laupäev, 31. märts 2012

esimesed kevadtalgud (väsinud kui puruvana#)

See taevavärk töötab muide väga hästi. Küllap pidigi täna see põhjatuul puhuma, sest me saime korda ühe väga mõnusa paiga sauna taga. Või pool-sauna-taga-augus. Me nimetasime selle ära, aga ma olen nii väsinud, et ei mäleta enam. Küll homme meelde tuleb.
Tänane hommik aga algas sellega, et mul käis külas seesama tisler Helmut, kes mõned nädalad tagasi mulle pisut maja ajaloost rääkis ja tõi mõned fotod. Uuel nädalal skännin ja panen ehk välja ka. Pildistatud viiekümnendatel ja kuuekümnendatel. Viiekümnendatel olevat minu maja esimeses toas olnud vallamaja :D, tagatoas elas vanaema. Vot nii. Krundil asuv vundament aga kuulub pritsumajale ja osa sellest jätkub naabrimehe krundil. Need korstna moodi asjad aga on hoopis kunagised sambad. Küllap sellele kõigele tuleb järge. On väga hea teada, mis siin kunagi olnud on. Piltidel on see maja muide päris kole. Nii, et täna näeb päris kabe välja :)

Mul olid väga tublid abilised ja üks eriti suur abiline. Oksapurustajaga töötamine on täiesti ok ja mul on nüüd hulgaliselt lehtpuumultši. Minu töö läheb homme edasi ja homme pildistan ja jätkan sealt, kus järg pooleli. Puruvana läheb kukub nüüd jalapealt voodisse...

#minu mäletamist mööda nimetasime me puruvanadeks miskeid putukaid või tõuke, kelle ümber oli puukoorest kest, aga nad uimerdasid sellega kusagil, vist jõe ääres. Minu meelest me mängisime nendega, aga ma pole ka kindel. Lapsepõlve värk, ei mäleta veel hästi.

... järgneb

kolmapäev, 28. märts 2012

märts linnas

Nagu näete, olen linnas käinud. See oli pigem läbijooks, käisin vana koormakatet toomas ja aega oli vaid hetk. Kõik alles sulab välja. Suurem osa tundus elus olevat, v a veesilma vasak pool, seal ei tärganud suurt midagi.
Veesilm on nii väike! Ma olen juba oma uue tiigiga nii harjunud.
Minu budleial pungi polnud. Aktiniidiat vaatasin ka juba pügaja pilguga, aga seda ma enne suve keskpaika ei tee ja siis saab pistikuid teha.

Helmikpöörised, eriti Marmelada olid veel väga ilusad, puhas rõõm. Päikesepõletust või veenälga polnud veel tekkinud.
Kui majarahvas suurt taimekasti ei taha, siis toon koos kompostikastidega ära. Nii et küsimus Liinale.

Mind ootas mikrobioota ja kirju kadakas ja oh, seda kraami on päris palju. Magesõstra rida oli priske, mu pistikud olid kasvama läinud. Soe sügis ju.

Uuel nädalal võtan aega ja lähen uurin pikemalt.

pühapäev, 25. märts 2012

floora ja fauna

Huvitav ilm täna. Kuna eile tegin pika õuepäeva, kustusin kell üheksa ja ärkasin hommikul kell kuus ehk siis seitse. Hommikune vihm läks üle lörtsiks ja siis tubliks põhjatuuleks. Pidin end korralikult riidesse panema. Päev kulus rohkem pisiasjadele ja suuremate tööde plaanimisele, et kas ja kuidas talgude ajal midagi ära ka teha. Uurisin neid kohti, mis siiani lumega kaetud olid, korjasin vanu pudeleid kokku ja vaatasin umbrohte ja pinnast, et mis siin kasvada võiks.
Nädalavahetus.
Lõhkusin pisut puid, sirel läks üllatavalt hästi pooleks, (talvel harvendasime vanu põõsaid), mõne pealt kippus kirves ka tagasi põrkama. Tekitasin väikese riida ja krapisin puhtaks esimese nurgakese. Kohe kergem hakkas, väga kole ju. Kõik mustsõstra ja karusmarja põõsad on metsistunud ja jubedate mõõtmetega. Kuna olin endale eesmärgiks võtnud end mitte kohe segaseks rügada, piirdusin rohkem väikeste töödega. Panin paika kompostihuuniku koha ja vedasin sinna esimese koguse vanast heinast. Lauda alt tuli välja midagi turba moodi. Põletasin jälle soga, koristasin saunast vanad kaltsud ja pühkisin soga kokku. Prügi on igal pool hunnikute viisi. Suurema osa plastist ja pudelitest olen kokku korjanud. Väiksema osa vanarauast ka. Leidsin suuremaid ja väiksemaid kive ja vana linnupesa.

