ööbik, haned ja augud džunglis
Täna õhtul tegin midagi, mida ma varem pole aias teinud - ma kaevasin kirvega maad. Naadi- ja nõgesemätas ning isegi põldmarja välja rohimine kahvatuvad selle kõrval. Tiigikalda künkad on mul ju vana võsa ja lepajuurikaid ja kände on tihedalt. Vahepeal kaalusin, et toon mulla peale, aga ei pidanud mõistlikuks, sest need võsud oleks juba järgmisel kevadel või varem taas väljas ja näljutaks mu taimed ära. Niisiis raiusin ruutmeetrikese. Lohutav oli see, et see pole mu viimane kirves ja et pinnas on tegelikult pärast väga hea mullaga. Traktor sinna ligi ei pääseks, kui tal just propeller küljes poleks. Karm värk, õnneks on seda siiski suhteliselt vähe vaja teha.
Ette võtsin selle töö aga sellepärast, et eile sain Muhedikult priske portsu ja Darmera peltata vajas uut kasvukohta ja katseks sai ta siis nii märjema kui ka kuivema ala peale. Mulle meeldiks kui talle sobiks kõik, mis ma tema heaks tegin :) tema risoomi vaadates tekivad igatahes põhjendatud ootused.
Lodilas lõokannuseid istutades leidsin suure kivi ja kui ma olin lõpetanud aiaringi - teate küll, see värk, et käid kõik mahaistutatud ja ootel (potistatud) taimed läbi, kuulsin ööbikut. Mitte selles mõttes, et oleks end sellisesse seisu kaevanud, et ööbikud laulavad, vaid ikka nagu päris ööbik. Kas see on võimalik? Toomingad on lehes ja õienupud ka olemas, aga veel ei õitse.
Veel istutasin karulaugu ja kribu-krabu. Kõrrelistele leidsin koha, aga ettevalmistus jäi pooleli.
Istusin tiigi kaldal paku otsas ja pidasin aru. Minu viimased istutused näevad välja nii, et ma teen dzunglisse augu ja istutan, andes hulgaliselt lubadusi kohe-varsti tagasi tulla ja ümbritsev plats ka puhtaks teha.
Ma olin ikka tõsimeelne naivist :), et ma need alad läbikaevatud saan. Istutatud taimed aga näikse mind uskuvat, sest siiani on kõik niksis ja naksis ja sarapuul oli ka lehed suuremaks läinud. See on suur rõõm. Hea, et väljas pimedaks läheb, muidu jääksd koolitükid puhta tegemata :)
Haneparved lendavad üle maja edasi-tagasi nagu oleks neil rebane kannul. Ei taha mõeldagi, mida need põllumehed oma põldude pärast tundma peavad. Haned on muide väga prisked ja kui nad madalalt lendavad, siis on tiivakohinat kuulda. Ma hakkan selle heliga juba harjuma nagu sellegagi, et esialgu tuleb järelandmisi teha ja sellest viimasest vilistamise plaanist kinni pidada :)
Ette võtsin selle töö aga sellepärast, et eile sain Muhedikult priske portsu ja Darmera peltata vajas uut kasvukohta ja katseks sai ta siis nii märjema kui ka kuivema ala peale. Mulle meeldiks kui talle sobiks kõik, mis ma tema heaks tegin :) tema risoomi vaadates tekivad igatahes põhjendatud ootused.
Lodilas lõokannuseid istutades leidsin suure kivi ja kui ma olin lõpetanud aiaringi - teate küll, see värk, et käid kõik mahaistutatud ja ootel (potistatud) taimed läbi, kuulsin ööbikut. Mitte selles mõttes, et oleks end sellisesse seisu kaevanud, et ööbikud laulavad, vaid ikka nagu päris ööbik. Kas see on võimalik? Toomingad on lehes ja õienupud ka olemas, aga veel ei õitse.
Veel istutasin karulaugu ja kribu-krabu. Kõrrelistele leidsin koha, aga ettevalmistus jäi pooleli.
Istusin tiigi kaldal paku otsas ja pidasin aru. Minu viimased istutused näevad välja nii, et ma teen dzunglisse augu ja istutan, andes hulgaliselt lubadusi kohe-varsti tagasi tulla ja ümbritsev plats ka puhtaks teha.
