laupäev, 7. aprill 2012

tuulevaikus:)

Hommikul kell 9 ja täieline tuulevaikus. Pluss vaikus maanteel. Suisa kõrvulukustav, kui linnud välja arvata. Kella kaheteistkümneni ei paarutanud autosidki. Nii tore. Õhtupoolikul tekkis tuul ja pööras külmemaks, hommikupoole oli päikest ja vahepeal tegin tööd särgiväel, sest kole palavaks läks. Õndsus ju :)
 Oli mul alles päev:) Ma leidsin pojengidele koha! ja see oli mul kogu aeg nina all :) Nähtavaks aga sai alles siis, kui tüdrukud appi tulid ja maja paistma hakkas. Teisest krundi äärest. Irooniline on, et mida hullem pinnas pealtpoolt, seda parem seestpoolt. Pojengid võiksid saada eraldavaks ribaks, mille peal kasvab hetkel raudnõges. Ja kuidas veel kasvab, huh, sinna on kirkat vaja. Teoreetiliselt peaks väga hea maa siis olema, lämmastikurikas. Muide,  vähemalt ühe labidalehe sügavuselt on maa sulanud, s.t. pole külmunud. Pojengiplaani pean veel hauduma, sest on paika panemata üks teeots, millega peab ligi saama muule krundiosale. Kuigi ka sellele oleks nagu koht valmis.

Kui ma kõik komposti paneks, siis oleks juba krundisuurune hunnik. Täna siis riisusin ja tassisin ja põletasin oksi, sest ilmastik lubas ja mõnes kohas, kuhu traktor sel suvel ei lähe, oli vaja kindlaks teha,. mis on päideroo all. No kõike on: kivisid ja oksi ja mutimullahunnikuid ja mustsõstrapõõsaid ja plasti ja laudu jne. Heinu ei jaksanud siiski ette võtta, näis.

Mida teha vana jõusöödaga? Võib komposti panna? Millest seda üldse tehti? Mul seisab vanas puukirstus ja on sellised halli värvi jublakad.
Tammealuse jaoks on mul varuks üks mullastunud sõnnikuhunnik, veidi tiigimuda ja lepalehe kõdu. Võib olla jätkub mujale ka.(peab jätkuma) Laudas on vana kanasõnnik. Veel on pisut õlgi. Igasugu muud varandust. Kõige rohkem võtab aega ladustamise plaan.

Kõige Suurem Jõud kinnitas pesakastidele alused ja viis majad puu otsa. Meisterdas veel ühe maja lisaks, see sai vanast õunapuust ja kahetoaline :) Nüüd jään huviga ootama, kas kolitakse sisse ka. Üks sai tamme otsa, kaks lepistikku. Nii tore! Kuldnokamajad meisterdas minu isa. Tellisin kevadeks, aga valmis said juba sügisel.

Nad väärinuks paremat pilti, aga... muidu peenpuit, vana hall laud, mille peale kunsti tehakse. 

Maastikust. Sauna taga on liivamägi, aga see pole Pärnumaa sõel-liiv. Selle peal kiht, mille on tekitanud lepad.
Eesõues on sulaselge savi ja savi on ka tiigi kõrval, tihke ja tarnadest läbitud. Krundi kõrgemas osas on savimuld, aga kivipurune ent tundub täitsa kaevatav.
Mis veel siin-seal ma alles uurin. Ahjaa, maja taga oleks nagu eriti kabe muld, selle on tekitanud naadid. Eelmine aasta oli ilmselt hea õunaaasta, sest puualused on õunu täis. Mädasid muidugi.
Suurem osa marjapõõsastest on harvendatud. Sügisel ei jõudnud sellega tegeleda. Kõik on endiselt kole, aga esimene puhas laik on loodud - tüdrukud puhastasid õunapuude aluse maa maja taga. Aga nagu mulle meenutati on see alles teine nädalavahetus.

Reedel koristasin majaesist sirelialust klaasist ja okstest jms.( Nägin leevikest! ) tarisin veidi puid saagimispaika ja ladusin mõned riita. Vaatasin üle potimajanduse ja ladustasin tarvilkke lauajuppe. Tundus nagu polekski midagi tehtud, aga mõnes kohas vaatab juba mingi süsteem ja kord vastu (mitte toas) ja see on lohutav.

Tänase päeva leiud: 1 lepalinnu pesa, vihmaussid, lepatriinu, pojengi kasvukoht, ohtralt traati, rabarberi nupp!