Kõige suurem vaev on kompostihunnikuni kärutamine, aga teise kohta ma seda ka ei planeeri, esialgu. Lähemale teen hiljem kastisüsteemi. suurde komposti mahub kogu see värk ära ja siis on tal aega seal laguneda.  Krundi lõuna ja idaküljel on suured traktori roopad, pluss lihtsalt augud, see vaevab ära. Võib olla ei peaks seda kultiveerimist ootama ja tee ära tasandama, see võtab topeltjõu.

Krundil kasvab põhiliselt: lepp, saar, vaher (võsa) ja ohtralt toomingat. Päideroog, puju, tarn ja naat, mõnes kohas metsmaasikas. Küllap saab muudki näha.

Hakkasin telliskivi hunnikut uurima, et mis seal siis on ja sattusin sisalike peale. Ma tegin neile vist liiga. Labidaga õnneks ei äsanud, ikka kindaga. Ühel vaesekesel valge kõht abitult taeva poole. Panin nad siis ettevaatlikult tagasi ja hakkasin teist poolt sortima - jälle valged kõhud. Üks perekond magas aga edasi. Kaks tüüpi läksid ilma uurima. Vaevalt ma neid suvel nii lähedalt näen.

Tunne on aga selline nagu ma oleks nii elus kui ei kunagi varem. Esimesed pikad õuepäevad. Eile kuulsin kuldnokka. Nii elamegi siin issanda loomaaias - meie ja sisalikud :)

reede, 23. märts 2012

talvest kevadesse

Kui ma kooli sõitsin, oli veel talv. Pool koduõue porist oli veel sündsalt lumega kaetud. Naasesin aga kevadesse. Lund on ainult idaküljel, lepiku ääres. (no näed, isegi märkasin märgata, kus lumi viimasena sulab :D) Lumi on peaaegu kadunud ja mida kõike ma nüüd uurida sain. Talv on heina maha vajutanud ja jessuke, mis sealt kõik paistab. Juba enne kooli leidsin okastraadi kera ja telliskivi hunnikuid on mulla sees teist sama palju,  kui mitte rohkem,  kui mulla peal.  Tiigi pildid homme, see on triiki täis.
Seekordne sess oli väga pingikeskne ja nii ma premeerisin end kolmetunnise õuetööga, tuul vaibus ja oli ütlemata mõnus loojangut vahtida. Ma olen narruseni kodukeskne kuju,  hiljemalt neljandal päeval tahan ikka koju, ükskõik, kus ma ka olen, ilmselt ealised iseärasused :)

Jutujätkuks fiskarsi teemal tuleb öelda, et Räpina on üks imeline koht. Vähe sellest, et neil on kaks korralikku toidupoodi (4 kontrolltööd pani mind närviliselt närima), neil on ka nasvärgi pood ja ehituspood ja sic! raamatupood! Pluss terve Piiri tn müügis. (kohalik kõmu). Ja selles ehituspoes müüdi fiskarsi oksakääre ja oksasaagi soodukaga 8.99 .  Rehad ja labidad paraku olid tavalises hinnaskaalas ehk on maikuus mingi tore allahindlus (lootusrikkalt).


