Oi aegu ammuseid :D AED 2007
Täielikku kuuvarjutust täna ilmselt näha ei õnnestu, kuigi midagi paistis korraks tormavate pilvede vahelt. Tuul puhub lõunast ja teeb toad jahedaks. Päris kõvasti puhub muide. Panin ahju kütte. Istun siin ikka veel poolpakitult, aga kuna päev oli töine, siis ei maksa end katki ka rabada. Olen ikka ropult tubli olnud :D
Otsisin välja oma vanad pildid. Kahjuks pole 2007 aastast oluliselt pilte, aga need, mis on :D See oli veel see aeg, kus ma niitsin vikatiga ja lilli kasvatasin vaarikate, karusmarjade, kreekide ja mustsõstarde vahel. Kuigi nii väga vahet polegi :D Mõnda neist on juba laetud ka, aga kes ikka peale minu seal arhiivis viitsiks kolada.
Pildil on näha pisut minu kännupeenrast. Nimelt oli aias üks eriti hea koht ja et asja visuaalselt parandada (selline kavatsus mul oli) otsisin kokku vanad pakud ja tõstsin pinnase kõrgemale. See on ilmselt maikuine pilt. Suve lõpuks pidi kännupeenar lokkama. Kännud meeldisid väga sipelgatele, kes tegid sinna kohe oma pesa või kaks. no nii palju ta siiski ei lokanud kui mina lootsin, aga oli huvitav katsetus.
Järgmine pilt on aga aktiniidiast, keda olen sõgedalt armastanud sellest päevast, kui ta mulle kingiti. Sellel pildil on ta (minu aias) aastane. Tänaseks on ta jõudnud juba katuse alla.
Sellel pildil on näha veel kreek, tema kuju meeldis mulle väga, kaugelt vaadates oli ta kui eksootiline külalisesineja. Suvetorm murdis ta pooleks ja ta kukkus täpselt mu lillede kõrvale, ilma, et oleks ühelegi neist liiga teinud. Terrassi asemel väikese maja juures laiutab minu kompostihunnik. see oli suurem kui pildilt paistab. Metsviinapuud tiritakse igal aastal alla, sellise vormini teda enam kasvada ei lasta.
Järgmisel pildil on pakk veel maja ees, paku veeretamisetalgud on veel toimumata. Veelkord minu oivaline kännupeenar. Küll seda oli tore teha. Asjale andis aga hoopis teise tulemuse aedhortensia, kes muutus aina vormikamaks.
See peenar sai tehtud selleks, et autod murul ei pargiks. Tänavu kevadel võtsin ta üles, et igasuguseid kriipse oleks vähem ja muruala suurem. Nojah, et naabrilastel oleks ka kus kõlkuda.
Seda pilti olen vist ennegi üles laadinud. Muhedik, see on vist see tsiili-inglise-stiil :D Täielik segasummasuvila.
Ma olen ikka ropult ruumiga priisanud.
Otsisin välja oma vanad pildid. Kahjuks pole 2007 aastast oluliselt pilte, aga need, mis on :D See oli veel see aeg, kus ma niitsin vikatiga ja lilli kasvatasin vaarikate, karusmarjade, kreekide ja mustsõstarde vahel. Kuigi nii väga vahet polegi :D Mõnda neist on juba laetud ka, aga kes ikka peale minu seal arhiivis viitsiks kolada.
Pildil on näha pisut minu kännupeenrast. Nimelt oli aias üks eriti hea koht ja et asja visuaalselt parandada (selline kavatsus mul oli) otsisin kokku vanad pakud ja tõstsin pinnase kõrgemale. See on ilmselt maikuine pilt. Suve lõpuks pidi kännupeenar lokkama. Kännud meeldisid väga sipelgatele, kes tegid sinna kohe oma pesa või kaks. no nii palju ta siiski ei lokanud kui mina lootsin, aga oli huvitav katsetus.
