esmaspäev, 21. mai 2012

vajatakse blogijat ...

... ja juuksurit ja saunakorstna meistrit ja kaevajat ja  jne jne

Pühapäeval ahvatlesid Muhedikud mu Võhmasse. Kui sul on juba nii kiire, siis pole enam vahet, eksole :) Tuleb kasuks korraks kaugemale minna. Käisingi. Kohtusin toredate inimestega ja siinkohal siirad tänud Matile, sest minu aeda said koha kaks põnevat taime ja seda aukartustäratavas koguses!  Muidugi ei suutnud ma vastu panna ja osalesin püsikute oksjonil, assa, see oli vahva:)

Vähe sellest, et on maikuu ja vihm ja soe annab kõigele hullu mõõtme, k a sääsed, ma elan nii intensiivset elu, et mul on eelmise nädala maalehtki veel lugemata, eksole.
Muide, mul on puhkus :D Millest esimene väike osa läks sessile, teine osa aianduse praktikale Järvseljal (sinna lähen kindlasti tagasi), kolmas osa nn rajamispraktikale Tartu botaanikaaias. Juba sellepärast tasus õppima minna.  Kõik need aianduse inimesed on olnud hiiglama vastutulelikud, kannatlikud ja eranditult toredad. Praktikatest edaspidi, (ma ju ütlesin, et vajatakse blogijat:D)

Napid tunnid kodus lähevad teadagi... kaevamisele ja istutamisele.
Esimesed ülitoredad üllatused. nt leidsin täna lodilast ülase, mille olin sinna ilmselt aprillis istutanud ja unustanud. Istusin õhtul kivi otsas ja jäin teda vaatama, et kes selle mulle siia istutas! Priske puhmik künka otsas. Eile õhtul tegin väikese ratsi - need metsalilled, kes lähevad lodilasse saavad liivaringi ümber, noh, et välja paistaks, sest nii intensiivse tempo juures võin ma nad ju unustada. Kogu aeg ka kaarti ei loe ju :)
Teine tore üllatus on see, et Siguldast toodud ebajasmiin hakkab õitsema!!! No kas pole tore.
Siis leidsin esimest lodilast seened, seal on siis väga niiske ja võsast sõnajala.

Mis aga on tänase päeva s.t. pigem õhtu nael - botaanikaaia praktika ja sõbra hea nõuande tulemusel lõi täna ometi pirni põlema. (nagu mägimändide ja liivase ala taimedega). Kui pirn juba põleb, siis on kerge tegutseda, väsimus on nagu käega pühitud.

Asi algas tiarellist ja kurerehadest ja helmikpööristest. Neile oli nagu koht, aga polnud ka. Nüüd on on. Pildistasin täna botaanikaaias samblapeenra projekti ja kohta, mida nad kutsuvad kanjoniks ja tulin koju ja istusin kivile. Vaatesse jäid suured pakud, mis KSJ tookord veel saagimata jäid ja oi kui hea, et jäid. Ma tegin nendega kallaku astanguliseks. s.t. see on veel pooleli, aga oh kui rahul ma selle plaaniga olen. Ma saan pinda juurde ja lisavalgust, seni kuni pihlakad kasvavad. Tunne oli nagu Hannibalil A-rühmas :)

Mulle meeldib kui aias on erinevaid kõrgusi, kulgemist ja voolavust. Põnev!
 Ma saan selle astanguga poolringi teha ja suure lepikuga põneva ühenduse tekitada.
Pilt on veidi kehva, hämar ja see on siis esimene osa. Tööd veel palju, aga see tunne pole millegagi võrreldav, eks te ju teate küll, mismoodi on :)


No siia võib lisada ka pildi sarjast "enne". See tuustak seal on toomingas :)
Veel lähemalt oli seal midagi sellist:



18 kommentaari:

  1. Suur töö tehtud ja nii huvitav areng...

    VastaKustuta
  2. Kadestamisväärne energia ja jôudlus, jaksu ja jälgimist, et end ära ei katkestaks ehk kiirusta aeglaselt:)

    VastaKustuta
  3. Öeldakse ju , et kes teeb, see jõuab. Nii ongi, et kui oled aktiivne, siis tunned end hästi ja väsimus, mis vahel kontideni ulatub on vaid pisiasi. Väga toimekas oled.

