esmaspäev, 29. august 2011

Räpina. Mõned vastused.

Räpinasse saabusin üsna hommikul, päikselisel päeval peale vihma. Ilus oli.


 Selline kivimüür on ilus. Selles on värvi ja sirged jooned on ühendatud ümaratega, lahe.


Läksin üle silla ja kes mulle sealt vastu vaatas! Järvekarikas muidugi :D Nii tore, aasta tagasi poleks mul õrna aimugi olnud, kellega tegemist. Aitäh, blogijarahvas :)

Nojah ja seljakotis oli mul imelik valik kirjandust, noh, et tee peal lugemisega südant kinnitada. Iluaianduse käsiraamat ja Vigala Sassi kuldlõike raamat. Viimase võtsin kaasa, et uurida, kuidas siis on, tal on jooniseid Räpina aianduskoolist üle lehekülje.


Mul on kahju, et minu fotokas ei kandnud välja kõiki neid värve ja kontraste, millele oli üles ehitet suvine haljastus. Katseaia peenardel tegid nõges ja hall salvei uskumatuid värvitrikke. Päike võimendas violetset ja sinine oli selle taustal varjus väga väga selge. Ämbliklill soleeris mitmes värvikoosluses. Luban hilisemaid pilte, kui poolvari laseb värvidel nähtavale tulla.
Aga mõned vastused: Pärnu linnahaljastuses kasutatud roheline taim oli väga selle bataadi moodi. Ladinakeelse nimetuse järgi on nad siis üks suur perekond? nii et siis lehtertapp.
Bataat Ipomoea batatas `Marguerite`
Tundmatu kõrge taim osutus Argentiina raudürdiks (õite värv ei vasta tõele) :

Argentiina raudürt Verbena Banariensis `Finesse`
Katseaias oli tuttavat ja mõned tundmatud ka, nt kolmevärviline lehtertapp. Täiesti sõge värv

kolmevärviline lehtertapp Ipomoea tricolor
Nojah, naljamehi oli ka kohapeal käinud:


Selle kõrrelise nimesilti ma ei leidnud, aga väga effektne, isegi kui see fotolt välja ei tule:


Pinnasest sai aru, et alla on sadanud väga suur kogus vett korraga. Põllud olid üsna pehme moega. Vaadata oli palju ja täna on mul endiselt hea meel, et ma sinna läksin. Aitäh sõpradele!

pildipostitus: Varnja

Sattusin eelmisel nädalal Varnjasse ja käisin Räpinas. Varnja üllatas oma puhtusega. Mitte, et ma oleksin oodanud viltuvajunud tarasid ja nõgesstesse mattunud tühermaad, aga nii vuntsitud majasid ka mitte. Aedades valitses august ja järve äärde ma ei pääsenud, eramaa ja pilliroog - vääramatu jõud.

 Ilm sattus olema päikseline. Kohati ka nii päikseline, et pildid said kehvad, aga siin nad on:

Mis sest rääkida, mõnel avaneb selline aiavaade :)

Kas pole lahe roheline :)


ehitusmaterjal

Mul oli aega kaks tundi ja peatänavast ma kaugemale ei jõudnudki. Käisin muuseumis ja kohtasin kodukandi mehi. No see oli pehmelt öeldes ootamatu, aga lahe seik.
Hiljem käisin unistuste kodu vaatamas, sellest ma pilte ei teinud, need on mul kusagil sügavamal. Aga seal ma tahaksin elada küll ja ühe aia rajada :)

pühapäev, 28. august 2011

südajas aktiniidia. laisa aedniku viljanipp

Actinidia kolomikta viljad
Kuna meil on juba nippide jagamiseks läinud, siis juhuslikult "avastasin", et aktiinida vilju saab üsna korraga korjata. Teadupoolest valmivad südaja aktiniidia viljad nö ebaühtlaselt ja neid korjatakse kõikvõimalikul moel, nt lina põõsa alla, ükshaaval kammimas vms.