Järgmine pilt on aga aktiniidiast, keda olen sõgedalt armastanud sellest päevast, kui ta mulle kingiti. Sellel pildil on ta (minu aias) aastane. Tänaseks on ta jõudnud juba katuse alla.
Järgmisel pildil on pakk veel maja ees, paku veeretamisetalgud on veel toimumata. Veelkord minu oivaline kännupeenar. Küll seda oli tore teha. Asjale andis aga hoopis teise tulemuse aedhortensia, kes muutus aina vormikamaks.
See peenar sai tehtud selleks, et autod murul ei pargiks. Tänavu kevadel võtsin ta üles, et igasuguseid kriipse oleks vähem ja muruala suurem. Nojah, et naabrilastel oleks ka kus kõlkuda.
Seda pilti olen vist ennegi üles laadinud. Muhedik, see on vist see tsiili-inglise-stiil :D Täielik segasummasuvila.
Ma olen ikka ropult ruumiga priisanud.
Kui aga tahate midagi lopsakat, siis tavaline salat ei vea kunagi alt. Külva või iga kahe nädala tagant :)
Oeh, ma olen lisaks veel miskit üles ka riputanud.
Mulle tundub, et olen pisut arenenud :) Neid pilte on aga südantsoojendav vaadata, sest ükskõik kui väike su aed ka poleks, olgu või peenar või olgu või kauss, see kasvamise rõõm pole millegagi mõõdetav.
No nüüd alles tekivad Sul igasugu katsetamisvõimalused- pakud, kännud ja kivid, samblad ja samblikud, varju-, metsa- soo-, vee-, kivi-, kõrbe- ja katuseaiad, peoga igasugu modernsemat värki kah. Muide, kõigist piltidest kumab mingi Sulle iseloomulik joon läbi:)
VastaKustutaOh issake, murran siin pead, et mis see iseloomulik on. Sellest olen ma aru saanud, et mulle meeldivad ümarad vormid ja kaared ja looked :) Aga nagu ma olen aru saanud võib kõike juhtuda:)
VastaKustutaVarem ei hinnanud ma pojenge ja hostasid ja nüüd neid aina lisandub. Kõik need puud ja põõsad ja sibulad :D
Sel kevadel tahaksin proovida seemnest kasvatamist ka, nii äge!
VastaKustuta:)
VastaKustutaTahad teada või?
Noh, voolavus, looduslikkus, lopsakus ja mingi väga eriline küllalt kaootiline ja eklektiline, aga heade üleminekute ja taustataimedega värvivalik, ootamatud, aga väga võluvad taimekooslused ja ära hakkagi mingitest "väga reeglitest" kinni pidama.
Kui panna kõrvuti pimefotod erinevatest aedadest, tunneb Sinu omad ära.
Üldse kui ma vaatan blogidest aedade arengut, siis pea kõigil on hakanud välja kujunema mingi oma stiil, eriline ja kordumatu
Sama efekti, mis salatiga, saab ka lehtpeediga.
Külvamine on äge, aga aknalaual edenevad siiski lihtsamad asjad, hädasti oleks selleks vaja ka kasvuhoonet. Proovima ikka peab.
Siiski, kui ikka meie põuasele liivale see salat külvata, tuleb kaks sõrmemõõtu lehekest heal juhul. :oD
VastaKustuta@Muhedik, seda eklektikat ma kahtlustasin küll :( Voolavusega on aga selline väike seik, et ma tegin kunagi käsitööna nukke ja jätsin siis lõpuks sinna paika, sest need ei saanud minu meelest piisavalt plastilised :DD Polnud seda liikuvust, mida ma kujutasin, et peab olema.
VastaKustuta@Köögikata, aga sina peta teda turvasega :) ja äkki sobib adru kah :)
No pole siin miskit vaja kõverat nägu teha. Ma arvan, et just nii sünnibki aiamood ja arvan, et kõik uued aiastiilid on alguse saanud just sellisest katsetamiste segadustest.
VastaKustuta