reede, 27. jaanuar 2012

hiired vakka, liiliad ajatatud, majajuttu

Kui ma sügisel kolisin, siis teoreetiliselt olin valmis igasugusteks asjadeks, nt et seinad jäävad nii nagu nad on ja põhiline on läpp välja saada jne. Siiani polegi hullu. Koridoris ei ole hapukurgid veel ära külmunud, nii et maja on soe. Suurt külma pole veel olnud ka. Eile jõnksutas miski ämblik end niidi otsas laest alla, härmalõng see küll polnud, peaks nagu magama või nii sihandsed putukad. (Kas ämblik on putukas?).
Maja on tuuletu ilmaga  ju suisa mõnus. Nii palju on muutunud, et mina, kes  ma olin väga paljajalu ringi tosserdaja, olen nüüd hoopis lootusetu sussi-inimene. Põrandad ei lase sokkis käia, isegi emakootud villased sokid ei tööta. Paksu vaiba peal veidi aega ja mitte tänase ilmaga.

Ilma juurde ja kopamehest ka.
Hommikul näitas kraadiklaas nagu -18, aga ma pole selles kindel, sest tunne oli pigem -12. Värav oli küll puhta kangestunud. Tänavu aga on vist lund nii vähe, et kopamehel on hullult aega. Nimelt hoidsin seni pimedas ikka kraavi poole hange, sest ega nendesse autodesse ei paista ju. (Teame, oleme seilanud).  Viimastel päevadel on maanteeääred suisa puhtaks lükatud, ikka viimase peale kohe. Uskumatu ja jalakäija seisukohalt vägagi oluline. Külm kangestas kõik ära, kes seal muidu turnida jaksaks.

Nüüd aga äpardustest. Sain Võhma Juurikal Mati käest mõned liiliasibulad. Ema jaoks ka ja need  viimased ma ära paningi, kuni nad alles kolimisega välja tulid. Siis oli hilja üle anda ja maha panna. Hoidsin jahedas kastis. Ilmselt mitte väga jahedas, sest ühel ilusal päeval avastasin ehmatusega kaks koolnukahvatut liiliahakatist, kes nüüd on mõnevõrra rohelisemaks läinud, sest ma tõstsin nad ju kastist välja. Neil on ju nupud ka puha. Mina täitsa mures, kuhu ma nad panen nüüd, sellise külmaga! Mis nad suvel teevad siis, magavad ve?
Vot siis jaanuari ja soss-sepast aednikku.

Majas on kaks sooja kohta - voodi ja köök. Viimati kui ma seal vedelesin, turgatas mulle pähe, et pojengidele oleks ikka päris kohta vaja ju. Alles ma nad istutasin, kes niimoodi kasvada saab, kui igal aastal kord mullast välja tõstetakse ja mõnel aastal isegi kaks korda. Ja plaan on ju ilus, hakkame aeda kolima, aga jessuke, seda rahvast, keda kolida, on päris palju ju. Mikrobioota teiste hulgas ja söödav kuslapuu ja veigela ja aktiniidiad ja kontpuud ja enelad ja hortensiad ja viinamari jääb küll  maha. 8 meetrist aktiniidiat ei koli ka kuidagi. Kodutöö puha tegemata ja soendan voodit siin. Tsiilid tööle!



pühapäev, 22. jaanuar 2012

nagu talv

Elades suures majas oli alati keegi tubli inimene, kelle lumelabidat tohtis kasutada, polnud nagu kohustustki seda omada. Polnud minu töö. Kui oli vaja lund visata, siis oli teada, kus labidas asub. Nüüd on mul siis esimene oma lumelabidas, mille vars on kaks korda ära tulnud. Kaks korda ka tagasi pandud. Et ära tuli, polnud panija süü :)
Kui sul on majas uus lumelabidas, siis tuleb ka lumi.
Lumi tuli neljapäeval ja veidi reedel ja panin vaimu valmis, et nüüd läheb viskamiseks... kui koju jõudes avastasin, et kopamees oli tee väravani lahti lükanud. Nii tore! Laupäeval kaevasin end saunani ja veel mõne raja. Avastasin, et maja nurga juurest viib jäljerada põllule, pildistasin jäljed üles, aga väga valged olid, tuhkagi ei saanud aru. Hiir ve? Mingi muu näriline? Hiired vast ei jaluta keset talve ringi?
Mõõtsin lumekihti. Õhem oli 17-18 cm. Temperatuur püsis ühtlaselt miinus nelja ja viie peal. Täna näitas isegi päikest.
Üritasin heina põletada, aga see tundus ikka hull ajaraiskamine olevat, pluss närviline valvamine. Niisiis otsustasin siiski kompostimise kasuks. Oh see saab raske olema, aga kui mõelda oksarisu peale, siis on ehk isegi tehtav.  Või tapaks sellega krundi piiril kasvavat päideroogu? Kuumaastik segab endiselt liikumist, mis sest et lume all. Need sügavad roopad niidavad jalust.

