esmaspäev, 28. november 2011

sibulamängud

Tirooli liivsibul. (Jovibarba arenaria) Ostetud A. Hannusti käest Võhma Juurikalt 2011.
Mul ei õnnestunud teda maha panna ja seetõttu talvitub ta minu töökoha aknalaual. Ma kastan teda ülivähe, et tal ei tekiks kasvuplaane ja radikas on tema auks kinni keeratud. Selles kausis on ta siis juba kuukese või rohkem hakkama saanud. Koos potiga. Poti ümber on liiv, kivid ja igasugu mineraalne- ja libakraam, mis kodus üle jäi. Ikka koguneb ju.  Pott-kausi kuju meeldib mulle hirmsasti ja värv ka.



Kivid on Maria korjatud :)


Ei ole kivide raskus, vaid valguse tõmme




See on ka pisut eksperimentaalne ettevõtmine ja kevadel saab ta kindlasti endale uue koha.  Kui aga väga soojaks läheb, siis viin koju külmematesse oludesse. Ilus ju :)

pühapäev, 27. november 2011

Minu masajas

Väike maja on hea. Tuul hakkas tõusma lõuna paiku. Enne loojangut oli õuepeal päris raske seista. Kuigi ma pole teab mis kärbeskaalus kuju. Mõne õrnema olevuse oleks ilmselt tiigi suunas ära viinud.
Vaatasin krundi peal ringi. Kaks murelapsukest võiks tormi mõistes olla - tamm ja vaher. Tamm püsis hästi, vahtra puhul sõltub ilmselt kui vana ta on.
Maja aga oli vagune, ei kriginaid ega äginaid. Minu tore väike masajas :)
Väga hea, et R kõrvalhooned elektrivabaks tegi, sest traadid sauna suunas tegid korralikku tantsu.

22.00 Tuul lõhub linnamaja katust. Teine korrus, siin on kolin ka suurem. Tundub, et on tublisti hukkemaks läinud.

reede, 25. november 2011

Koolinädal

Koolinädal sai selleks korraks läbi. "Seitsmendat päeva koolis ja juba nii palju teada saanud" :D (väetiseõpetuse tund). Kooli läksin küll veidi loppis olekus, sest uue kodu toimetused on mu veidi liistule tõmmanud, aga kuna botaanika kukkus tunniplaanist välja ... ja lehevihikut ma ei suutnud enam täiendada, siis läks elu edasi õppimise tähe all. Loengud toimuvad meil reeglina kella kaheksast hommikul u kolmveerand kuueni. Mõnel päeval võib minna ka kolmveerand seitsmeni. Vahel väsib ka, aga mõni õpetaja on nii hea, et suudab sulle sellisel tunnil ka nt väetisõpetuse selgeks teha. Selle nädala jooksul mõtlesin mitu korda, et statsidel ikka veab, nad saavad kõike märksa põhjalikumalt. (on muidugi aineid, mille puhul see mind ei kurvasta).
Veendusin veelkord selles, et olen aeglase taibuga kiire õppija :D s.t. vahepeal tahaks võtta selle kiirelt ladustatud loengu ja tõmbuda rahulikult kuhugile nurka asja uurima, nt okaspuud, oeh. Mingi vaist on mul olemas ja seda on lohutav teada, aga puusalt tulistaja ma pole, (või kui olen, siis märki küll ei taba). Sain selgemaks puuviljanduse oksamaterjali ja umbrohtusid tundsin ka päris hästi. See kaugelt õppimine on nagu külaskäik uude aeda - vaade on hingemattev ja esimesel korral näed seda, mida näidata on tahetud, kõik hilisemad kihid ning vaated avanevad läbi aedniku ja sinu oskuse märgata ja küsida.
Taimekaitse oli põnev ja mullaõpetus ka, kuigi see vastupidine värk - liivsavi, saviliiv ajab mind jätkuvalt segadusse, kas ei võinud siis loogilisemalt kokku leppida?
 Nagu korralikule koolijütsile kohane, meeldivad mulle praktikatunnid üle kõige, siis saab proovida. Teedeehitust näiteks. Reet Palusalu aine. Kui hoiaks veeeeel veidi ilma, siis ma sordiks neid tellisehunnikuid ja harjutaks edasi, sest me saime vaid proovida ja need tunnid läksid nagu minutid. See oli ka kõige lühema lõunaga päev, sest enamus tahtis võimalikult kiiresti oma kivide juurde tagasi jõuda :)



Klombitud kividest ehitamine toimub järgmisel koolinädalal.






