... eelnes
Juunikuine Tartu Postimees avaldas loo
"Botaanikaaias võtab ilmet samblaaed" .
Praktika järg jäi siis sinna, et kui meil oli korralik turvas otsa saanud, avasime teise aluse ja selle turvas oli hoopis teist tooni. Heledam. Kui olete vahetamas turbapätse, siis võib selline toonide vahe esialgu üsna häiriv olla.

"Teine" turvas lagunes vees kiiresti ja muutus helepruuniks püdelaks massiks. Pätse tuli väga hoolikalt valida. Nii et kui tellite turbapätse, siis võimaluse korral tuleks uurida, mida teile selle aluse peal müüakse, kuigi suurema koguse korral pole selline kontroll ilmselgelt võimalik. Mingi garantii?
Teine oluline osa praktikast oli muidugi samblapeenar. Sel ajal kui metsas samblaretkel käidi, oli minu puhkusevarud otsas. Aga sain koos kursusekaaslastega käe valgeks kuivmüüri ladumisel ja pakutee ehitamisel. Samblaaed erines minu algsest ettekujutusest päris tublisti, aga nagu ikka, kui sa millegi vastu huvi hakkad tundma, siis avanevad su kõrvad ja kuuled seda, mis varem sinust mööda sahises. Peale esimest mururajamise praktikumi sai selgeks, et igasugune murumajandus on ületähtsustatud. Miks peaks võitlema samblaga muru sees? Pigem muru asemel sammal? Igal juhul ootan huviga meie samblaaia juhendaja katse tulemusi, kas ta sai sambla muru asemel kasvama. (mitte segi ajada samblaiaga botaanikaaias, jutt käib hoopis teisest katsest).
Varakevadel nägi algus välja nii
 |
Pildistanud Tiina |
|
|
Hakatuseks oli vaja teha mõned eeltööd, puhastada nõlv. Välja korjata nii palju lõokannuse sibulaid kui leiame, kuigi ma kahtlustan, et vaatamata meie hoolikale kaevamisele jäid mõned ikka pinnasesse.
Nagu öeldud, sai veidi pakkudega hullatud. Paku veeretamine oli paaristöö, mida kõrgemale seda enam. Ärge laske end eksitada, ülemise pildi äärispakud olid juba enne meid paigaldatud :)
Meie rida ootas siin:
Pakkude paigaldamine mulle meeldis, mõtlesin, et peaks oma nõlvakutele ka nendest mõne trepi tegema. Mul on lihtsalt pakke vaja.
Kuivmüüri ladumine oli loominguline tegevus. Meie ülesandeks oli tekitada mõned müürijupid. See on töö, mida on hea mitmekesi teha. Suurem müür oli juba olemas, meil oli vaja väiksemad paika panna.
Kõigepealt oli vaja leida sobivad kivid. Nood siis paika panna ja kaugemalt takseerida. Kui proportsioonid õiged, siis rahulolevalt välja hingata ja koristada tööpõld. Põnev osa on muidugi tagasiside, kas meie tööga jäädakse rahule.
Mõned päevad hiljem korrastati vasak teenõlv ja paigaldati killustik. Käisin seda veidi vihmase ilmaga vaatamas
Istutatud samblad. Kui te pakku lähemalt uurite, võite märgata peent võrku,, mis sammalt esialgu kinni hoiab
Kes tahab aga asjast täpsemalt teada, peab järgmisel sügisel meie praktikaaruannet Räpina Aianduskooli arhiivist nõutama tulema :)
Tänud selle toreda võimaluse eest!
Kevadel aga kõik kannad kuklasse ja samblaaeda vaatama!