9 kommentaari:

  1. Vau, kui tegusad pühad Sul! Meil ainult jõulune lumetorm, poolteist päeva juba olnud ja aina jätkub.

    VastaKustuta
  2. Jestas - küll sina ikka alles jõuad! Vaata, et ennast ära ei katkesta. Ütlejatel oli õigus - alles teine ndl vahetus ju. Pikk suvi veel ees!

    Aga meil siin sajab teist päeva järjest lund ja tuiskab. Päikese olen ära unustanud :)

    VastaKustuta
  3. Mitte ainult pikk suvi, vaid hea mitu aastat sest sodist päris enda oma teha:)
    Ja vaata kui tark ikka see taevas on. Esimese päeva sunnib pikast töönädalast puhkama (tuulab), siis laseb veidi tööd teha ja siis käsib pidu pidada ja tehtust rõõmu tunda (sajab lund):D

    Mu meelest peaks jõusöödas olema soola, ma küll ei tea eriti sest põllumajandustvärgist, aga kuskilt on kõrvu jäänud, üks mu tuttav sibullillekasvataja sai kord loomadele mõeldud jõusööda ja verejahu abil oma suurest kollektsioonist lahti

    VastaKustuta
  4. @Muhedik, nii ongi:) Magasin täna pikalt ja laisalt ja sajabki lund! Saabki tubaste asjadega tegeleda, muidu oleks vist küll kolmanda päevagi õues hakkama pannud :)

    @Deia, esialgu on pisut väsitav, aga ma magan peale päevatööd nagu lapsuke ja arvuti jm kabinetitööle on see imehea tervendus. Keha hakkab ka juba sitkemaks muutuma.

    Kõige suurem rahulolu on hoopis linnumajade üle:) Väike, aga suur asi:)

    VastaKustuta
  5. P.S. Kohati on aga väike mure ka, et ei ole piisavalt oskusi ja teadmisi, et kõik tervikuks liita ja luua selline aed nagu kusagil kuklas loodud on :)

    VastaKustuta
  6. Ja vähemalt sama oluline on palju pilte teha ja enda jaoks kirja panna (teistele ka), sest juba paari aasta pärast eu mäleta, mis ja kuidas oli ja millal midagi tehtud sai. Olen ise kahetsenud, et omal ajal nii vähe pilte tehtud sai ja blogi ju tollal ka ei olnud.

    VastaKustuta
  7. Sa vaata ette sinna tamme alla rammusat lepamulda ja sõnnikut lisades, kui rodosid plaanid kasvatada. Kõdusõnnikutest vaid mõõdukalt manustades väga kõdunenud veisesõnnik sobib, kui oled kindel, et kanad või muud pudulojused sinna oma panust ei ole lisanud. Tammelehed ise just ongi parim mults ja mullaparandaja rododele. Kui haput turvast või männimetsa alust kultuurikihti lisaks saad, siis see küll oleks hea. Soojemas kliimas võib rodosid julgemalt väetada, kui mingeid väljamaa õpetusi juhtud tudeerima.

    VastaKustuta
  8. Tiil on tuline õigus- liiga palju head pole üldsegi hea. See muudab taimed laisaks, nad ei kasvata korralikku juurestikku ja kõige halvem on see, et nad ei viitsi toidu ja vee jätgi ronida sügavale, vaid jäävad pindmiseks. See aga teeb nad nii põua-kui talvehellaks ja muudab ka kõiksugustele tõbedele vastuvõtlikuks.
    Kõigi taimede, eriti aga rodode kasvatamisel on väga suure tähtsusega õige mulla pH, sest vale reaktsiooniga mullas ei omasta taimed toitaineid või teevad seda ühekülgselt, ükskõik kui palju Sa sinna seda head kraami ka ei paneks. Vana tõde, millest mulle kohe aianduse algaastail rääkis üks vana kogenud aednik ja mis on end aastate jooksul õigustanud, on see, et taim pigem nälgigu pisut kui et ta oleks üle väetatud. Kui muld on piisavalt viljakas ja hea drenaazhiga, pole sinna mitte midagi lisada vaja.

    Ja ära muretse. Kui Sul on kuklas aed juba valmis, siis on ta ka päriselt valmis:) Teed otsa lahti ja siis muutuvad asjad selgeks ja lihtsaks.

    VastaKustuta
  9. Mul tuli meelde, et vanasti pandi uuele maale kõigepealt aasta või paar kartulit maha, naadi vastu aitab hästi. Vaata ka uudismaa lepavõsast

    VastaKustuta