esmaspäev, 31. oktoober 2011

31.oktoober. Kodu.

Ei oskagi kuidagi sisse juhatada. Kõike on nii palju:) Isegi pildistamiseks pole aega olnud. Oluliselt. Mõned klõpsud ikka tegin. Tunnen ennast nagu taim uues kohas,  sirutan varbad välja ja uurin, mis muld on ja kas vihmausse on ja kas valgust on ja kas soojust on ja kas aednik tuleb mind vaatama jne jne
Uus kodu on nagu maailm omaette ja eriti selgelt saan sellest siis aru, kui ma sealt linna põikan. Avastusi tuleb kapaga ja olukord settib. Tööd on palju. Küürin end tasapisi elamisest läbi. Siit sealt tuleb välja põnevaid tööriistu ja muid jälgi selle talu rajajast. Ma peaksin majapäevikut pidama hakkama.
Muhedikul on õigus, tõepoolest hea aeg uue kodu jaoks, oleks kevad, siis ma oleks ilmselt end juba segi kaevanud, nüüd sunnib sügis majja ja õues saab rahulikult ringi vaadata, mõista ja näha Kohta.
Maja on ehitatud eelmise sajandi kolmekümnendatel ja siin on parajalt ruumi, toad on üsna valged ja paigutus pole ka paha. Köök ja sahver. Isa ütles, et sauna korstna on vaenlane ehitanud :) Maakelder on õige koha peal, põrand on kuiv, laed tugevad, koli või sisse. Kõrvalhooned paistavad armetud ja neid ei ole vähe. Maavaldus on veidi alla hektari, on muhku ja lohku ja tiigihakatis, milleni viib  veetaimede jõgi, leidsime ka lõuna osariikide kohta haruldase nähtuse - põldmarjad!


Pildil ei ole elumaja:) ja korraga ei mahu ära ka ja praegu ei mõista suurt veel midagi. Kui silme eest mustaks läheb või liiga krohvitolmuseks, siis tulen õue ja vaatan taevasse:)

Eile, kui lõpetasin, avastasin toas tiksuja, vana kell oli iseenesest tööle hakanud. See võis ka asendivahetus ollla, aga mina võtsin seda kui märki, et maja on mu omaks tunnistanud :) Ja kõik toredad sõbrad ja kaks poissi, kellele minu kodu väga meeldis. Mul on ikka väga vedanud nii kodu kui sõpradega.


kolmapäev, 26. oktoober 2011

Aednik leidis kodu

On imeline sügis, selle sõna otseses tähenduses, sest mul on nüüd oma Kodu ja selles kodus on oma aed.
Ja selles aias kasvab isegi oma tamm ja igivanad õunapuud ja ohtralt põldohakaid ning naati :) Lepa- ja vahtravõsa ja längus katustega kõrvalhooneid ning roppu moodi tööd.

Kodu otsimine on üks väga tundeline töö, ikka need ameerika mäed - lootus üles ja lootus alla :) Mis on aga kõige toredam ning tähtsam, (peale selle, et mul on nüüd kodu), on sõpradega jagatud rõõm, ootamatu abi ja võhivõõraste vastutulek ning meie perekonna salarelv - minu vend, kes räägib vähe, aga teeb palju.

Olete siin mind ikka lohutanud, et ühel ilusal päeval saab unistus teoks ja nii uskumatu kui see ka ei ole, saigi. Mul on nüüd koht, kus ma saan iga puu, kivi ja lible laulma panna, sest see on minu kodu. Ma tänan.

Natuke tundeline postitus sai :)
Selline sügis siis.

reede, 21. oktoober 2011

pildipostitus. Veel mõned kukerpuu kaared

Suures majas elades kaob hilissügisel aed pimedusse või on see lihtsalt üha lühenev päev ja töönädal.
Mitte, et minust oleks üleöö ekspert saanud, aga tol ajal kui ma alles siia kolisin, siis kuulus minu istutusplaani põhiliselt kolm põõsast: sarapuu, kuslapuu ja kukerpuu, keda ma toona tundsin rohkem barbarissi nime all :) Need põõsad kasvasid nimelt minu kodukodus ja need ma siin ka esimesena mulda panin.
Ajapikku toimusid aia ääres mõned muudatused, naabrid vahetusid ja püstitati see imeilus raudaed, mis siiani laenatud vaatena plusspunkte kogub. Kukerpuu kõrvale kerkis aga prügikastimaja, laitmatult punasest tellisest laotud ja väga ilus. Kukerpuu õitseb aga kannatlikult igal kevadel ja vilistab kreekide peale. Kasvatab kaari.

Hälbisin vahepeal vanu pilte vaatama, kahjuks on neid ülivähe. Vaatasin oma aiapilte aastast 2006-2007 ja naer tuli peale, ma sain aru, miks teised midagi ei näinud.  Aga oh, kui armas see ikkagi oli, tulid meelde igasugused napakad katsetused. Nii et minu soovitus, pildistage oma tegemisi, juba kaks aastat hiljem on see nagu unenägu. Minu lemmik oli pilt kaheaastasest aktiniidiast, vau kui väike ta kunagi oli :)

Järgmine koht, kus ma kukerpuid kaardumas nägin oli Muhedike aed. Siia ma pilti ei lisa, sest nad on väga hästi pildistet ja näha Muhediku blogis. Mitmes värvivalikus.
Siis läksin kooli ja oh imet, hakkasin ka Tartus üht teist tähele panema :)  Suvel avastasin kodukodus Thunbergi kukerpuu ja sügiseks olin oma aeda ostnud kaks uut sorti, ühe Järvseljalt. Arvata on, et sellega ei lõpe :)
Tänased kaared aga pärinevad septembrikuisest Räpinast.




Kevadel ehk saab uhkemad võtted, see põõsapeenar oli mu lemmik.

esmaspäev, 17. oktoober 2011

Kollane ja roosa sügis

Kokkuvõttete jaoks pole veel ikka aega ja eraelu on ka nagu ameerika mäed, häbi lausa, aed elab omaette ja kõrvalkrundil kerkib iga päevaga meeter müüri. Majaehitus on nagu üldine meelelahutus, möödakäijad uurivad hoolega, mina tunnen end nagu kinniehitatud ma-ei-mis.
Kuivatatud puulehed mõjuvad nagu rahusaar, kleebin ja uurin, aga veel ei orienteeru. Nädalavahetusel käisid talgulised ja panid tapeedi seina, et oleks puhtam ja kuivem :) Igavesti kena sai, isegi kui see järgmise elaniku silmi rõõmustama hakkab. Mul on liiga palju raamatuid ja mööblit on ka palju, kuigi kolmeteistkümne aasta kohta väga hull polegi.

Kollane ja roosa sellepärast, et hostad on nüüd kuldkollased ja õieilust domineerib roosa. Tumedamat sorti. Sügisastritel on ka hea aasta, kõik jõudsid õitsema minna ja on madalamat ja kõrgemat ja valgetki. Vaasis püsivad ka hästi. Muidu ma lilli vaasi ei too, aga sügisel miskipärast tahaks.
Esimesena lasi lehed lahti aktiniidia, siis kohe tema kannul kämmalvaher, muud puud on lehes veel, kuigi juba hõredamalt. Kaks vana ploomipuud on järgmiseks kevadeks ilmselt läinud, üks ei talunud elektrimeeste kevadlõikust, läks aina rääbakamaks ja teise otsas kõõlub pidevalt umbes viiskümmend kilo. Hoolimatus väsitab. Vahel.
Esimene külmanõks on siis möödas ja lähipäevil lõikan viinamarja tagasi. Käin aeg-ajalt sealt noppimas.
Maitsetaimedelt saab ka veel latvu ja õrnakesed on nüüdseks keldrisse kolitud. Ja mul on seal 3! pange liiva kevadet ootamas. Cominciamo a uscire dal giardino :D (g-tõlge) 

koostöö
 


kolmapäev, 12. oktoober 2011

liguster ja robiinia

Elu on läinud huvitavaks. Nimelt kõnnin ma nüüd mööda linna ja vahin puid ning põõsaid. Varem vahtisin taimi :) Riiamäelt koju kõndides leidsin põõsad, mida ma varem polnud märganud. Pildistasin üles ja õhtul võtsin virna raamatuid ette ja asusin tuvastama. Polnudki keeruline. Tegemist peaks olema hariliku ligustriga ehk Ligustrum vulgarega



