esmaspäev, 23. aprill 2012

töiselt ja öiselt

Reede oli pärastlõunani sajune ja lubas mul köögiaknaga tegeleda. Puhtaks sai. Konsulteerisin sisalike kolimise küsimuses, sest ma tahaksin, et nad päris minema ei koliks. Õues vähendasin prügimäge ja puhastasin tiigiäärset metsaala.  Palju juurikaid ja kuigi lepp on neist kõige lihtsama juurekavaga selles mõttes, et on kergem välja sikutada, on see ikka üks hull töö. Põldmari on kui issanda vits, haagib end igale poole ja paljuneb kui põrguline.


Veidi jõudsin saunatagust liivakallast puhastada.
Laupäeva hommikut alustasin kohvikruusi ringiga õues ja see oli taevalikult hää. Tunnikese, kaks käisime maamessil, pärastlõunal tuli Maria sõpradega, kes on imetegusad ja toredad. Aiatööriistad said uued varred ja veel toimus hulk väikseid süsteemseid parandusi, mida märkasin hiljem, kui nad olid linna sõitnud.  Otsustasin siiski heinaga katta keldrimäest lepikuni ja tüdrukud riisusid vana päideroo harvemaks. Sinna peale läheb siis kate, nt täna, kui kange kael laseb.
Ilm oli mõnus, näitasime päikesele sääri ja veidi paljamat ihu. Pausi ajal said varbad ka päikesevanni, mõnus, mõnus.

Tööde järg on selline, et ma tegutsen ikkagi mitmel alal, sest uudismaa ,(pojengid/päevaliiliad, rodod/küüvitsad, püsikud/püsikud),  kaevamist jõuan korraga teha ruutmeetri kuni kaks ja pool, kui rohkem teha, tapab selja ära. Kui on tunda, et rohkem ei jõua, teen pausi ja siis midagi kergemat, vean prügi või riisun või lõikan võsa vms. Või lihvin plaane :)

Aiakroonika jaoks - kaevamist alustasin 21.aprillil. Ilma poolest oleks isegi varem saanud, aga töödega ei jõudnud. Pojengide ala peale ma traktorit ei tahtnud, sest see pööraks kõik segamini ja minu meelest teeks tööd juurde. Praegu eraldan pealmise kihi, mida materdan/raputan siis, kui alumine on puhtaks tehtud. Kiht koosneb peamiselt naadist ja nõgesest. Päideroo juurikas ei tundugi nii hull, üsna lihtsalt tuleb lahti. Muld on savine, saab peos vabalt rulliks vajutada.

Üks päev vihma teeb majapoolsest tiigiäärest täieliku ujuka. Ei taha mõeldagi kui kaks päeva sadama peaks. See koht, kuhu kogunes muu liigvesi kipub vägisi tiiki juba. Maanteeäärne kraav, kus peaks olema toimiv äravool on kinni kasvanud. Ma peaks vallast uurima, kes tegeleb ja mida teha saab.

Kui ma seal rassisin, siis mõtlesin oma hortensiate peale, algselt tahtsin neid metsaaeda panna, aga seal on ikka väga liivane ja lahja pinnas, see pole neile ju hää. Ehk sobiks nad pojengi ja päevaliiliate ala lõpukurvi?  Lõpukurv sellepärast, et sinna peaks tulema nn majandustee, mille teine äär on rododeala. Maapind peaks seal neile sobivam olema? Mõtlen veel.

Teisipäeval saabuvad kuused ja bullatad. Homme loodan sarapuu järgi minna.

