esmaspäev, 12. märts 2012

oh külad, oh kuurid :)

Minu maailm on nüüd jälle veidi avaram, mahutab  lausa Alpid ära. Itaalia sinine taevas on sedapuhku küll mägede taga, aga ...eks kõik tahab pisut settida. Pilte vaadates tuleb tunne tagasi, see maailma veerekese äärel...
Põhiline rõhk  oli mäesuusatamisel, mis oli uskumatu kogemus ja teatud koguses ka eneseületamine, (ma pole varem sellist sporti harrastanud),   aga ega siis kiiks koju jää, nii otsisin ikka oma.
Saime kõike: vihma, lund, päikest, kevadet, soojakraade esimesel päeval kuni +22. Valitses varakevad, aga esimesed õied olid alles tagasiteel Saksamaa krookused. Korraks vilksatas mägede jalamil kaljudel midagi kanarbiku taolist, aga see ? ei saa ju olla? Bussiaknast ei saa ju sotti ka, püüdsin pildistada, aga ebaõnnestus.
Kiiksust siis.  Mäed ja mäed ja mäed ja kuurid ja puuriidad. Uskuge või mitte, mul oli täielik kuurikiiks.  Värvid ja väikesed põnevad detailid või kanalad kuuri ühes nurgas või siis kuurid mägikarjamaade keskel.


See kuur on üks suuremaid isendeid :) Reisil olles mõtlesin ka selle peale, et üks sketšiklubi-kursus oleks ära kulunud, sest kõike ei pildista ka. Ideid sai palju. Kuna Peedimäe on minus tekitanud uue huvi majade vastu ja kevad veel magas, siis seirasin puitu ja seda oli seal palju. Puuriitadega oli kaunistet nii maju kui aedu ja mõnes riidas oli nagu hagu korjatud ja need siis puntidesse seotud ning siis riita. Lahe! Selleks pidi küll mitu vanaisa ametis olema.


See piirkond, kus meie elasime, kuulub jõukamate hulka ja seda oli kõikjal ka näha, aga mitte uusrikaste stiilis.

Nii võib ka aeda teha.
Piimamannerg.
Kõike saab seina peale panna ja seda oli Dolomiitides ka tehtud. Nii et vaadake oma majapidamises ringi :) Koduteel oli kevad juba märgatavam. Viinamarjaistandused.

jäägu siis seda rida lõpetama algusnoodid:)


6 kommentaari:

  1. oh, ilus!

    muide, väga lahedad eestiaegsed kahekorruselised kuurid on tartus karlovas. enamik on ilmselt maha lammutatud, aga mõned on kindlasti veel alles.

    VastaKustuta
  2. Vägev värk, hea et säärase tuulutusreisi ette võtsid ja seejuures veel ühes tükis tagasi jõudsid.

    Mde, neis blogides, millele viitasin, on kõiksugusemaid kuure, ümberehitatud küll lehtlateks ja muudeks põneva arhitektuuriga ehitisteks, kahjuks ma ei mäleta täpselt, kelle omas nad olid. Ja tõsi on see, et kui maad vähe, tuleb minna kõrgustesse ja kasutada ära nii seinad kui katused. Meie oleme siin harjunud priiskama.

    VastaKustuta
  3. ooo, ooooooo, puit ja kuurid, talad ja lauad...

    VastaKustuta
  4. Aga OH MÄED!
    Mind köitsid Austrias mäed ja kuidas tahaks sinna tagasi kui alpiaasad õitsevad.......!!!

    VastaKustuta
  5. Eks ma siin eputan jah üksjagu, aga et ühes tükis tagasi, see puhta algaja õnn :)

    Nüüd mõned päevad hiljem on mind haaranud juba õpipalavik ja see kõik tundub nagu teises elus, aga see paik jäi hinge küll. Mägede jalamil või tipus tunned end ikka kübemena ja see on hea. Aukartus elu ees :)

    VastaKustuta