Nagu pildilt näha, üles võetud vihmase ilmaga, aga see põõsarida, (neid kasvas seal umbes 4-5), oli väga ilus. Rein Sanderi raamatust lugesin, et ta võib kasvada 2-3 m kõrguseks, tema viljad on mürgised. Soojemas kliimas on ta igihaljas. Teda on üsna palju ka hekitaimena kasvatatud. Võib olla oligi tegemist hekijäänustega?
Minu kadunud leht aga kuulub harilikule robiiniale ehk Robinia pseudoaciale Viimane seletab nii mõndagi. Hakkasin Muhediku kommentaari peale otsima akaatsiat ja hiljem robiiniat. Sest kasvuhoones ma küll ei käinud :)
Nimelt kasvab koduskodus Pärnumaal Valge akaatsia (peaks tema kõrguse ära mõõtma, sest ta on päris suur puu juba) ja annab ohtralt võsusid ja tema ogad on mulle hästi teada. Ega ma siiani ju suurt ei süvenenud, ühed akaatsiad kõik :) Tema aga on hoopis pseudo :( ehk harilik robiinia.


Vähemasti on nüüd neil kahel oma lugu ja robiinia jääb mulle hästi meelde.

teisipäev, 11. oktoober 2011

11.10.2011

Ma olen tervelt kaks tundi! kulutanud lehtede kuivatuslehti vahetades, lehed peaksid aina selgemad olema, aga  mulle tundub hoopis, et olen liiga palju lihtlehti korjanud ja kuhugile kuivama kaotanud oletatava kahelissulgja lehe, (akaatsia?) :( Oletatava sellepärast, et ma ei leia seda üles. (ohkab). Siis see mure, et äkki jääb midagi puudu. Koolilapse mure :)

Kõik, kes teavad nimetada puittaimi, millel on kahelissulgjad lehed, on blogi kommentaariumis teretulnud.

Millest ma tunnen sügavat puudust, on ladina keele õpik aednikule. Siit-sealt midagi leiab ja inglise keeles on ka midagi, aga ma pole seda lehitseda saanud ja ei oska otsustada, kas on asjalik värk või niisama lira-lora. Iluaianduse raamatust(2005) leidsin lehekülje jagu sõnastikku, olgu koostajad kiidetud!
Igasuguseid nimesid on ju ometigi lihtsam õppida, kui sa tähendust tead. Urmas Roht on ka oma väikeses puudemäärajas nimesid lahti seletanud.

Aias aga õitsevad veel.
 Suur tähtputk Astrantia major

Harilik kosmos Cosmos bipinnatus
Andersoni tradeskantsia Tradescantia x andersoniana

tundmatu maxima :(

Davidii budleia hakkab mulle iga aastaga rohkem meeldima. Mulle meeldib tema kaardumine ja meeldib tema õitsemine. Boonuseks on tema peaaegu sinakashallid võrsed. (pagan, nüüd ma kahtlen juba igas oma sõnas, et kas võrse, et kas õis või õisik?!, naerab) Vaadake ise, ta on ju ilus:)



Minu rõõmuks hakkas ka lursslill õitsema.

  
Cimicifuga ramosa 'Brunette'
haruline lursslill
Selline päev siis. Vihma ja päikest ja esimest korda kütsin niiskuse peletamiseks ahju.

reede, 7. oktoober 2011

Cercis canadensis ?

Puittaimede kodutöö nr 1 on lehevihik. Üldiselt ei taha ma sellest rääkida, ma korjan üsna hüsteeriliselt lehti enne kui kõik lagedaks langeb. Täna käisin botaanikaaias puid ja põõsaid pildistamas. Olen koju tassinud puude määrajaid ja ostnud riiulisse ka Urmas Rohu kaks puuraamatut. Vanade ajalehtedel on jälle üks tarbimisviis juures - kaasaskantav kiirherbaliseerimise tasku. See vajab tuunimist veel, aga herbaariumi materjali transpordiks sobib hästi. Aga kas ma tõepoolest korjasin täna sellise puu lehti???


See peaks olema see puu kevadel, kui uskuda internetti.


Tal on muide imeilusad lehed.

Silmailu Tartu botaanikaaiast. Oli muudki ilusat, aga täna polnud selleks aega.