Kohanemisraskused.

Ilma üle ma ei nurise. Laon vestid vaheliti selga ja toimetan siis või ega ei toimeta küll. Mis iganes valemiga ma ka ei prooviks, peale tööpäeva suurt midagi ei tee. Lobisen naabrinaistega, mis iseenesest on tore, aga üsna viljatu.
Suur õunapuu aga näitab, mida suudab. Õunad on tänavu suuuured. Nii suured, et hapramad suvelilled nagu tagetesed on nad maatasa pommitanud ja neid ikka veel tuleb. Ei tea, kas sellepärast, et ma plaanin ühe haru maha võtta? Võraharvendust teha?
Pildistasin ühel vihmavabal hetkel.


Keegi õnnetu, kellel seest kõik must ja pime, läks mööda ja pilbastas õunakasti, kuhu ma õunu jagamiseks panin.  Asendasin siis pappkastiga, näis.

Koolipingi nühkimiseni on jäänud kolm nädalat, plaan on mõnikord seenel käia ja sügisest rõõmu tunda. Täna ostsin Decorast neli põõsast. (need peaks küll nüüd viimased olema). 
Kolasin oma pilte mööda ja mis ma leidsin :D

Tegelikult on aiakoolis õppimine üks viis talvel ka aias olla:) Eks ma saan teada ja teie kõik ka.
 Vananaiste suvi ka veel ees ja homme on reede :D

Kommentaarid

  1. Ma ka ei kurda ilma üle. Meil vedas, selgus, et sõitsime pidevalt vihma eest ära.

    Aga Su pildid on lihtsalt võrratud, isuäratavad:) See viimane õunte foto... selline tunne, et oled ise sellise kompositsiooni koostanud ja ise kuskil sügavas augus seisnud kui pildistasid. Väga uhke!

    Viimane juurte skeem on ka tore:D, asjakohane.

    VastaKustuta
  2. Muhedik, sa kohe tead, kuidas inimese tuju tõsta :D
    Õunad aga on sel aastal tõesti nii isuäratavad nagu pildil. Puu ei ole nii täis, et oksi vaevaks, see annab talle võimaluse nad punni kasvatada. Hakkavad küll juba otsa saama.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused