolest toetav, kui ma liigun ühelt alalt teisele, just näitasin Tii-le oma lohke ja muhke:), siis see, mis tulema peab, on hea.

      Kustuta
  4. Mõtlesin siin vahepeal Su töö kergendamisele. Kui Sa niidad, siis võid neile päevaliiliatele ja pojengidele vahele vedada seda niidetud heina kui ta veidi kuivanud on ja seal veel seemet pole. Päris värske pole hea, ta hakkab lagunedes pinnasest lämmastikku sööma, aga päevakese seisnult võib juba kasutada. Istutusalad näevad küll siis sellised risused välja, aga see ei loe, peaasi, et endal kergem on.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. tänud:) nii tore, et sa mu peale mõtled:)

      Kustuta
  5. Tuksikeeratud, st puju, ohakate ja n6gestega p6llumaa on tegelikult paljut6otav, kuna need taimed n2itavad rammusat savikat mulda, samas kui l6ikhein on liigniiskuse ja veesoone n2itja reeglina. Ma sain neist lahti nii, et p2rast 1., mygride poolt rikutud k88giviljahooaega j2i see maa lihtsalt niitmise alla. 3. hooaeg niitmisega oli pysiumbrohud enam-v2hem h2vitanud ja madalad k6rrelised toimetavad. Kerahein on yks tyytu m2ttatekitaja ja teistest kiirema kasvuga, n6uka-aegsest p6llumajandusest teda siin-seal laiutab.
    Olen k niidetud ja paar p2eva maas vedelnud heina pannud peenardesse, kasvuhoonepeenras mulla alla, istutusaukude t2idiseks jne, v2ga hea mullaparandaja.
    P6ldmarjam2ttad on isegi omamoodi ilusad, hoia m6ni m2tas ikka alles ka. Aga kui Sul vanade tellistega midagi teha pole, siis teeks ehk kaupa - ma kogun vanu ehitusmaterjale, tahaks yhe vene ahju jagu vana tellist kokku saada:)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Keraheina ei salli ma mitte üks põrm ja kui saan, juurin välja. Põllus on kohati põldosi, see peaks olema toitainevaese mulla tunnus :( nii meile koolis õpetati. Aga sellest saab sõnnikuga üle.

      põldmarjadesse ei jõua ma sel suvel nagunii ja üldiselt ma olen arukas, mis puudutab lõplikke otsuseid.

      Telliskividega on praegu nii, et meil ootab kortsnajalg tegemist ja ma kaldun arvama, et mingil hetkel tahaksin teid teha vms Väga tüütu nähtus, aga üldiselt kasulik

      Kustuta
    2. Mhmh, aga taimekaupa v6ib ikka teha:) paistab, et varsti on mul ruutmeeter aedmonarda sorte yle ja flokside sordid vajavad piiramist.

      Kustuta
    3. Kunagi võiks seda arutadagi, aga ega mul praegu midagi palju polegi, nüüd põevad kõik kolimist :) ja mina püüan puude ja põõsastega tegeleda.

      Kustuta
  6. "...jõudsime kevadel läbi kaevata. ...vajab kohta ehk kaevamist"
    Jaa, loen ja kadestan - ega ka üle 30. a. pea iga-aastase mullaveo pole veel kõikjal sellist maad, mida võiks kohe peenraks kaevata :) See lausa müstika kuhu need sajad kandid mulda, kõdusõnnikut ja liiva kaob?

    Loed Su tegemisi... isegi minu paneb imestama, et kuda Sa jõuad.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. esimese vaatluse põhjal päris hea muld on maja taga õunapuude all, kus naat vohab, muud maad on valdavalt saviliiv või liivsavi, nii et taimed nii prisked ei tule kui Tartus, aga loodan ka puhanud maa peale. Mulda osta ei tahaks, jumal teab, kelle ma siia siis kasvama lasen.

      Metsakõdu - puulehed jms kogusin hoolikalt kevadel kokku ja loodan järgmisel kevadel hää komposti saada.

      Kevadel oli ikka abilisi ka :) ja vahel juhtub nüüdki. Mul lihtsalt tuli takus -aia kolimine pani sundseisu ja majaremont tuleb ju ka peale.

      Magan nagu lapsuke :)

      Kustuta
  7. Ja tee ikka hästi palju pilte, nii hea on ise vaadata ja teistelegi näidata. Jõudu, ikka jõudu ja ikka tasa ja targu. Kui kõige kiirem tundub olevat, istu mõni minut ja tõmba hinga ka ,

    VastaKustuta