kõike võib teha, aga kõigest pole kasu :D

Rubriigist - kõigest-pole-kasu: Nii. 

Kui teie aias elab keegi Sõstra-pahklest – Eriophyes ribis,

Ohtlikeim musta sõstra kahjur (harva kahjustab ta ka valget ja punast sõstart) – tugeval kahjustusel saagikadu isegi 100% ja  põõsad jäävad raagu! Nii vastsed kui ka valmikud imevad taimemahla – juba sügisel kahjustatud pungad võrreldes kahjustamata pungadega suuremad ja ümarikud (kahjustamata pungad on piklikud). Ühes pungas kuni 2000 lesta – 1 lest kuni 0,2 mm pikk. Kevadel kahjustatud pungad ei avane või ainult puhkevad – uut võrset või õisi ei tule! Kahjustatud pungad kuivavad suvel ära. Kui oks on “ümaraid” pungi täis, siis võib ta ära kuivada. Pungade paisumise ajal hakkavad emalestad munema. Vastsed imevad taimemahla alates sõstarde õitsemisest kuni 2 kuu jooksul noorte lehtede alumisel küljel, sel ajal levivad nad tuule, putukate, lindude ja inimestega uutele põõsastele ning sisenevad uutesse pungadesse taimemahla imema. Aastas 2-4 lestapõlvkonda. Pahklestad levitavad ka musta sõstra täidisõielisust – mükoplasmahaigust.

siis haigestunud põõsaokste väljalõikamisest pole kasu. Teoreetiliselt võite ka haigestunud pungad ära korjata, kui teil oma ajaga midagi targemat teha pole :), aga pange vaim valmis selleks, et naaberaiast lendab kohale uus salk pahklesti. 

Millest võiks siis kasu olla? Vahetage oma mustsõstra sordid pahklestakindlamate vastu, nt: `Intercontinental`, `Lentjai`, `Pamjat Vavilova` etc

Rubriigist: kõike-võib-teha 

Kui teie kasvuhoones on end sisse seadnud Punane kedriklest – Tetranychus urticae

Kahjustavad kurki, tomatit, kõrvitsat, paprikat, roose, maasikaid, elulõnga, daaliaid, flokse, priimulaid, aedkannikest, flamingolille, gerberat, krüsanteemi, lillhernest, nelki, asparit, begooniat, fuksiat, hortensiat, jõulutähte, kaktusi, kummi-viigipuud, luuderohtu, palme jne – võivad parasiteerida 900 taimeliigil! Nii vastsed kui ka valmikud imevad taimemahla lehe alumisel küljel. Lehe ülemisele küljele ilmuvad heledad täpid. Tugeva kahjustuse korral muutuvad lehed “marmorjaks” (lehtedel palju kokkuliitunud valkjaid täppe) ja lehe alumisel küljel on näha valget ämblikuvõrku meenutavat kirmet – taimed kolletuvad ja kuivavad. Valmikud 0,3-0,5 mm pikad, kevadel ja sügisel punakad, suvel rohekaskollased. Nii munad kui ka vastsed algul värvitud, hiljem rohekaskollased. Talvituvad valmikuna kogumikes kasvuhoone pragudes, prahi või taimejäänuste all. Kevadel munetakse munad ühekaupa lehtede alumisele küljele. Mune ühel kedriklestal 100, ideaaltingimustes kuni 200. ühe põlvkonna areng kestab 2-3 nädalat. NB! Suure õhuniiskuse korral (üle 80%) punase kedriklesta areng pidurdub!

Siis võiks kaaluda  röövlesta (Phytoseiulus persimilis) tellimist. Saadetisega tuleb kiirelt toimetada, kui olete kätte saanud, siis tuleks kohe ka taimede peale laiali puistata. Röövlest on punase kedriklesta kahjur ja meie ilmastikutingimustes ta ei talvitu. 

Muidugi ei teeks ka paha lugeda targemate inimeste juttu, nt Aialehes vastab küsimustele Väino Pallum 

Kahjurite kirjeldused pärinevad Tairi Alberti konspektist.