Laupäeva lõpetasime lõkke ääres ja kuulasime uut sarja Öökull otsib naist :) Huikus vägagi järjekindlalt, ma loodan, et sama järjekindlalt jahib ta närilisi ka. Nahkhiired tulid õhtuhämaruses ja tiigis hakkas tööle mullitaja. Me ei saanud alguses arugi, mis värk on. Astud lähemale - vaikus ja siis jälle see veider hääl. Pühapäeval tegime Mariaga krundil tiiru ja leidsime konnakude ja mõned konnad, mis määraja järgi võiks harilike rohukonnade hulka liigitada. Lugesime veidi konnade kohta ja ma pole nüüd kindel kas need on mu kodukonnad või on rändkonnad :) Noh, et kas jäävadki tiiki elama?

Öösel vaatasime vanu pilte, neid, mis on tehtud enne kolimist, sa jessuke,  mõnda kohta ei tundnud pildilt äragi. Sain aru ka, miks KSJ mind siit ära kolida tahtis :D Nii et olgu kuidas on, me oleme päris palju jõudnud ära teha ja kevad ka. Mõtlesime, et kui sauna korda saame, siis teeme talgulistele tänusauna ja näitame ohtralt pilte enne ja pärast ja räägime lugusid.

Pühapäev olevat mu nimepäev olnud, selle olin unustanud ja muu pole oluline, kui et oli nimepäeva vääriline ilm ja me jõudsime kõike teha, mõni päev lihtsalt on selline. Arvatavasti oli suurem osa Eestist õues.

Pildimaterjali lisan veidi hiljem. Kui aega on.

5 kommentaari:

  1. Jõudu!
    Ma mõtlesin, et loen ja kirjutan pausi ajal ka natuke. Hea vaheldus.
    See kraav on arvatavasti valla tee kõrval ja siis valla oma. Eks need kraavid on sellised asjad, mille peale keegi raha ei taha panna. Mul endal ka seal vaja kraavi puhastada ja see on tegelikult naabri maal ning tema kohustus. Aga mis sa hädaga teed. Mul on seal mõned ilmatuma suured kännu jurakad täpselt kraavi peal, nendega saab jamamist olema.
    Kas rodod lähevad ka liiva sisse? Siis on palju turvast ja koorepuru vaja. Ma seda ikka panin omajagu. Aga see aasta olin targem, tellisin turba hoopis otse tootjalt ja sain väga palju odavamalt ning koore saan ka ühelt palkmajade tootjalt palju odavamalt. Poest kohe kindlasti ei tasu osta. Sealt tasub osta kui kott paar vaja on, aga suuremate koguste puhul tasub juba otse tootjalt osta.

    VastaKustuta
  2. Tere tulemast konnahoolikute perre!

    Kevadel saadki teada, millest täpselt koosned:)

    VastaKustuta
  3. Sa võiks kirumise kõrval ka järgi uurida, kas su jalgu haakivad issanda vitsad vilja kannavad seal. Põldmari on mu meelest üks maitsvamaid metsamarju. Hoopis parem kui need kultuursed, mille istikuid ehk ka põldmarja nime all müüakse. Heaks kasvupaigaks on põldmarjale kiviaiad, kivivared, kraavikaldad. Ka ei ütle ta ära savisest maast. Sauel lagedal platsil pärast potipõllunduse kokkukuivamist kasvas vabanenud kohtadele väga viljakas põldmarjakoloonia mõneks ajaks. Ta vist tahab lubjakivi, parimad põldmarja -alad on lääne-Eestis.

    VastaKustuta
  4. @Tii, alguses oli mul päris hea meel, sest ma olen Saaremaa vanaema juures neid nosinud:) Mul on nad kehva koha peal, suisa sõidutee ääres pluss nad takistavad tõsiselt liikumist, niidavad jalust. Lähevad ümberpaigutamisele. Kui keegi peaks himustama, siis ma võin kokkutulekule kaasa võtta.


    Mul ongi selline veider mullakooslus saviliiv paekivi veerisega

    VastaKustuta
  5. @Kiwamees, rodosid mul õnneks veel pole, alles plaan on. Uurin siin igasuguseid raamatuid ja räägin sõpradega, aga kindlasti tulevad.

    VastaKustuta