kolmapäev, 2. mai 2012

kevade märgid, üles kirjutet ajaloo huvides


Pühapäeval kuulsime kägu.

Esmaspäeval avastasin:

et vaher õitseb,
et paiselehed on tee ääres välja veninud,
et, võsas, (mitte minu omas kahjuks), õitseb kollane ülane (Anemone ranunculoides)
et, toomingalehed pole enam udupeened, teeb õisikuid,
et põldosi rahvakeeli seatilk (Equisetum arvense) kasvab kahjuks ühes kohas keset mu põldu :(
et põõsas, mida pidasin magesõstraks (naerab) on hoopis punane leeder, sest must ei saa ta ometi olla.
et mul kasvab ka pihlakas ja kolm kaseniru,
et tiigis vesi alaneb, loodetavasti ei jää konnakude kuivale.





3 kommentaari:

  1. Kõik oluline tuleb tõesti üles kirjutada, eriti aia algaastail. Inimese mälu kestvat vaid 9 päeva:)

    VastaKustuta
  2. Oi kuramus, vahel küll selline tunne, et see mälu kestab väigade vähe. Eriti kui palju asju veel meelde jätta. See blogimine on ikka väga tänuväärne värk.
    Meil ka vaikselt loodus "punnitab", aga läheb aega veel, et päris roheliseks läheb. Aga ülaseid on küll metsa all. Ilus on, aga tegelikult on veel üks ilus aeg tulemas kui jänku kapstas ka tärkab ja õitsema hakkab. Eelmisel aastal oli ühes kohas laialt seda ja oli ilus kaeda.
    Ei tea, kas sul seal kusagil allikat pole, kaevaks lahti ja saaks vett juurde. Või siis peaks veesoone üles otsima ja lahti kaevama.

    VastaKustuta
  3. põldosi on üks kasulik ja tänuväärne ravimtaim.

    VastaKustuta