Minu maakivinurgake enne lõunat
Õppimise koht. Leia pildilt minu vead :)
Siis me külvasime salatit ja istutasime rohtpistikuid ja näppisime kasvuhoone peenmehhaanikat, tegelikult vaatasime pealt. Sain aru, et mulle meeldib loodimine, kuigi see võttis hullult aega ja mul oleks vaja korralikku loodi ja et peaks enne suurt lund külla minema, nt Muhedikele, sest need okaspuud, need okaspuud...
Lõpetuseks eriti hea uudis. Minu küsimusele, et kas uut okaspuude raamatut ka tuleb, vastas õp Vaasa, et on jah tulemas. Selle ma ostaksin :)

Uueks koolinädalaks aga jäi roppumoodi kodutöid.


kolmapäev, 23. november 2011

kõike võib teha, aga kõigest pole kasu :D

Rubriigist - kõigest-pole-kasu: Nii. 
Kui teie aias elab keegi Sõstra-pahklest – Eriophyes ribis,

Ohtlikeim musta sõstra kahjur (harva kahjustab ta ka valget ja punast sõstart) – tugeval kahjustusel saagikadu isegi 100% ja  põõsad jäävad raagu! Nii vastsed kui ka valmikud imevad taimemahla – juba sügisel kahjustatud pungad võrreldes kahjustamata pungadega suuremad ja ümarikud (kahjustamata pungad on piklikud). Ühes pungas kuni 2000 lesta – 1 lest kuni 0,2 mm pikk. Kevadel kahjustatud pungad ei avane või ainult puhkevad – uut võrset või õisi ei tule! Kahjustatud pungad kuivavad suvel ära. Kui oks on “ümaraid” pungi täis, siis võib ta ära kuivada. Pungade paisumise ajal hakkavad emalestad munema. Vastsed imevad taimemahla alates sõstarde õitsemisest kuni 2 kuu jooksul noorte lehtede alumisel küljel, sel ajal levivad nad tuule, putukate, lindude ja inimestega uutele põõsastele ning sisenevad uutesse pungadesse taimemahla imema. Aastas 2-4 lestapõlvkonda. Pahklestad levitavad ka musta sõstra täidisõielisust – mükoplasmahaigust.

siis haigestunud põõsaokste väljalõikamisest pole kasu. Teoreetiliselt võite ka haigestunud pungad ära korjata, kui teil oma ajaga midagi targemat teha pole :), aga pange vaim valmis selleks, et naaberaiast lendab kohale uus salk pahklesti. 

Millest võiks siis kasu olla? Vahetage oma mustsõstra sordid pahklestakindlamate vastu, nt: `Intercontinental`, `Lentjai`, `Pamjat Vavilova` etc

Rubriigist: kõike-võib-teha 
Kui teie kasvuhoones on end sisse seadnud Punane kedriklest Tetranychus urticae
Kahjustavad kurki, tomatit, kõrvitsat, paprikat, roose, maasikaid, elulõnga, daaliaid, flokse, priimulaid, aedkannikest, flamingolille, gerberat, krüsanteemi, lillhernest, nelki, asparit, begooniat, fuksiat, hortensiat, jõulutähte, kaktusi, kummi-viigipuud, luuderohtu, palme jne – võivad parasiteerida 900 taimeliigil! Nii vastsed kui ka valmikud imevad taimemahla lehe alumisel küljel. Lehe ülemisele küljele ilmuvad heledad täpid. Tugeva kahjustuse korral muutuvad lehed “marmorjaks” (lehtedel palju kokkuliitunud valkjaid täppe) ja lehe alumisel küljel on näha valget ämblikuvõrku meenutavat kirmet – taimed kolletuvad ja kuivavad. Valmikud 0,3-0,5 mm pikad, kevadel ja sügisel punakad, suvel rohekaskollased. Nii munad kui ka vastsed algul värvitud, hiljem rohekaskollased. Talvituvad valmikuna kogumikes kasvuhoone pragudes, prahi või taimejäänuste all. Kevadel munetakse munad ühekaupa lehtede alumisele küljele. Mune ühel kedriklestal 100, ideaaltingimustes kuni 200. ühe põlvkonna areng kestab 2-3 nädalat. NB! Suure õhuniiskuse korral (üle 80%) punase kedriklesta areng pidurdub!

