kolmapäev, 18. aprill 2012

jooksu pealt suudeldud (laen Runnelilt)

Foto: http://www.pleasantrunnursery.com/
Lipsasin korraks linnaaeda.
Veesilm oli terve!!!
Tähtis uudis ja rõõm - Abelia mosanensis oli elus. Nii tore, siis oli õige koht, elas talve üle. Igasuguseid tegelasi on mulla seest välja tulnud nagu kopsurohi ja laugud ja mõned päevaliiliate otsad. Mägisibulad olid väga viletsa moega, ma peaks nad kiirelt liivastele küngastele toimetama. Mõned kauffmani tulbilehed. Hulgaliselt räsitud villast nõianõgest. Pungi pihlakal ja söödaval kuslapuul. Nõrkenud peterselli puhmas. Davidii budleiad olid ikka päris vakka. Kirjulehine igihali oli priske tervise juures ja kivirikud. Hostadest polnud veel ei kippu ega kõppu, vara ka ju. Õu oli väga kenasti korras, tubli majarahvas!

Pilt on laenatud, sest ma pole teda veel õitsemas näinud.


Kui nüüd veidi sooja teeks, avaks rattahooaja ja tooks mõned tegelased juba äragi. Kastid kolin nagunii, kui just seda kõikse suuremat majarahval vaja pole. Küllap Liina teab. Südame tegi kohe soojaks - kuldnokad ja vana koduaed. oh.

12 kommentaari:

  1. Hmm. See saab nüüd küll üsna halvasti kõlama, aga ma ikkagi ütlen. Ma ootasin telefonikõnet, et paar sõna juttu ajadam, eriti selle kasti osas.

    VastaKustuta
  2. Lubadus jõus. Ma lihtsalt sahmin siin.

    VastaKustuta
  3. Jaa, Sul tuleb teha korralik inventuur:), põnev, põnev!

    Budleiad on väga hilise ärkamisega, ka siis kui nad on elus. Need võid päris viimastena kolida. Minu abeliad on ka elus:)

    VastaKustuta
  4. Tsiil, aitäh Sulle toetavate komm. eest! Uuel blogijal on ikka algul pisut raske. Aga kui on ikka häid toetajaid, siis läheb lihtsasti.
    Veelkord...tänan!

    VastaKustuta
  5. Vot, abeeliast ma polnud kuulnudki. Ja pidi veel hästi lõhnama ka!

    Rodode pakkumisi on tänapäeval palju ja hinnad on ka normaalsemaks muutunud. Sa pead arvatavasti veel mõne tamme istutama. Hortese aprillipakkumises on ka rodoklassika olemas kui sa veel pole tähele pannud. Grandiflorum on suurem põõsas. Ülejäänud on keskmised ja mulgi olemas. Kolm talve üle elanud ja õitsenud iga kord. Roseum Elegans oligi esimene igihaljas, ostetud suht suurena hilja sügisel. Minul on heitlehised vist isegi liiga varjus, õitsevad aga ei upu õitesse nagu mõneds muus kohas olen näinud. No aga lõuna-eestlased ju kõik Siguldasse suundumas. Lätlased oskavad rodosid aretada küll.