Aga nüüd mõned mannetud pildid. Selgituseks, et ma ei ole seni väga priimulatest pidanud, aga kui ma neid värve nägin ja õie kujusid jne jne, siis ma sain aru, miks neisse kirgliselt suhtutakse. Pluss botaanika loengud.Lisage siia veel lõhn...
Sess oli sedapuhku karm, sest omad vitsad peksavad, aga õppisin oksastama, ladvapistikuid tegema, õunapuid lõikama (omapäi ma seda veel siiski ei teeks, võtaks mõne targema kõrvale), pikeerima. Sellist elementaarset värki ja olen väga rahul, sest tekkis soov proovida ja sain hüva nõu õpetaja Vaasa käest ja veel üht-teist küsida, see on Räpina tudengi luksus ja seda ma oskan hinnata. Alustasime värviõpetuse ja kompositsiooniga, mille tarvis on meil sic! ainult 8h. pole jõudnud veel alatagi kui juba läbi :(  minu esimesed peenrajoonised olid väga koledad ilma liialdamata ja rohttaimede kontrolltööd tehes oli pea nii kinni jooksnud, et paarile küsimusele vastates võtsin mõttes oma aia ette alates kasest ja hakkasin taimipidi minema, et sellest ma võtaksin pistikud ja sellest mitte. No mina ei tea, mis pidid need tegema, kes aeda pidanud pole? Mina sain oma vastused kätte :) Hää tunne oli, vastatud ja aias käidud niikui sipsti.


Siniseid ja violetseid ma eriti ei pildistanud, sest mu fotokas moonutab neid toone, aga neid oli üksjagu ja siis topeltõitega.... Tõin mõistagi koju 10kond, et saaks edaspidi ühest mitu teha. Hakkab peale!




reede, 16. märts 2012

plaanid

Nii väga ma selle kevadega ei kiirustakski, kuigi eks ma olen saanud ikka haruldaselt leebe kohtlemise osaliseks. Esiteks olen kõige suurema külmaga kodunt ära olnud ja löögi on enda peale võtnud väike tubli koduhoidja. Mul on olnud aega plaani pidada, aga pean enese laituseks ütlema, et need on ikka veel udused. Maja on vastu pidanud -33 ja minu vesi ja nn kanalisatsioon ei külmundki ära, mis on haruldane, sest kui te seda viimast värki näinud oleksite. Igal juhul sain ma nüüd pesumasina ühendatud, kaua võib musta pesuga mööda ilma kolada :)

Valemisse lisandub igasuguseid ikse, nt kavandatakse meie kanti kergliiklusteed ja asjaajamise käigus sain teda, et 50 m teest on teekaitsetsoon, mis ulatub minu nn eesaeda rohkem kui mulle meeldiks. See pole üldse mitte tore. Kui maja on u 100 aastane, siis tee on igal juhul noorem ja mis mõttes kehtestatakse seadusi ... (toriseb). Ka plaanitakse maa võõrandamist ehk äralõiget. Sellega kaasneb nii positiivset kui negatiivset. Nt see küsimus, et kui nad saavad minult maad, kas siis nihkub 50 m edasi? Kas nad võivad võõrandatud maa arvel nt 10 aastat hiljem teed laiendama hakata?! 
Viimane aeg on ka naabritega tuttavaks saada, ma olen ju selline tagurpidi suhtleja, ei trügi väga tutvuma:(

See selleks.
Lumi sulab ja esimesed talgud plaanin teha oksakorituseks, neid vedeleb hunnikute viisi ja sügisel ei jõudnud. Ka tuleb lauda alt ära vedada see hein, mis on poolmäändunud. Altpoolt tuli välja midagi turba taolist, selle peaks kuhugile ladustama, minu meelest tarvitatav kraam. Vaja on ära koristada see nõlv, kuhu plaanin püsikud kosuma panna, seal on kaks suurt tellisehunnikut ja ohtralt prügi. Õunapuud vajavad veel lõikamist, kui nad üldse ellu jäävad, sest võtsime palju maha, need oksad, mis olid kuivad või pehkinud ja mõne suure oksa ka. Mustsõstraid lõigatakse teadupärast hilissügisel, aga neisse põõsastesse on vaja ka vaadata.

