esmaspäev, 19. detsember 2011

Tuulest viidud. Ilmast.

Üldiselt olen ma ikka normaalkaalus naisterahvas ja tuul mind ikka väga ei liiguta küll, aga tänane ilm ületas küll igasugused normaalpiirid. Seda enam, et lapsepõlvekodus puhus ju kogu aeg, ikkagi mereäärne värk.
Täna oli ikka tükk tegemist, et teel püsida. (puhanguti 14 m/s?, tegelikult ka või?) Üha rohkem mõtlen sellele, miks vanasti teede äärde puid istutati ja lumetõkkeid püstitati. Meie väike Eesti on absoluutselt autokeskne. Nüüdse aja kiiruste puhul takistab see ilmselt nähtavust. Nagu üks mu sõber irooniliselt tähendas, et meil on ju nüüd tehnika.
Kui ma oleksin teisel pool teed pidanud bussi ootama, oleks see mu ilmselt põllule viinud:D
Selline detsember siis. Õu lirtsub juba hoolega  Mingi kallak on siiski maja juurest eemale, tiik on juba üsna vett täis.
Nüüd igatsen juba tõeliselt päikese järele, kuigi sirav ilm tähendaks ilmselt ka juba krõbedamat miinust.

 Lugesin murelikke postitusi liigveest aedades. Vihma sees räheldes, (mul oli selleks kohe mitu võimalust, läksin nimelt kaks korda bussi peale, neist ühel korral olin rahakoti töölaua sahtlisse jätnud :(), mõtlesin, et kas meil on ka kunagi sellist aastat olnud, et kõik neli aastaaega oleksid head. Teisipidi, eks see ilm meid ka ühendab. Hea, et saab end sõprade blogides laadida ja lugeda, kuis neil läheb.
Detsember on ju ka juba lõpukorral, jääbki ainult kolm kuud jama. Küllap see lumigi tuleb, ega tali taeva jää. Thelal oli õigus kui see veekogus oleks lumena tulnud, siis istuksin mina ilmselt lumevangis :D
 ja Tartu linn oleks jälle nagu üks väike käigurada puuriidani ja tagasi. Parem on kui pühadeks tuisku ei antaks, siis saavad kõik kallid koju tulla.

4 kommentaari:

  1. Ma just tundsin täna hommikul jalakäijatele siiralt kaasa. Et mis mul viga, kodunt autosse ja autost tööle. Teised peavad tuule ja vihmaga võitlema. Eks tegin seda isegi, nelikümmend aastat. Paraku harjub mugavusega ruttu.

    VastaKustuta
  2. Jaaa, just eile pidin ma end kodunt välja vedama. Vaadates bussipeatustes neid õnnetuid, kes ei teadnud, millist külge tuule poole pöörata ja kuidas end igast küljest allapressiva vee eest kaitsta tundsin neile südamest kaasa.
    No see peaks siis Sul päris kosk olema, mis vee maja alla toob, need olemasolevad kallakud endast küll mingit ohtu ei kujuta.

    VastaKustuta
  3. See on tore, et need, kes autoga sõidavad jalakäijaid ka märkavad :D
    Tegelikult pean ma praegust olukorda päris mugavaks, bussini on ainult mõne minuti tee ja siis viib see mu kenasti kesklinna. Tammelinnast tööle käies oli pidev oht poriga üle kallatud saada :)

    Täna näitas päikest ja imet küll, juba ei lirtsunudki jalge all.

    Koski õnneks pole, aga vihmavesi läheb praegu nagu valesse kohta.

    VastaKustuta
  4. Ilm on jah niru. Autoomanikul on ka raske ... :P peatad auto kinni, avad ukse ja avastad, et kogu ümbritsev maailm on sinu illu.lillu jalakeste jaoks liiga porine ...

    VastaKustuta