teisipäev, 5. juuni 2012

katmise katsetus, põllukivi-multš

Blogi pidamine on äraütlemata kasulik. Sõbrad loevad ja annavad nõu ja siis vaatad nende pilte ja aiavaateid ja liidad asjad kokku...

Pojengide istutusala on väike, 5-6 põõsast. Kaevasin ümbruse läbi, sest maha sai nad toona pandud lihtsalt rohitud aukudesse. Lehtpuumultš jäi ära, aga kus häda kõige suurem ... Meenusid mullaõpetuse multši loengud, kus oli juttu igasugu imeasjadest, mida kasutatud on.
Mul on ju põld kive täis, väiksemaid ja suuremaid. Korjasin siis esimese koguse kokku ja katsetan. Ma oletan, et miinuseks võib olla see, et osa neist on paekivi veeris ja see mõjutab mulda? Samas oleks nad põllus ju ikka ehk mitte nii kontsentreeritult.. Korraks kaalusin telliskivi puru, aga seda mul praegu nii palju pole ja purustama ka ei hakka. Puhtamad võinuks nad ka olla, äkki koguneb see kiht sinna kivide vahele kasvukihiks? Näeme, nii nagu sedagi, kuidas see suurema ala peal mõikama hakkab.
Väike näeb välja nii:

Pojengi puhul oli oluline see, et liiga sügavale ei istutaks, oli ju? Mulle tundub, et kaks taime on vajunud allapoole :(


Päevaliiliatele on ka midagi vaja, ma jätan selle tiksuma. Väga suurelt ma siiski kumbagi kasvatama ei kavatse hakata. Pole veel nii tõsiselt neist sisse võetud, aga pea see siis juhtuda ei või :)

9 kommentaari:

  1. Kirjandushuvilised pojengid, nii tore vaatepilt:) ja pole üldsegi nii kole. Mul on ka 2 pojengi katsetuseks kiviveerises, aga ma hoian kivid puhmikute juurekaelast veidi eemal, äkki kraabib, eriti kevadel. Kui Sa arvad, et pojeng on sügavale saanud, võta veidi ümberringi mulda vähemaks. Sada korda vortsutatuid ei ole nüüd küll tark üles võtma hakata.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma pean neile ruumi jätma jah. Rohkem ei solgutaks. Mulda saab ümbert vähemaks võtta küll.
      Tuleks see reede ometi , saaks asjaga korralikult tegeleda.

      Kustuta
  2. See ajalehtedega katmine... mul oli vist õhemalt (kiht lahtiklammerdamata äripäevi), sest pea aastaga oli see kergkkruusa alt suuremjagu kadunud,vihmaussid vist pistsid nahka, oleks pidanud paksema kihi panema. Aga pojengid mul vastupidi - multsitud just puhmaalune lillaveega pestud liiva ja peenem osis liivasõelmetega. Nii hooldas juba mu vanaema pojenge ja eks mul ka see "veres" Seda siis selleks, et ära hoida varrepõletik. Kuna igal kevadel sai vana liiv vähemaks riisutud ja asendatud uuega, natuke tuhka ka juurde, ei kasva ka seal mingi umbrohi ja puhmaste vaheline ala väga llihtne kõblata.
    Pojengi sügavus paras 5-7 cm, kui saigi sügavamale, pole vaja ümber istutada, vaid võta see natuke mulda pealt lihtsalt vähemaks. Puhma kasvades tõusevad ka juured vist natuke (või kaob see muld kuhugile?) aga kevaditi pandud kompost pole küll juuri sügavamale matnud.
    Tegelikult ma istutangi pojenge nii, et eelnevalt ettevalmistatud auku pojengijuurikad, katan paari-kolme sm mullaga ja peale siis see liivakiht natukese puutuhaga.

    VastaKustuta
  3. See liiva - nõks tundub küll väga hea, aitäh! kas varrepõletik näeb välja nii, et vars kuivab kusagilt kokku, läheb pruuniks ja siis murdub ära?

    Mul ühel taimel näikse selline häda olevat. Mõtlesin, et miskid mahlaimejad-kahjurid, pole jõudnud uurida.

    VastaKustuta
  4. Seda, et tark jutt küll, aga kuna ma juba paaril kevadel pole eriti end vedama saanud ja selle liiva (arvan, et kui seda liiva pole kusagilt võtta, võib see asendada ka keeva lillaveega ülekastetud mullaga, see hävitab nii umbrohu seemned kui ka ihasugu seeneosed, pojengidele panna see muidugi jahtunult :D)asendusega lootusetult hiljaks jäänud, siis oma elu esimest korda oli sel kevadel ühel paar kasvu varrepõletikus ja juba tükib puhmaste vahele ka umbrohi lokkama.

    VastaKustuta
  5. Autor on selle kommentaari eemaldanud.

    VastaKustuta
  6. Vabandust, internetiga pisike jama ja sai kogemata postitus topelt.
    Jah, varrepõletik kui pojengivars hakkab maapinna ligidal kärbuma. Püüa see varrekonts nii sügavalt kätte saada kui võimalik ja kui isegi juuremugula küljes selline kärbatanud ja natuke lige, siis vaata ka seda mugulat selle varrekontsu juures.
    Mul endal oli ainult mullapiirist kõrgemal, lõikasin terve kohani, panin natuke puutuhka, võtsin tiba ümbrusest mulla ära ja asendasin lillaveega pestud liivaga.
    Kui esimesed e-poest tellitud pojengijuurikatega pakk, tänu EP apsakale minuni jõudis, olid kõik juured hallis ja mädanesid. Pesin nad jooksva vee ja seebiga hallitusest puhtaks, lõikusin kõik mädakohad välja, leotasin natuke kangemas lillavees pea pool tundi, kuivatasin ja puuderdasin lõikekohad aktiivsöe pulbriga ja järgmisel päeval istutasin mulda, lootuses, et vast mõni ikka ellu jäi. Ellu jäid imekombel kõik.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. uurin täna-homme ja vaatab, mis teha saab, õnneks on ainult ühel põõsal, kui see on just see tõbi.

      Kustuta
  7. Sul ju puhta vedand kui kiwad omast käest võtta. Mul sellist luksust pole. Eks ma olengi siin mõelnud, et millega tulevikus multsida. praegu olen tegelenud selliste taimedega ja rohkem puude ning põõsastega, kus seda küsimust pole ettetulnud. Põõsasmaranad olid ainsad, mille puuhul mul tekkis küsimus, et sinna ei tahaks okaspuu koorepuru panna, see ju happeline.
    Aga selliste kiwadega nagu sul seal on minu arust mults väigade ilus.

    VastaKustuta