pühapäev, 14. august 2011

juurestik ja ilmastik :lira-lora

Harva, aga siiski juhtub, et teen tööd vale kehaosaga. Tulemuseks on puidust ülaselg ja selle välja juurimiseks on mul teadagi oma metoodika, mis paraku iga kord ei tööta. Proovisin seda välja magada, sisse määrida, välja pesta, (nii kuum vesi kui selg kannatab), välja jalutada, aga kõik töötab vaid osaliselt.
Käis sõber, pani käed peale ja nüüd hakkavad juured taanduma, aga see kõik rikkus mu nädalavahetuse.
Välja arvatud metsa osa. Käisin nimelt seenel. Nii nagu see meil kipub olema, lähed seenemetsa ja koha peal selgub, et halloo! nad on selle maha võtnud :( Osaliselt.
Ilm oli seeneleminekuks ideaalne, ei kuum ega külm. Olin valmistunud vihmaks, aga tuli hoopis päike.


Hommik aga oli udune ja kõik ämblikuvõrgud olid avalikud :) Ei tea, kas neil on sellisel ajal nälg ka majas või? Kärbsed ja mutukad peaksid ikka purulollid olema, kui nad sellisel hommikul võrku jäävad :D
Kanarbik õitseb ja on imeilus. Oma aeda ma teda ei ihalda, sest männimetsas on ta kõige ilusam. Üks tutakas küll mul on, aga tema on Saadik ja las ta siis olla kuni jaksab. Seeni oli vähe, alles suvised pilvikud, isegi tatikaid polnud veel. Mõned kukeseened ja üks puravik. (Muide, kellele iganes ma oma seeneraamatu laenasin, toodagu tagasi palun!). Nahistasin mõned väiksemad kivid autosse ja liiva vahtisin ka, no see aiavärk võib ikka eluvaated teiseks muuta!

Metsasuvi tundub kaks nädalat aiasuvest taga olevat(seened ja mustikad), leidsin priske mustikakoha ja marjad polnudki pudid, lahedalt sai korjata.
Kodus vaatasin toas üle kahe kuu ringi ja oleks tahtnud kõike korraga teha, põrandad üles võtta, aknad eest jne jne Väga kole on, aga kuna ikka veel jagub ilma, siis olen õues nii palju kui saan ja toas veel ei tegutse. No ei taha veel asju sorteerima hakata.

Täna venitasin peenra piiri, sest Järvseljalt peaks uusi tulema ja Kähri juurest toodud päevaliiliad on ikka veel ootel. Vahepeal siis seljajuurestik uinutas mu õuekiiges magama ja väga palju ei jõudnud.
Õhtul ilmus taevasse jube pilv, umbes nagu eelmise augustitormi ajal ja ma mõtlesin, et nüüd ta tuleb jälle, aga üle läks.

See oli ikka päris kole pilt. Fotole mahtus osa, muidu nägi välja nagu suur ämblik, öak. Suurt vihma ei tulnud, istutasin mõned helmikpöörised ja kirjulehelise kurereha ja karukella ning lursslille.

Vihma on nüüd ikka tulnud, aga üleliia mitte. Vesi on veesilmas vihmaga selgemaks läinud ja vesiroosi leht on ka elus.  Homme algab puhkusenädal, viimane sel suvel :(
Nüüd aga lähen kastan oma seljajuurestikku kuuma veega. Selle puu nimi on krooniline kangekaelsus, kes teab ladinakeelset terminit võib mulle lahkelt teatada.

















8 kommentaari:

  1. Seljst on muidugi kahju, aga eks see üks märk ole, et puhkuse ajal vähemalt paar päeva peakski puhkama või kuidas see nüüd aiandajatel käibki:)
    Kiiret kangekaelse taltsutamist.
    Ja see pilvepilt on midagi eriliselt jubedat meenutav küll, meil paistis päev otsa päike.

    VastaKustuta
  2. Kiiret paranemist! Ja head puhkust! Ma tahaks kaaaa, aga enam polegi palju aega oodata, vast poolteist-kaks kuud...

    VastaKustuta
  3. Mul ptüi-ptüi-ptüi on õnnestunud viimasel ajal seljaga läbi saada, kuigi madistatud on küllaga. Ja puhkama peakski vist hilissügisel, siis puhkaks, mitte ei kaevaks ega ehitaks :D. Ainult et kes siis kaevab ja ehitab...

    VastaKustuta
  4. Longus pertinacium :)
    Tegelikult arvan, et tegemist Pigritia chronicus`ega (meie pere meeste haigus):DDD - selja eest peab hoolitsema, hea profülaktika selgroovaheliste ketaste "toitmisks" kui päevas kümmekond korda teha paarisekundilisi venitusi ja raskusi maast tõstmisel ei tohiks kasutada seljalihaseid vaid jala- ja tuharalihaseid ja muidugi ei tohiks nimmepiirkond tuuletõmbust saada.

    VastaKustuta
  5. Nii armas on kõiki neid nõuandeid lugeda, aitäh, selg läheb kohe soojaks :D tegelikult rakendasin pärisametis oma kaelavööndi statiska tegemiseks ja tulemuseks olid kinnijooksnud sooned ja tulitav turi. Aiatöö on siiani ainult tervistav olnud.
    Hiline, see diagnoos kõlab kole uhkelt :DD, tundsin end kohe eriti tähtsana :DD

    VastaKustuta
  6. :DDD arstid võivad teise diagonoosi panna :)
    Aga kaelal sama, vajab venitust - käed sõrmseosesse kuklale ja avaldad survet kuklale, samalajal surud peaga vastu, kümmekond sekundit ja vähemalt 4-5 korda päevas. Ja parim soojenduskuur - nurruv kass "kraeks". Endal ka kunagi kaelaradikuliidihädad olnud ja ravi eriti tulemusi ei andnud, sest eks pidev kirjatöö ja käsitöö mõjub ju kõige enam kaelalülidele laastavalt.
    Rahvameditsiini tarkustest tihtipeale kasu (tänu sellele pääsesin opist) ja kui vahel tükibki kael kangeks jääma (peamiselt tuult saanud), siis kassid ju kohe käepärast võtta :DDD

    VastaKustuta
  7. Anonüümne16 august, 2011

    Järgmine kord hellita end rohkem ja kutsu sõber juba siis, kui asi veel täitsa hull pole...
    Ja mulle see pilt küll meeldib. Selline kõuehäälne "Taevas tuleb maa pääle" tuleb pähe.

    VastaKustuta
  8. Anonüümsele: Taevase hääle moodi oli see vaatepilt tõepoolest.
    Luban end edaspidi rohkem hellitada :D, sest sõpru tuleb ka hoida :)

    VastaKustuta