Siis võiks kaaluda  röövlesta (Phytoseiulus persimilis) tellimist. Saadetisega tuleb kiirelt toimetada, kui olete kätte saanud, siis tuleks kohe ka taimede peale laiali puistata. Röövlest on punase kedriklesta kahjur ja meie ilmastikutingimustes ta ei talvitu. 

Muidugi ei teeks ka paha lugeda targemate inimeste juttu, nt Aialehes vastab küsimustele Väino Pallum 
Kahjurite kirjeldused pärinevad Tairi Alberti konspektist. 

teisipäev, 22. november 2011

Hall vaher (täiendatud)

Selle puu lehega oli huvitav lugu.Nimelt anti meile kodutöö, koostada lehevihik, mille tarbeks pidime Räpinas korjama nii palju erinevaid puulehti kui võimalik. Mida me ka tegime, aga mina oskasin omad lehed kõik väga valesti kuivatada, nii et kui ma esimeselt koolinädalalt koju jõudsin, sain aru, et see ei lähe mitte, vaja uued korjata. Käisin botaanikaaias, küsisin enne muidugi luba ja korjasin posu lehti, jälgides hoolikalt, et nimed saaks ka kirja. Sellel liigil aga jäi määramata. Minu soovitus herbaariumi tarbeks kuivatajatele - lehed tuleb panna kahe ajalehe vahele ja siis raamatu vahele. Ajalehti tuleb vahetada vähemalt kord päevas, siis ei riku raamatut ja leht saab ka ilus ja sirge. Lehti kogudes aga on mõistlik kohe ajalehe taskud valmis panna, kodus lihtsam.

Kui lehed kuivad, läks määramiseks, et serv ja tipp ja lehelaba jne jne. Mida rohkem neid uurida, seda hullemaks läks, aga kasutegur on olemas, ma loodan vähemalt. Räpinas selgus, et selline leht oli ka veel teises vihikus olemas, aga nimi teadmata. Lõpuks küsisn õp Vaasalt järgi ja temal võttis see aega vaid hetke :)


Väidetvalt on tegemist Halli vahtraga. Aser griseum 
Lehevihikusse ma seda ei pannud, aga meelde jääb küll. Mu esimene mõte vilksas just vahtra peale, aga see oli tingitud sellest, et uurisin "Lehtpuude" esimest osa ja kõik need vahtrad, millised lehed!  Kodutööks ette nähtud tundide arv sai igakülgselt ja mitmekordselt ületatud.

esmaspäev, 21. november 2011

kae-no-meeles

Jaapani ebaküdoonia - Chaenomeles japonica - kae-no-meeles :D
Mida teha aga Hariliku astelpajuga? Hippophäe rhamnoides - hüppa-pähe-rhamnoides?! :D
See hippophäe seostub mul jõehobusega :(
ingl keeles sea-buckthorn. No mida.?

pühapäev, 20. november 2011

novembrihommik

Külma saabumisega on alati üks hommik, mis tekitab erilise tunde. Akna taga on katused härmast valged. Tuba on veidi jahe, aga kohe saab tuli pliidi alla ja kodu ärkab koos minuga. Aed on selleks aastaks lukku pandud. Kodu. Kirjeldamatu õnnesärk. Vot selline hommik oli täna.

Nii olulise päeva hommik,  täna on minu  isa sünnipäev!
Ma ei saa küll seda kuidagi muud moodi tähistada, kui et õppida ja õppida, sest varsti on vaja vastama hakata. Oeh.
Köögivilja konspekti vahele sirvisin oma sporaadilisi suvemärkmeid ja leidsin ka sügistööde nimekirja :)
Nii armas lugeda, sest siis ma veel ei teadnud, et see sügis tuleb teisiti. Kevad-tempos.
Kõik need uuekesed, mis ma sel suvel aeda tõin, tulevad kevadel kaasa. Uues aias kasvavad vaid kaunis kukehari ja paar pojengi. Kas pole tore:D  Kõik, kellel on olnud kitsas, saavad nüüd püüne peale paljunema ja kosuma, sest maa on siin puhanud, kui mitte öelda, et umbrohust kurnatud :D See tarn seal tiigi ääres ajab küll judinad peale. Kohe kui aega saan, uurin, mis nende teiste umbrohtude nimed on ja mida nad pinnasest räägivad. Põnev!