    VastaKustuta
  4. Assa jutas:D No on ju paikapidav see ütlus, et kõige parem traktor on ....:D :D :D
    Ja see hädatsemise ja munemise aeg läheb alati asja ette, sest mis pärast seda välja tuleb, on see kõige õigem ja parim:) Ja et lähedale näha, tuleb ära minna kaugemale.
    Blogid vihmaga, neid päevi peaks tänavu jaguma rohkem kui eelmistel aastatel. Aga taimed vajavad ju kastmist kah

    VastaKustuta
  5. Julge pealehakkamine on pool aeda, kontrollitud minu peal:)
    Astangutel on aias mitu k6va eelist tasase maa ees, yks paimaid - parandab aia mikrokliimat ja pikendab suvepoolaastat hea mitu n2dalat.
    V2ga kasulik on t6esti vahepeal oma konnatiigist v2lja saada. Et teada saada, mida teised kannavad:P ja kuidas keegi teie on lahendanud sinu omaga sarnase probleemi.
    R2pina aianduskool muutub minu jaoks j2rjest k8itvamaks. Praktikate ja 6ppeainete valik tundub v2ga huvitav ja asjalik.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kool võtab palju aega, aga ma olen väga rahul

      Kustuta
  6. Tundub, et see Võhma üritus oli ikka äraütlemata põnev...
    Seda kinnijooksnud mõistuse värki ona vaja vahel aktsepteerida, kuigi närvi ajab küll. Aju töötab tegelikult edasi ja mõne aja pärast vupsab lahendus nagu lupsti kuskilt välja. Umbropsu lahmima hakata ei ole tavaliselt efektiivne.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. See töötab, aga ikka kipun tühja ka suruma, kärsitus.

      Kustuta
  7. oh issand!

    ohh....issand!

    einoh, jõudu! :D

    mde, see ideede tulek - mul on sedasi, et ma käin ja pahurdan ja põen ega oma mitte ühtegi mõtet ega ideed ja siis tekib tahtmine käega lüüa ja kõik sinnapaika jätta ja edasi teha ja jalgu trampida ja kõike seda korraga ja vaheldumisi ja... ja siis järsku tekib miski pilt ja siis hakkab see asi ennast ise looma ja ehitama. siis lase ainult minna ja katsu hooga kaasa jõuda. ja kõik oleks muidugi veel toredam, kui see loomine minu isiklikku jõudu ja rammu ei vajaks, vaid ennast tõesti ise ehitaks :))))

    VastaKustuta
  8. Ohh, kuidas mulle meeldivad sellised maastikku sulandatud peenrajupid nagu sul siit tulemas on - noh, et pärast jääb mulje, et see astang on siin kogu aeg olemas olnud. Hea idee!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Idee on muidugi Tartu Botaanikaaiast maha puksitud, mulle on nende pakulahendused alati meeldinud.

      Kustuta
  9. Ei usu kohe oma silmi millega sa seal kõik hakkama oled saanud!Uskumatu!Ja kui need ideed kõik teostatud saavad siis...Võrratu!
    Ära ainult üle pinguta,vilista ka ikka!

    VastaKustuta
  10. On ikka õigus neil teadlastel, kes on kindlaks teinud, et tavalises igapäevases elus kasutab inimene oma tegelikest võimetest vaid väikest murdosa. Mõtle kui kahju oleks olnud, kui need astangupakud oleks tuleroaks saanud. Et kui sa nüüd tagasi mõtled, siis astang ongi ainuõige lahendus.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Seda minagi mõtlesin. Toona oli üsna tuuline ilm ja me olime juba suure osa puid ära saaginud, ei hakanud punnitama. Siit edasi on võimalik minna nii, et ma teadsin ... :)

      Kustuta
  11. Vauuu! 'see saab äge olema.

    Muide, mul oleks ka blogijat vaja. Ja lisaks veel blogide ettelugejat ka. Ükspäev, kui oma maasikapeenart kaevasin, vedasin paku peenra kõrvale, selle otsa istus siis Emori tädike oma läpakaga ja hakkas mind kaevamise kõrvale küsitlema - ta oleks ühtlasi võinud mulle ka blogid ette lugeda ju. :)

    VastaKustuta
  12. Oojaa, selline töö tehtud. Ilus kaeda ka. Need puunotid on ka ilusad kõverad. Need on alati väärtuslikud, sirged puitu jagub ju alati kusagil, aga neid suuri kõverikke, vot neid ikka annab otsi.
    Mulle ka meeldib kui maapind pole ühe tasane ja "mängib". Kui sa saaks nüüd kunagi veel seal kusagilt vee ka sinna voolama ja kiwad ka, no siis oleks ikka ... polegi sõnu kui aus olla. Ilus sul saab sela olema. Tee siis ikka pilte ka ja jaga meiega ning tõesti, puhka ka. Istu ja naudi kuidas loodus elab ümberringi.

    VastaKustuta
  13. Mul tekkis veel küsimus, et kas see astang on sul seal põhjapoole? Äkki saad seal ka osaliselt turbapeenra teha. Kevadpäike jääks sul ju siis selle künka taha. Sul paisab seal päris suur kõrguste vahe olevat.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kiwamiis, kõrguste vahe väga suur ei ole. Sõltub vaatamise kohast, parasjagu nii palju, et saab mängida. Sellel kohal on pool näoga põhja poole ja teine lõunasse. Viimane on küll kuivalt telliseid täis ja seal on pinnase kaevamine piin.

      Turbapeenar on mõeldav küll, aga vee toomist ei kujuta ma ette. Liiv, saviliiv jne

      Kustuta