teisipäev, 1. november 2011

01.11.2011.

Täna oli väga mõnus ilm, soe soe. Hommikul veidi udune, aga tuulevaiksem kui eile. Nüüd ma saan aru, miks räägitakse valdavalt läänetuultest:) Tänane päev oli lepingute jms vaba, eile läks ametiasutustes nii palju aega. Teatud energia firma võiks ventilatsiooni investeerida, kontoris võib lihtsalt minestuda või uinuda. Seda enam, et mu alateadvus näikse arvavat, et puhkuse päevad ei ole magamiseks ja ma ärkan uue kella järgi 5 hommikul!
Päevast. Nagu kommentaaris juba kirjutasin, leidsin täna hiiglasliku kalossi. Paarilist kahjuks mitte.
Koristasin end läbi sahvri ja siis premeerisin end õuetunniga. Toas on nii palju tööd, aga õue kisub ju hirmsaste.
Millalgi ma siin õhkasin, et tahaks ka oma aeda ja kollast käru. Nüüd on mul siis aed ja on käru, tõsi küll, mitte kollane, aga kerge ja kahe rattaga. Ma võin ta ju iga kell kollaseks värvida :DDD
Nali naljaks, aga ma ei leia kohta kompostihunniku jaoks :( sest ma lihtsalt pole veel sotti saanud, kuhu  teha. Õu on veel nii kole, et seda koledamaks ka ei taha teha. Väga kaugele aga pole mõistlik, kes sinna kärutada jõuab. Mõtleme veel.
Siis ukerdasin üle oma muhkude ja lohkude ja sonkisin telliseid. Neid on sinna paisatud koormatega. Oi kuidas tahaks hoopis kividega mängida ja sortida ja vaadata, mis teha saab :D ja oksaräga põletada, aga ma olen distsiplineeritud ja läksin tuppa tagasi. Nagu üliõpilane enne sessi, teeks kõike mida, ainult mitte seda, mida vaja :D
Ühe asja tegin ära. Tõenäoliselt kanade pärast oli püsti pandud väga kole aed. See oli rääbakil nagunii, roostes ja koledik. Pusisin mis pusisin aga sain traataia lahti ja posti pikali. Ei saanud oluliselt ilusam, aga ma olin endaga väga rahul. Postid olid rauast, kaugemale ma neid vedada ei jõudnud, sest aed oli küljes. Loodan talguliste peale. Veel üks rõõmustav asi, milline pinnas on tiigi ääres, vau. Lepalehekompost, hakka või kohe kuhugile kärutama, selline väga mõnuuus. Ma lihtsalt mõlgutasin sauna juures pingi peal, et kuhu poole seda tiiki süvendada ja kas siis kuivavad need veetaimed (tarnad?) ära? Mitu tundi kopamehel läheks ja palju see maksaks, sest kui seda sügisel ei tee, siis on kevadel suur osa kõrvalhoonete tagusest alast vee all või lihtsalt mäda. Taevas tänatud, et krunt suurem pole.

Nojah, hiired olid mu õunad koridoris ära jõhverdanud, nagu neid aias vähe oleks. Nad on ju aasta otsa nälginud, kui nüüd külmaks läheb, siis hakkavad mul ju mööblit nihutama! Vähemalt riidekapp on raske.
Olgu siis, ma olen kuidagi väga jutukaks äkki muutunud. Juba! Hääd vembrit kõigile!

9 kommentaari:

  1. Ilm oli tõesti soe ja mõnus. Ja mina olin ka toimekas, vähehaaval ja pooltes asjus istudes muidugi. Aga nii mõnus on, kui saab midagigi ära teha, onju.
    Hiirtele pane neid roosasid plönne siia-sinna, minu arust kõige paremini toimivad (olid mingis lillas pappkarbis, nime ei mäleta, kasutasin neid tööl, aga samasuguses karbis on ka roosad kaerahelbed ja need nii head ei ole).