Ma olin ikka tõsimeelne naivist :), et ma need alad läbikaevatud saan. Istutatud taimed aga näikse mind uskuvat, sest siiani on kõik niksis ja naksis ja sarapuul oli ka lehed suuremaks läinud. See on suur rõõm. Hea, et väljas pimedaks läheb, muidu jääksd koolitükid puhta tegemata :)
Haneparved lendavad üle maja edasi-tagasi nagu oleks neil rebane kannul. Ei taha mõeldagi, mida need põllumehed oma põldude pärast tundma peavad. Haned on muide väga prisked ja kui nad madalalt lendavad, siis on tiivakohinat kuulda. Ma hakkan selle heliga juba harjuma nagu sellegagi, et esialgu tuleb järelandmisi teha ja sellest viimasest vilistamise plaanist kinni pidada :)
Kas Sa need augud ära ka multšid? Või jäävad niisama?
VastaKustutaKaevamine on aias t88 nr 1 ja seda j2tkub vanas, v6ssa ja n2ssu kasvanud aias aastateks;)
VastaKustutaTiigiga on selline lugu, et kasutamismugavuse huvides peaks tal yks kaldapool aastaringi kuivem, st k6rgem olema. Mu esivanemad lahendasid asja aga nii, et pisikese, aga sygava tiigi kaldale pandi k2imiseks (no vett v6tta vaja, loomad joota jne) plank, suurematel tiikidel olen n2inud kenasid "paadisildu".
Eila k2isime linnas poodimas ja tee 22res n2gin majakest, mille juures oli saun, tamm, tamme taga kivist kolehoone, ja tiik, ja tiigi 22res kaevas kollastes kummikutes naisterahvas. Kyll ta toimetas usinasti, enne oli seal ju pikki aastaid kole v6sa... nagu meie tiigiski... on praegu koos naabrite prygiga... h2benen nyyd natuke...
Kui see olidki Sina, siis kylla ma ei kipu ja n2puga ei n2ita, lihtsalt on tore teada, et plogijad on ka p2riselt olemas:) tervitan ja soovin.
@haavaemand, jah ikka multšin. Natuke priskemat alustust läheb istutusauku, eriti liivasemal alal, ja veidi hiljem lisan multsi. Praegu on põhiline koht lodila ja sinna lisan esialgu tiigilehemuda.
VastaKustuta@kaaren, jah ma olen täiesti lihast luust :) Kummikud olid muide kunagi valged :DD
Oh, pole hullu ju midagi. Kui aastas on enamvähem 160 kaevamise päeva ja Sa planeerid selle töö 5 aastaks ja kaevad iga päeva 1m2, siis kokku teeb see 800m2 s.o. aastas siis 160m2. Aga niipalju pole vist isegi vaja, sest on veel ju murupinnad ja teerajad jne. Ja mõni päev kaevad nt 1,5m2. Ja siis saad ka mõne päeva vahepeal vilistada.:D Selle kohta öeldakse, et tasa sõuad, kaugele jõuad. 10 päevaga ei tee muidugi miskit ära. Ja haned ja ööbikud ja kuldnokad alles hakkavad Sulle kiidulaulu laulma.
VastaKustutaSeepärast ma enne neid oma suuri projekte kaalun, arvestan, analüüsin, kirjeldan head ja vead ja panen ka reaalsed tähtajad. Siis jõuab, kui muuga ei tegele ja keskendud sellele, milline oli konkreetne siht. Igaühele see muidugi ei sobi ja esimene aasta ongi põhiliselt üks segane värk.
Tiigikesele saab ju trepikese teha ja purdekese jne. Kui kaevata ei jõua, saab ju mõtiskleda
Aga meil veel ööbikut pole:(
:) mõnus on lugeda Sinu tegemistest ja avastustest. Jõudu ja jaksu, aga ka aega rõõmu tunda!
VastaKustutatead, peabki vahepeal vilistama, muidu võib juhtuda, et pärast paar aastat pole ei tuju ega jaksu vile peale mõeldagi. nii et be warned!
