esmaspäev, 27. veebruar 2012

Hiiumaale ja tagasi


Hiiumaale ja tagasi. Ilm hoidis nagu linnupoega peopesa peal. (mind ka). Läksime vihmaga ja poolel teel lörtsiga ja öine Kärdla oli nagu aastatagune Hollandi väikelinn :) Pikk sõit, aga see polnud tähtis.  Olin pisut abiks ja pisut jalus ja vaatasin kõike nagu viimased pool aastat läbi roosade prillide. Hää vaade muide ja süvenev seisund :) Lahke pererahvas ja muidu mõnusad inimesed. Absoluutne kevad, sulamine ja päike. Vahepeal õues soojem kui toas. Harjutasin kätt oma talgude tarbeks. Sain lahe ääres lõkke üles, et märgi oksi põletada. Kojusõidul vahtisin võsa, on alles värve!
Kodus oli sulavesi ukse all ära külmunud, näha oli, et on kõvasti kevadet siinmail ka olnud. Külmunud sula suundus tiigi poole. Esimeses toas on talvitunud aktiniidia pistikoks lehe kasvatanud. Lihtsalt. Turritas minu poole. Hää, et kodu köetud ja kanad toidetud, kui perenaine mööda saari kolab.
Köögis ootas üllatuspilt, vast saate ka kunagi näha :) Seni vaadake siis mere pääle.


ja kevadesse


3 kommentaari:

  1. Värve on tõesti palju, nii võsas kui aias. Ja mul on siiralt kahju neist inimestest, kes kiruvad praegust aega ega oska silmi lahti teha. Pikk nädalavahetus hellitas ka siinmail kenasti:)

    VastaKustuta
  2. Tööle sõites näen palju pajusid paljude kaunite värvidega

    VastaKustuta