Plaanides on esikohal puud ja põõsad ja see teema on pagana huvitav. Aega pole just palju jäänud ka :)

Näpud sügelevad selle oksarisu koristamise järgi, aga mis lumes, see lumes. Selle asemel lammutasin laudas mõned sõnnikused latrid ja vedasin saagimiseks kuuri. 
Vaatasin veelkord õunapuud üle, see on ikka uskumatu, milliseks võib üks puu kasvada. vaadake ise:

Viimaste aastate soovitused õpetavad õunapuid lõikama suvekuudel, enne saagi lõplikku valmimist, et vähem võsusid ja puu toibub paremini. See õunapuu tuleb siiski talvel ette võtta, sest ilmselt ei saa juba kevadel aru, kus miski kasvab, tõsine džungel. Teised on veidi paremas seisus, kuigi mitte oluliselt.
Krundil kasvab hiiglasuurte okstega mustsõstrapõõsaid ja mõned metsistunud karusmarjad.

Kanaparv (tihased jt) käib usinalt söömas ja sirel on vahepeal nagu Kollaste Kõhtude Põõsas. Majja mahub korraga kaks lindu ja nii nad sõeluvadki üles-alla ja vahepeal sirelisse ja siis jälle kuuskede otsa.
Minu koduloomad :)

Emt teatas mulle eile, et olen ületanud kuu mõistliku kasutamise piiri ja nüüd piiratakse kiirust kuu lõpuni. Talve aga antakse piiramatult kuni kevadeni, olge lahked ja kasutage ning jagage sõpradega :)

teisipäev, 17. jaanuar 2012

Hää teada. Sosnovski karuputk

(Heracleum sosnowskyi)

Sirvisin oma botaanika konspekti ja nipp karuputkest vabanemiseks on järgmine:
karuputkele tuleb kilekott pähe tõmmata, siis ta kuivab ära, sest ta arvab, et seemned on külvatud.

kolmapäev, 11. jaanuar 2012

Kompostist ja koolist

Koolist ei kirjuta ma tegelikult suurt midagi :) Üks vajalik koolitöö ootab tegemist ja mõningase materjali kogumise järel leidsin huvitava lingi, mis viitas köögijäätmete kompostimise meetodile.
Bokashi võib olla nii toode kui meetod. You Tube õpetab sellisel moel:
How to make Bokashi

Väidetavalt aitab kaasa kiirele lagunemisele ja vähendab lehka. Kas seda kraami kasutataksegi välikempsudes?

Sellest kraamist on ohtralt juttu i-avarustes, isegi Bokashi blogi leidsin kui see just lausreklaam pole. Huvitav ikka.
Ja nüüd ma tahaksingi teada, kas keegi selle blogi külastajatest on seda kraami kasutanud? Äkitsi on tegemist millegi sellisega, mida iga konsum vms müüb, aga mina viibin endiselt õndsas teadmatuses.
Palun siis sel pimedal aal mind valgustada, jagada kogemusi :)

teisipäev, 10. jaanuar 2012

10.01.2012


Tänane hommik oli imeilus ja ma tegin hulgaliselt viletsaid pilte. Kraadiklaas ununes tuppa. Viimane aeg see õue viia ja üldse oleks neid temperatuurimõõtjaid rohkem vaja. Sauna juurde ja mõnda auku ka ja maja taha künkakese otsa.
Huvitav, kas külmataskuid mõõdetakse ka ja kus nad mul asuvad? Savika taga on kindlasti üks. (Esimene kõrvalhoone on nüüd savikaks ristitud, sulastemaja on liiga pikk  ja sulaseid mul pole ka). Mitte, et ma eriti entusiastlikult käiks (unesoojalt) temperatuure uurimas.

Enesetunde järgi pakuks -5. Linnud sädistasid väga erksalt söögimaja ümber ja päike tõusis lepiku tagant. Linnumaja on mul sireli otsas, et köögiaknast paistaks. Läänetuultega on ta kohati hullu nurga all, aga linnud ei lase end sellest segada. Täna oli tuuletu olemine. Neil ka mõnusam. Põldude kohal ujus udu.

Hommikutunde võiks rohkem olla, nii umbes kolm kuni neli.
Tagatuba oli vankumatult soe, järgmine nõks külmem ja siis koridoris passis hommikutervitus, enne õue lipsamist saad kohe ärkvele :) Koridor oli KÜLM. Selline hommik siis.

Eile süvenesin kooliasjadesse ja täna on kohe parem olla, ei ole midagi väsitavamat kui must südametunnistus:)

esmaspäev, 2. jaanuar 2012

eks ikka veest ja vaatest

Vesi on, vaadet veel pole. Nagu sai kirjutet, käis vana aasta sees veel kopamees teisel ringil kui korraks külma anti. Lükkas vallid laiali. Mulle tundub, et sai väike, aga nüüd on aastaks ilmselt nagu on, eks kevad näitab. Võib olla on vaja ka üks savihoone pikali ajada ja täidet tuleb juurde. Kopamees oli tubli, ei jokutanud ja kui ma oleks täpselt teadnud, mida ma tahan, siis oleks selle ka saanud. Mul veel sellist teadmist paraku pole.


Järsk kallas sai laugjamaks tehtud.

pärast
Maalahma taustal on väike. Veetase on mõistagi tõusnud.
enne

Aasta lõpupäevadel rapsisin pisut sauna ümbritsevat võsa ja puhastasin platsi. Jätsin kasvama need lepahakatised, mis on serva poole ja kevadel peaks sinna tekkima mõnus roheline tuba. Mõned vanad lauahunnikud, mis on üleni kõdu ootavad kohta. Ma ei tea veel, kuhu panna.
Vaatasin novembris tehtud pilte ja juba olen jõudnud muuta. Väheke küll, aga juba...