BBC Gardeners World, umbrohu erinumber








laupäev, 12. november 2011

Pildipostitus: BeforeBefore. Tiigi süvendamine 1


Maakeldri katusel kasvavad minu meelest sampinjonid, aga ma ei proovinud. veel.

Enne


peaaegu pärast
Nüüd on igal pool kuumastik. Kui on ilma, siis pildistan. Täna ei jõudnud. Kevadel ei seisaks seal mingi valemiga ükski masin. Kui ehk mõni hõljuk.

neljapäev, 10. november 2011

krabisev valge

Linnas miinus üks. Maal miinus kolm. Tere tulemast reaalsusse :) Pool neli õhtul ja valge polnudki igalt poolt sulanud. Väga veider tunne oli.
Nüüd läheb eriti kiireks. Vägagi.

laupäev, 5. november 2011

Kivid


Naabrimehe kivid on ikka kõige ilusamad :D

teisipäev, 1. november 2011

01.11.2011.

Täna oli väga mõnus ilm, soe soe. Hommikul veidi udune, aga tuulevaiksem kui eile. Nüüd ma saan aru, miks räägitakse valdavalt läänetuultest:) Tänane päev oli lepingute jms vaba, eile läks ametiasutustes nii palju aega. Teatud energia firma võiks ventilatsiooni investeerida, kontoris võib lihtsalt minestuda või uinuda. Seda enam, et mu alateadvus näikse arvavat, et puhkuse päevad ei ole magamiseks ja ma ärkan uue kella järgi 5 hommikul!
Päevast. Nagu kommentaaris juba kirjutasin, leidsin täna hiiglasliku kalossi. Paarilist kahjuks mitte.
Koristasin end läbi sahvri ja siis premeerisin end õuetunniga. Toas on nii palju tööd, aga õue kisub ju hirmsaste.
Millalgi ma siin õhkasin, et tahaks ka oma aeda ja kollast käru. Nüüd on mul siis aed ja on käru, tõsi küll, mitte kollane, aga kerge ja kahe rattaga. Ma võin ta ju iga kell kollaseks värvida :DDD
Nali naljaks, aga ma ei leia kohta kompostihunniku jaoks :( sest ma lihtsalt pole veel sotti saanud, kuhu  teha. Õu on veel nii kole, et seda koledamaks ka ei taha teha. Väga kaugele aga pole mõistlik, kes sinna kärutada jõuab. Mõtleme veel.
Siis ukerdasin üle oma muhkude ja lohkude ja sonkisin telliseid. Neid on sinna paisatud koormatega. Oi kuidas tahaks hoopis kividega mängida ja sortida ja vaadata, mis teha saab :D ja oksaräga põletada, aga ma olen distsiplineeritud ja läksin tuppa tagasi. Nagu üliõpilane enne sessi, teeks kõike mida, ainult mitte seda, mida vaja :D
Ühe asja tegin ära. Tõenäoliselt kanade pärast oli püsti pandud väga kole aed. See oli rääbakil nagunii, roostes ja koledik. Pusisin mis pusisin aga sain traataia lahti ja posti pikali. Ei saanud oluliselt ilusam, aga ma olin endaga väga rahul. Postid olid rauast, kaugemale ma neid vedada ei jõudnud, sest aed oli küljes. Loodan talguliste peale. Veel üks rõõmustav asi, milline pinnas on tiigi ääres, vau. Lepalehekompost, hakka või kohe kuhugile kärutama, selline väga mõnuuus. Ma lihtsalt mõlgutasin sauna juures pingi peal, et kuhu poole seda tiiki süvendada ja kas siis kuivavad need veetaimed (tarnad?) ära? Mitu tundi kopamehel läheks ja palju see maksaks, sest kui seda sügisel ei tee, siis on kevadel suur osa kõrvalhoonete tagusest alast vee all või lihtsalt mäda. Taevas tänatud, et krunt suurem pole.

Nojah, hiired olid mu õunad koridoris ära jõhverdanud, nagu neid aias vähe oleks. Nad on ju aasta otsa nälginud, kui nüüd külmaks läheb, siis hakkavad mul ju mööblit nihutama! Vähemalt riidekapp on raske.
Olgu siis, ma olen kuidagi väga jutukaks äkki muutunud. Juba! Hääd vembrit kõigile!