kolmapäev, 25. aprill 2012

puusosistaja


Lubage esitleda: minu esimene vabalt ringi hüppav konn! Ta on tegelikult hoopis pisem kui pildilt paistab. Minu hommikukroon :)

Olulisest. Eile saabusid Järvseljalt paljasjuursed kuusepuud ja kolm raberemmelgat `Bullata`. Käisime ka linnaaias esimesel väljakaevamisel. Tõime ära punase sarapuu ja istutasime ta kohe maha. Ma olen veidi murelik, sest ta juured said kõvasti räsida ja õhtu lõpetasin ning  hommikut alustasin tema juures, et ta ikka uues kodus kasvama hakkaks. KSJ ütles, et ma peaksin äkki teda veel lõikama, sest et juured ei vea välja kui maapealne osa nii suur on. (mulle koitis ka midagi sellist, lugenud või kuulnud vms). Mina aga ei julge teda rohkem traumeerida, nagunii on juba stööritud :(  Või peaksin? Õpetage nüüd palun.

Hommikul said paika söödav kuslapuu (Lonicera caerulea var. edulis) ja pihlakas (Sorbus cashmeriana). [on ikka õige nimi?] Kuna lepik on sulelisi paksult täis, siis ma eriti ei usu, et mina neid vilju proovida saan :)

Pildistatud Muhedike aias, sügis 2011

Kaevamise käigus tuli üles võtta ka karulauk, sinililled, sõnajalad, kevadadoonis, sest nad jäid üleskaevamise piirkonda :( Kevadadoonisel on hulgaliselt õienuppe ja sõnajalad alles magasid. Karulaugud oli tore üllatus, nad ikka talvitusid ja puha. Võtsin kaasa mägisibulad, sest neil ei ole enam vihmaveepüüdjat ja olemine liiga märg, mädanevad ära. Paigutan  keldrimäe lõunapoolsele  küljele, seal on sooja ja päikest ja kallakut.

Hommikul istutasin esimesed kuused ja osa jäi paraku ootele, ajast jäi puudu. Panin päikese silma alt ära. Istutamise ootel on veel siberi kontpuud ja mikrobioota (no ma ei ole veel talle kohta välja mõelnud, mõttes jooksen temaga mööda õue ja teen karlssonit) ja roomav kadakas ja looklev forsüütia (?) või on hoopis värd-forsüütia? ja vaher, mille võrseid on talv siiski näpistanud.

Linnaaias olid mõned juba prisked ja ilusad, lursslill oli juba esimesed lehed kasvatanud, no sellise tutaka. Tartus on ilmselt soojem, sest õuepealne kask oli kohe-kohe hiirekõrvu minemas, mul ei kõssa siin veel keegi. Kogu selle sahmimise sees unustasin lõhislehise hortensia ära tuua, talle sai ju kase juurde nii koht kui ka vaade :(

Kaevamise masinat oleks vaja...

Tulles tagasi sosistamise juurde, puudega on mingi hoopis teistmoodi tunne. See, et nad elavad, (loodetavasti), kauem kui sina ja ühel ilusal päeval ütleb keegi su lapselapsele - näe, need istutas sinu aiahullust vanaema :DD Ja siis pead sa mõtlema sellele, kui suureks tema võra  kasvab ja kui pikk on tema vari ja mis ta sööb ja kus ta saab, sest ümber sa teda naljalt ei istuta... Ega siin sobibki rohkem see sosistamise *värk.

Leidsin võsaülaste kasvukoha ja plaanin sealt mõned oma lodilasse tuua. Lihtsad ja ilusad.






* tuletatud inglise keelest horsewhisperer ehk hobulausuja





9 kommentaari:

  1. Jaa, kui istutatakse ymber veidi suurem puu v kui ta on enne istutamist saanud kuivada vm kannatada, siis on rangelt soovitatav teda tugevasti pygada. Nii umbes v6rakujundamise moodi, et j22b tyvi ja paar oksa. Proovitud j2rele punase sarapuu, metsikute viljapuude, p2rnade, marjakultuuride jt lehtpuude peal, mida oli vaja samamoodi suht suurtena kolida.
    Tartus majade vahel on t6esti soojem. Linnast v2ljas on tuul ja temp erinevus v6ib olla p2ris mitu kraadi, proovitud omal nahal ja see on ka yks p6hjus, miks kunagi nii armsa jalgratta autu vastu vahetasin - no ega jalgrattale eriti kraami ja lapsi ei pane ka. Kuidas radu, n6nda hobu.