Tiik on veel jääs. Nii tore, et ma sügisel tamme alt ära jõudsin koristada.
kanalisatsiooni rajamise plaane mõlgutada, aga nagu lumi sulab, võite mu maha kanda, siis on ilmselt 24/7 õues, kui tööaeg välja arvata. Õppima peab siis käigupealt.

Külvasin suvelilled maha. Esimesed, pole väga proovinud ja pipra, mis kõrvetas mind mitu tundi hiljemgi veel, sest ma hõõrusin kauna näppude vahel ja EI PESNUD käsi.  Õues on kogu aeg see kevade hõng, kui õhk on nii teistmoodi ja linnud käravad.
Morjendav on see, et vaja valmistuda neljaks kontrolltööks, ikka see aa, bee, hakka pähe. Aga muidu on kõik ju hästi, lihtsalt kolepiltide aeg.

teisipäev, 13. märts 2012

kisub koerailmaks

Hommikul tegin õues tiiru. Sulab. Kohe niimoodi, et maa paistab seal, kus ei oodanudki.
Nüüd läks akna taga suisa pimedaks ja seda pilve ei osanud isegi hakid oodata. Rohkem nagu tormi moodi. Nähtavus nullilähedane ja puude ladvad kaardus. Kõik, kes koduteele asutavad...

esmaspäev, 12. märts 2012

oh külad, oh kuurid :)

Minu maailm on nüüd jälle veidi avaram, mahutab  lausa Alpid ära. Itaalia sinine taevas on sedapuhku küll mägede taga, aga ...eks kõik tahab pisut settida. Pilte vaadates tuleb tunne tagasi, see maailma veerekese äärel...
Põhiline rõhk  oli mäesuusatamisel, mis oli uskumatu kogemus ja teatud koguses ka eneseületamine, (ma pole varem sellist sporti harrastanud),   aga ega siis kiiks koju jää, nii otsisin ikka oma.
Saime kõike: vihma, lund, päikest, kevadet, soojakraade esimesel päeval kuni +22. Valitses varakevad, aga esimesed õied olid alles tagasiteel Saksamaa krookused. Korraks vilksatas mägede jalamil kaljudel midagi kanarbiku taolist, aga see ? ei saa ju olla? Bussiaknast ei saa ju sotti ka, püüdsin pildistada, aga ebaõnnestus.
Kiiksust siis.  Mäed ja mäed ja mäed ja kuurid ja puuriidad. Uskuge või mitte, mul oli täielik kuurikiiks.  Värvid ja väikesed põnevad detailid või kanalad kuuri ühes nurgas või siis kuurid mägikarjamaade keskel.


See kuur on üks suuremaid isendeid :) Reisil olles mõtlesin ka selle peale, et üks sketšiklubi-kursus oleks ära kulunud, sest kõike ei pildista ka. Ideid sai palju. Kuna Peedimäe on minus tekitanud uue huvi majade vastu ja kevad veel magas, siis seirasin puitu ja seda oli seal palju. Puuriitadega oli kaunistet nii maju kui aedu ja mõnes riidas oli nagu hagu korjatud ja need siis puntidesse seotud ning siis riita. Lahe! Selleks pidi küll mitu vanaisa ametis olema.


See piirkond, kus meie elasime, kuulub jõukamate hulka ja seda oli kõikjal ka näha, aga mitte uusrikaste stiilis.

Nii võib ka aeda teha.
Piimamannerg.
Kõike saab seina peale panna ja seda oli Dolomiitides ka tehtud. Nii et vaadake oma majapidamises ringi :) Koduteel oli kevad juba märgatavam. Viinamarjaistandused.

jäägu siis seda rida lõpetama algusnoodid:)