reede, 23. märts 2012

talvest kevadesse

Kui ma kooli sõitsin, oli veel talv. Pool koduõue porist oli veel sündsalt lumega kaetud. Naasesin aga kevadesse. Lund on ainult idaküljel, lepiku ääres. (no näed, isegi märkasin märgata, kus lumi viimasena sulab :D) Lumi on peaaegu kadunud ja mida kõike ma nüüd uurida sain. Talv on heina maha vajutanud ja jessuke, mis sealt kõik paistab. Juba enne kooli leidsin okastraadi kera ja telliskivi hunnikuid on mulla sees teist sama palju,  kui mitte rohkem,  kui mulla peal.  Tiigi pildid homme, see on triiki täis.
Seekordne sess oli väga pingikeskne ja nii ma premeerisin end kolmetunnise õuetööga, tuul vaibus ja oli ütlemata mõnus loojangut vahtida. Ma olen narruseni kodukeskne kuju,  hiljemalt neljandal päeval tahan ikka koju, ükskõik, kus ma ka olen, ilmselt ealised iseärasused :)

Jutujätkuks fiskarsi teemal tuleb öelda, et Räpina on üks imeline koht. Vähe sellest, et neil on kaks korralikku toidupoodi (4 kontrolltööd pani mind närviliselt närima), neil on ka nasvärgi pood ja ehituspood ja sic! raamatupood! Pluss terve Piiri tn müügis. (kohalik kõmu). Ja selles ehituspoes müüdi fiskarsi oksakääre ja oksasaagi soodukaga 8.99 .  Rehad ja labidad paraku olid tavalises hinnaskaalas ehk on maikuus mingi tore allahindlus (lootusrikkalt).


Aga nüüd mõned mannetud pildid. Selgituseks, et ma ei ole seni väga priimulatest pidanud, aga kui ma neid värve nägin ja õie kujusid jne jne, siis ma sain aru, miks neisse kirgliselt suhtutakse. Pluss botaanika loengud.Lisage siia veel lõhn...
Sess oli sedapuhku karm, sest omad vitsad peksavad, aga õppisin oksastama, ladvapistikuid tegema, õunapuid lõikama (omapäi ma seda veel siiski ei teeks, võtaks mõne targema kõrvale), pikeerima. Sellist elementaarset värki ja olen väga rahul, sest tekkis soov proovida ja sain hüva nõu õpetaja Vaasa käest ja veel üht-teist küsida, see on Räpina tudengi luksus ja seda ma oskan hinnata. Alustasime värviõpetuse ja kompositsiooniga, mille tarvis on meil sic! ainult 8h. pole jõudnud veel alatagi kui juba läbi :(  minu esimesed peenrajoonised olid väga koledad ilma liialdamata ja rohttaimede kontrolltööd tehes oli pea nii kinni jooksnud, et paarile küsimusele vastates võtsin mõttes oma aia ette alates kasest ja hakkasin taimipidi minema, et sellest ma võtaksin pistikud ja sellest mitte. No mina ei tea, mis pidid need tegema, kes aeda pidanud pole? Mina sain oma vastused kätte :) Hää tunne oli, vastatud ja aias käidud niikui sipsti.


Siniseid ja violetseid ma eriti ei pildistanud, sest mu fotokas moonutab neid toone, aga neid oli üksjagu ja siis topeltõitega.... Tõin mõistagi koju 10kond, et saaks edaspidi ühest mitu teha. Hakkab peale!




8 kommentaari:

  1. Priimulaid on imeilusaid sirgeid, lokilisi, p6lvek6rgusi ja viiev2rvilisi, aga need esimesed madalad m2ttad on alati k6ige armsamad.
    Kahjuks aiandis loodud erk v2rv kaob ilma keemia abita ja tuleva aasta 6ied on kahvatud ja v2ikesed, seep2rast ma odavaid sorte ostan harva.

    VastaKustuta
  2. Mina loodan nad oma soon-to-be- metsaaeda istutada ja kui nende värv on pool sellest, siis ma olen rahul :)

    VastaKustuta
  3. Vaimustav! .. ja kadedus piinab mu hinge. Ai, millised väärtuslikud tarkused!
    Ladvapistikud? Mis need on?
    Oksasaed on head asjad, sest kääride puhul peab valima oksa jämedust aga saega eemalda mistahes oksa, peenikest vitsakest või käsivarrejämust.

    VastaKustuta
  4. Praktikumides on mul kulmud kõrgel, et aaa, nii see käibki :) Muidugi on ju igasuguseid tarku raamatuid ja tegelikult võinuks ju sõpradelt ka küsida või nii :), aga esimene kord pusida on tore. Pookimist olen proovinud varem ka ja magesõstraid paljundasin ka, (kusjuures läksidki kasvama), aga nüüd saavad tulema lavendlid ja igasugu liivateed :D Lahe

    VastaKustuta
  5. Enda tarkus on ikka enda tarkus ja see on alati kõige targem tarkus:)

    Priimulad on imeilusad, kunagi algusaastail üritasin neid kasvatada, aga nad tahavad pisut rohkem varju kui mul neile pakkuda oli. Oh, metsaaaed on mul ju ikka puudu:(((

    Aga Sa oled ikka tõesti lõuna pool, meil on kõik tiigid veel jääs ja lumes, nõlvad hakkavad puhtaks saama.
    Ja näed kui tore, koju tulles said teada, kuhu istutada kõige hellemad põõsad:)

    VastaKustuta
  6. Pildil tunduvad olevat need ilusad suureõielised priimulad, mis kipuvad olema lühiealised. Esimesel aastal võivad hilissügiseni uhkelt korduvalt õitseda, teiseks on kindlasti mõni kadunud, kui mitu oli. Kolmandaks aastaks pole eriti midagi järel.. Võib-olla sinu aias läheb teisiti. Kuid on väga palju priimulaid, mis ei kao kuhugi, just need tavalised kõrged ja mitmesugused varretud ja kerapriimulad ja roosad priimulad ja kõrvikpriimulad ja nii edasi.Ei maksa ka unustada nurmenukkusid. Minu arust priimulaid saab tavaliselt tasuta tuttavatelt, sest puhmad tahavad jagamist.

    VastaKustuta
  7. Priimulaid jagatakse umbes sellep2rast, et kasvavad suvega v2ga tihedaks, aga see pole p66sale tervislik, meie kliimas kipuvad klombikskasvanud priimulad hallitama jm p6dema. Kontrollitud:)

    VastaKustuta
  8. Tegelikult olen ma Tartu aias ka mõnda priimulat kasvatanud, jumal teab, mis sordid on. Panin nad paar aastat pojengipeenra esiritta, et oleks kevadel ka õisi. Eks nüüd on siis õige aeg kontrollima minna.
    Need pojengid on tõsi küll üsna vales kohas, saavad seal hommiku- ja õhtupäikest, mul ei olnud toona neid võimalik mujale paigutada. (vana sort, topeltõiega roosad. Need kasvasid seal enne minu tulekut.

    Nüüdsete teadmiste taustal ma pojenge väga varju ei istutaks :)

    VastaKustuta