    VastaKustuta
  2. Oh, see esimese OMA PUU OMA KOJU istutamise tunne on nii sõnulseletamatult võimas:)

    Kui meie hakkasime oma parki istutama, mõtlesin esmakordselt, et küll on kahju, et ükski inimene ei näe endaistutatud puud täiskasvanuna. Seda tõesti mitte, aga nad on nii lühikese ajaga suureks saanud, et mul ei tule enam isegi meelde see esimene mõte. Näed veel kõik ära, nii sirgumise kui õitsemise.

    Ette vaadates tundub see kolimine ränk ja peavalu valmistav, aga paari nädala pärast mõtled, et näe, kui lihtne see kõik oli:D

    Ja meie käisime ka täna Järvseljal:D

    VastaKustuta
  3. @kaaren, kui talvel oli temperatuuride vahe 3 kraadi, siis suvel võiks tegelikult 3 kraadi soojem olla :), aga linn kütab jah kõik kuumemaks.

    Ma uurin seda sarapuud veel lähemalt, tänud nõuande eest!

    VastaKustuta
  4. @Muhedik, nii nüüd ma rähklen terve öö ja mõtlen, mis te sealt kõik ära tõite :DD

    Mul on nii hea meel, et ma sinna praktikale saan. Koolistress kohe väheneb:)

    VastaKustuta
  5. Ma unustasin ennist öelda, et selle mahaunustatud ronitaime õige nimi on harilik lõhikhortensia (Schizophragma hydrangeoides)

    Ja puudega on vähemalt mul mingi isemoodi suhe, mõnikord aitabki vaid sosistamisest ja silitamisest ja polegi vaja mingit erilist ravi ette võtta, et ta edenema hakkaks. Ja puud ei tohi kunagi istutada halva tujuga või väsinuna või haigena.

    Aga meie või? Noh, gurmaanide värk, keerdoksalisi ja udupealisi ja kuldseid ja haloga ja muidu kõiksugu haruldusi:DD Tuled, näed.

    VastaKustuta
  6. :D muidugi kuldsed ja udupealised ja haloga. Põnev!

    VastaKustuta
  7. Puudega on jah eriline lugu.
    Alguses toon koju ja istutan, siis mõni aeg hiljem istutan ümber, loodetavasti vaid ühe korra.
    Ja kui ta on kasvama läinud, siis käin tal aeg-ajalt külas kontrollimas nagu rahvaloendaja, et nooh, kuda on, mahud oma pinnale ära? Päikest on piisavalt, vett jagub? Järeltulevat põlve ka ikka tuleb?

    VastaKustuta
  8. Puu istutamise peale m6tleminegi teeb juba tuju heaks ja jala kergeks, nii et v2simus ja tusk ei tule enam k6ne allagi:)
    Soojem v6iks kyll olla. Kuigi minu kyla on 6nnistatud eriliselt p2ikeselise ja isegi p6uase kliimaga (suviti on n2ha, kuidas vihmapilved kaarega m88da s6idavad), ei ole sooja kunagi liig palju ja hoovis peab olema alati m6nus toimetada, mitte ei peaks enamuse aastast tuule k2es v2risema.
    Istutamishulluna parandan seda asja kiirekasvulise elupuusordiga "Brabant", mitmeladvalised importistikud on ennast aastate jooksul t6estanud oma ilusa v6rakuju ja hea vastupidavusega, 30-40 cm-sest aastakasvust r22kimata. Eks pudet6ve eest tuleb kaitsta ja v2etada, kasutan selleks tuhka jms orgaanilist, puudele meeldib.
    Sai nyyd pikalt, aga mis teha, kui tarkused yle 22re ajavad:D sest k6hutunne ytleb, et Sul on mu juttudest ehk veidi kasu ka...

    VastaKustuta
  9. puusosistaja.... :)

    a see hommikukroon... kui oleks seda vana suudlemise nõksu kasutanud, oleks äkisti krooni asemel printsi saanud :P

    VastaKustuta