    VastaKustuta
  2. Oot-oot! Ma ei saa nüüd enam sotti. Toimetasid terve suve oma (minu arust) linnamaja aias ja nüüd järsku oled kuskil maal. Kolisid ära maale ve? Sellisel juhul õnnitlused vaikuse, avaruse ja rahu saavutamise puhul, aga jõudu ja head närvi saabuvaks talveks. Mina kunagise "peaaegu tallinlasena" pole pea 25 maal elatud aasta jooksul suutnud harjuda pilkase pimeduse, kohati põhjatute kruusatee aukude ning lahti lükkamata teedega.(Maaelu miinuspunktid, kuigi ilmselt natuke peab vist ikka vürtsi ka elus olema.)

    VastaKustuta
  3. Aitäh Köögikata, ma vaatan seda roosat värki ja üks Muhediku soovitus on ka proovimata veel.

    Mare, kolisin jah :D ja esialgu on ohtralt vürtsi, aga ma olen oma valiku üle ikkagi rõõmus. Talv tuleb ilmselt karm, aga elame üle. (muvvame läbi)

    VastaKustuta
  4. Nonii! Täna on ju väike juubel, tervelt nädala on meil üks maakas juures:D, mul pole varsti linnas enam ühtki tuttavat!

    Su tegemised meenutavad mulle meie ammuseid aegu, midagi tehtust ette näidata pole, aga tunne on jube õnnis. Ja enda kogemustest võin Sulle kinnitada, et mida rohkem korrastad, seda rohkem algul tekitad kaost ja kõiksugusemaid hunnikuid ja aina koledamaks esiotsa läheb.

    Tuleb siis Sulle kingituseks kollast auto aerosoolvärvi tuua, unistustel peab laskma täituda.

    Kutsu kopamees kohale olukorda hindama, ta ütleb Sulle kohe tööde mahu ja hinna.

    Marele- mina põlise, mitmenda põlve linlasena, tundsin end alles maale kolides esmakordselt kodus:)

    VastaKustuta
  5. Oh, juba juubel :D Nii tore!
    Õigust räägid, väikesed asjad tunduvad suured, nt et saadki lõpuks aknad lahti ja pööningule ka :) ja maakeldri ukse kinni jms

    VastaKustuta
  6. Ohh - hilinenud õnnitlused minu poolt! Ma ju ütlesin, et unistustel on kombeks täide minna :D
    Ja mina ka kui tegelikult mitmendat põlve linnakas- ei suuda linna poole mitte vaadatagi. Püüan seal võimalikult vähe käia. Kahjuks praegune töö, ei võimalda linnast eemale hoida.
    Ma loodan, et sa linnast ikka piisavalt kaugele omale kodu soetasid - linnal on kombeks kasvada. Kui me 20 aastat tagasi mehega siia pajuvõsasse kodu loomist alustasime - siis hoidsid kõik mu sugulased ja tuttavad kahe käega pead kinni, et kuhu karup.sse me nüüd kolisime. Hetkel on nii, et Tallinn hakkab vägisi selga trügima :D Kui võimalik oleks-koliks kohe kaugemale metsa :D. Pimedust ma ei karda - ja vahest on isegi hea lumevangis istuda :D

    VastaKustuta
  7. Aitäh, Deia! Uskumatu, aga tõsi, võivadki täituda:D Olen ikkagi üsna linna lähedal, aga arvestades meie majandusseisu, siis tundub, et see linna lähenemise teema puudutab juba järgmist põlvkonda :) Minu lähedal on krunte müüdud küll, aga seal ei toimu midagi.

    VastaKustuta
  8. Õnne! Meie perel juba 15 aastat maal täis ja kui lugesin postitust, siis oli kohe tunne kui oleks esimest korda oma maal, sama teema, et risu ja kivid ja hiired tahtsid majas jalust maha joosta:)
    Hiiri oli ikka kohe väga palju ja kõige esimene asi oli kõik seinaääred liistutagused kinni panna, muidu söötsid ja söötsid ja aina tuli hordidena juurde. Igasugust risu sai hirmsasti ära veetud, aga vanadest vedelevatest tellistest sai näiteks kasvuhoonesse toreda põranda...
    Igatahes jõudu, sest tegevust jätkub igaks vabaks minutiks ...
    Milda

    VastaKustuta
  9. Milda, tänan südamest heade soovide eest! :)

    VastaKustuta