Kollane ja roosa sügis

Kokkuvõttete jaoks pole veel ikka aega ja eraelu on ka nagu ameerika mäed, häbi lausa, aed elab omaette ja kõrvalkrundil kerkib iga päevaga meeter müüri. Majaehitus on nagu üldine meelelahutus, möödakäijad uurivad hoolega, mina tunnen end nagu kinniehitatud ma-ei-mis.
Kuivatatud puulehed mõjuvad nagu rahusaar, kleebin ja uurin, aga veel ei orienteeru. Nädalavahetusel käisid talgulised ja panid tapeedi seina, et oleks puhtam ja kuivem :) Igavesti kena sai, isegi kui see järgmise elaniku silmi rõõmustama hakkab. Mul on liiga palju raamatuid ja mööblit on ka palju, kuigi kolmeteistkümne aasta kohta väga hull polegi.

Kollane ja roosa sellepärast, et hostad on nüüd kuldkollased ja õieilust domineerib roosa. Tumedamat sorti. Sügisastritel on ka hea aasta, kõik jõudsid õitsema minna ja on madalamat ja kõrgemat ja valgetki. Vaasis püsivad ka hästi. Muidu ma lilli vaasi ei too, aga sügisel miskipärast tahaks.
Esimesena lasi lehed lahti aktiniidia, siis kohe tema kannul kämmalvaher, muud puud on lehes veel, kuigi juba hõredamalt. Kaks vana ploomipuud on järgmiseks kevadeks ilmselt läinud, üks ei talunud elektrimeeste kevadlõikust, läks aina rääbakamaks ja teise otsas kõõlub pidevalt umbes viiskümmend kilo. Hoolimatus väsitab. Vahel.
Esimene külmanõks on siis möödas ja lähipäevil lõikan viinamarja tagasi. Käin aeg-ajalt sealt noppimas.
Maitsetaimedelt saab ka veel latvu ja õrnakesed on nüüdseks keldrisse kolitud. Ja mul on seal 3! pange liiva kevadet ootamas. Cominciamo a uscire dal giardino :D (g-tõlge) 

koostöö