    VastaKustuta
  6. Tere.
    Olen teie blogi lugenud mingi aega ja nägin teil ühte lugu eterniididga. Eterniidiga käitlemisel peaks kindlasti maski kandma ja kui eterniidi transpordil märja või niiske hoidma. Just astbesti olm on see, mis teeb väga palju kurja. See läheb kopsu ja on nii väike, et seal enam välja ei tule ning põhjustab pika peale vähki. Aga see vähi risk tekib siis kui pikemalt sellega tegeleda ilma kaitsevahenditeta. Samas kui ta teil seal pikemat aega päikese käes tolmab, siis hingate te seda ka sisse ilma, et te seda liigutaksite. Ladustage see ikkagi kõrvalisse kohta ja nii, et päike seda ei kuivataks. Ka kataks mina selle mingi kattega ära. Ma olen kõll praegu liiga ettevaatlik, aga vanasõna õtleb, et parem karta kui kahetseda. Ärge ehitusprahiga eterniiti kokku pange. See tuleks eraldi transportida.
    Tore on vaadata kuidas elu kolib linnast tasapisi maale, saab ka seal "inimväärset elu" elada. Isegi kui teatud inimesed vastupidist väidavad. Ma ise ka olen sellest siin päälinnas aru saanud ja mul on samuti läbimisel "teeekond" linnast maale. Pean ka vaikselt oma blogi, aga ma alles algaja ja meil elukaaslasega läheb veel aega kui saame püsivalt "metsa" elama minna.
    Jõudu ja jaksu teila!

    VastaKustuta
  7. @Kiwamees, tänan nõuannete eest ja jõudu sinu perele ka. Kiikasin blogisse, teil annab seal ikka rassida, aga võimalusi oi kui palju!

    VastaKustuta
  8. Tervitus ja jõudu ka sulle. Eks seda rassimist on küll ja meil on plaanis ka kas järgmine või ülejärgmine aasta ka maja ehitus. Aga kui aus olla, see on hea tunne mis pärast rassimist on. Isegi kui oled läbi nagu Läti raha. Vahel on kohe väga raske sealt ära tulla, et siis Tallinna sõita. Eks ma olen ikkagi lõunaeesti inimene ja must Tallinnlast ei saa, tee või tina.
    Ma olen ise ka rodode alal veel täitsa roheline. Lugenud olen palju ja suhelnud ka ja käisin ka eelmine aasta Hansaplandis Mihkel Saart ka kuulamas. Aga kogemusi isiklikult vähe. Mul oligi seal Pärnal sama mure, et need ligemal kohad olid kõik lehtpuudega ja varju ei pakkunud. Noored tammed seal. Aga männimetsa serva lihtsalt ei jõudnud puhastada. Aga nüüd mule see plaanis on, käisime ka juba "inventuuri" tegemas. Meid on õnnistatud sellega, et see männimetsa tukk on lõunas ja varjab talvel päikese ära, isegi siis kui nüüd eelmine kord käisime, oli seal vari. Kuused jäävad tulevikus kaugemale ja need probleemiks pole. Aga probleem saaab ka mul olema neljajalgsetega. See talv pistsivad Gibraltari pungad nahka nigu nipsti. Aga Golden Sunset ja Golden Ligh ei maitsenud, nendel jäivad pungad alles. Kuigi uurimas olid käinud.
    Kas sa plaanid sinna tamme alla suure kasvulisi või väikseid rododsid? Ma kardan, et suure kasvulistega on tulevikus probleeme varjutamisega. Aga heitlehelistega ei tohiks seal probleemi olla. Samas on vist jaku rodod täitsa vastupidavad ja ei kasva väga suureks ka. Meie Falling Snow ja Helgoland on hästi talve üleelanud ja isegi kui said natuke päikest, pole kahjud suured. Aga õiepungi on neil palju, eriti Falling Snow-l. See jutt vastab küll tõele, et Falling Snow on usin õitseja.

    VastaKustuta
  9. Üks asi veel, kui autocadis kellegil abi vaja, aitan heameelega. Ise kasutan töö jaoks seda ja kogemusi jagub.

    VastaKustuta
  10. Meie hakkame autocadi maikuus õppima. Natuke olen sisse vaadanud, aga kasutanud veel pole. See oskus kuluks küll marjaks ära :)

    VastaKustuta
  11. Õhast.
    Mul jälle töövahel väike paus. Kui aga abi tarvis või infot autocadi kohta vaja, anna aga märku. Postita siis lihtsalt mulle blogisse või äkki on parem isegi kui mailid. Ma vahel kiiretel aegadel blogisee ei sattu, aga oma isiklikku maili loen igapäev.

    VastaKustuta