VastaKustuta:)
aga põldmari.... oh-jah. selle võib välja kaevata. ja peabki. ma tegin ka nii. ja teen edasi. ainult et ta ajab 1 suvega 3-4 m pikkused võrsed ja sinna mitmesse kohta ka juured alla..... aga noh,l need marjad on ju imehead ja -kasulikud. ja kui maitsev on veel põldmarjamoos :)
aga purded tiigiservas - muidugi! esteks on need ühed äraütlemata mõnusad istumise ja vilistamise kohad. lapsena armastasin ma nii oma kodutiigi purret kui ka oma lemmikjärve paadisilda. seal lihtsalt istuda ja olla.....
VastaKustutaja noh, eks sealt ole "kogemata" vette ka ikka palju kukutud :))))
Oo jaa, tuttav tunne kirvega ja lapjuga maad tsongida. Me ka alguses mässasime esimesel suvel Pärnal nende kändudega ja mul mitu korda kirvel vars murdus. Aga nüüd ma enam kändudega väga palju ei mässa, vahel kui mõni ikka mind mitu korda pikali sirutab siis kargan harja ja juurin välja. Aga muidu kui ikka väga ei sega, siis jätan masse. Ega see paljas känd enam nii väga toiteaineid ära võta, ringlus onju katkestatud, ülemine ots puudu. Aga mulle on nii palju meelde jäänud, et vanad kännud on head jällegi sellepärast, et hoiavad niiskust endas. Ehk siis tegelikult võib sellest ka mõnikord kasu olla.
VastaKustutaMul seisab ka ees "mässamine" täna õhtal peale tööd hakkan lõuna poole liikuma ja homme siis hakkan "platsi puhtaks lööma" rododele. Loodame siis et homme väga vesine ilm ei ole. Aga ega see mind sega, sadagu või sputnikuid, ikka hakkan mässama. Kõigi maade aednikud, labidatele!
Sul on vaja tõelist maakirvest. Et sa teaksid mida tahta ja mitte esimest maakirve pähe pakutavat kühvlikest ei soetaks, siis siin on link Luua noorte praktikast Sakasamaa metsas, kus õiged metsatööriistad üles pildistatud. Eks nad kõik ole head riistad, kuid kui üksainuke, siis vali maakirves. Olen töötanud maakirvega ning savisel maal on see ilma võsatagi asendamatu abiline või ehk asendatav sellelsamal pildil oleva maakõplaga.
VastaKustutaNo me kah tegime maad võsa arvelt - mõned kännud kaevasime välja kopaga, kuhu kopaga ei saanud- seal labidaga ja lõpuks viskas nii üle, et hakkasin pajukändudele (mis teatavasti ju hirmsasti võsusid ajavad) kompostihunnikuid peale tegema. No hakkasin mõtlema, et mis see 1,5 a kompostihunnikut vales kohas kannatada on kogu selle aja kõrval, mida ma siin elada kavatsen. Ja selle ajaga oli känd sedavõrd surnud, et andis juba fiskarsi labidaga tükeldada :). Ja üldse - neil kompostihunnikutel oli muidki boonuseid - nad olid juhtumisi seal, kuhu komposti vaja oli ja nii jäi ära tülikas pikem umbrohu ühtekokKu ja jälle tagasi kärutamine.
VastaKustutaTänan, nii palju häid nõuandeid! See kompostihunniku mõte pole üldse paha, sest neid kände mul ikka jagub.
VastaKustutaTrummi blogi töötasin ka läbi ja Kadaka blogi lugesin omal ajal ohhetades ja ahhetades :) peab mälu värskendama.
See komposti idee on tõesti hea mõte. Hunnik kännule ja mingi aja pärast kändu väheke lõhkuda ja mõne kännu peale võib ka ju uue puu või põõsa istutada. Nagu ma kirjutasin on känd ka hea niiskuse hoidja kui kuiv pinnas on. Mul on Pärnal ka vana metsamaa, kus siis oksad jäeti maha. Kui Pärnal mässan, siis on näha ka kuidas ümber kändude kipub puid ja põõsaid kasvama, seal head tingimused. Ja need ei ole üldse selle kännud võsud.
VastaKustuta