Sel suvel tekkis idee panna marjad püreestatult sügavkülma, et prooviks või nii. Korjasin siis u pool liitrit veel tooreid marju ja oh mind tuulepead, unustasin selle ! 3ks päevaks väliskoridori. Neljandal päeval kui ma tühjal pilgul neile otsa vaatasin, siis ... avastasin, et kõik nad olid alles, polnud hukka läinud ja valmis ka.
Teine katsetus oli siis juba teadlik ja tõepoolest asi töötab! Neile, kes lausa marjakasvatusega tegelevad, see vist ei sobi, aga kellel nt külalisele pakkumiseks või ise söömiseks - peaks sobima. Calmia kodukas väidab, et südaja aktiniidia marjade C-vitamiini sisaldus võib ulatuda kuni 2200 mg%-ni. Maitseb muide mõnusalt, aga väga palju ka ei taha, palju sa kiivit ikka jõuad süüa:) v a lapsed, need võivad süüa kõike ükskõik kui toorelt või ükskõik kui kõrgelt.



neljapäev, 25. august 2011

kõik on korras nagu norras: lira-lora

Haa, ma nägin äsja aias siili! Vahepeal läksin koos kanadega magama ja päeval nad ennast ei näidanud. Mõtlesin, et siilid on otsas, sest ma olen aiaääri mööda platsi suhteliselt lagedaks teinud. Pole enam priskeid peidunurki.
Nüüd aga tekitan neid jälle juurde, s.t. põõsarinne oli mul puudulik, aga nüüd hakkab looma. Tore siil oli, mina jälle rõõmus nagu laps :D
Ei tea, kas olen linnavurlestunud? või lihtsalt ealised iseärasused :D

Muhediku kommentaari juurde. Ilus ei ole (veel), aga hingele armas ja ma muudkui õpin omas tempos. Mõni koht on silmale ilus, aga mõne koha peale veaks ka punased ringid ümber.
Aiale on aga augustis nagu hoopis uus vunk sisse tulnud. Umbrohi kosub ja igasugused taimed ka. Hostad muide kasvavad ja kõik juurdub hästi, see on tore. Õunad on suureks läinud ja alla kukkudes jätavad korralikud lohud. Puu on vana ja kõrge, eks neil ole pikk maa alla ka tulla, saavad vungi sisse.
Tavavahelik on ka maa seest väljas, see tähendab, et metsast saab ka juba seeni.
Keegi läks mööda tänavat ja ütles rõõmsa üllatusega - näe, õunad :) August.

Pildipostitus: Augustihommik

Eile käis külaline, kes ütles, et pääsukestel on teised pojad, nood alles ukerdavad, nii et sügis tõotab tõepoolest pikk tulla. No ja Muhedik lubas ka :) Ma kavatsen seda aega hästi kasutada. Pildil näeb mõnigi vaade nukram välja, aga see kõik on tunduvalt parem kui juulis, mil kõik oli ära vaevatud.
Täna hommikul ärkasin kell viis, nii oli kohe mitu tundi nagu maast leitud.

Tartu hommik
Kõndisin aias. Mõnes kohas on ikka kitsas. Õigupoolest on igal pool kitsas, mõned kooslused elavad vaatamata sellele või just tänu sellele, priskelt ja hästi. Ma oleksin väga õnnelik, kui keegi oskaks mulle soovitada mõnd sama vastupidavat ja ilusat astilbet nagu on Hiina astilbe Astilbe chinensis var. pumila.


Selliseid sorte peaks ometigi rohkem kui 1 olema?

Pildil on siis aedsalvei, Salvia officialis, Villane nõianõges Satchys bysanthina `Silver carpet`, mis peaks olema liigniisukuse suhtes tundlik, aga ju ei ole veel niiskus sellist astet saavutanud ja äärekese peal nimetet astilbe. Neil on koos väga hea, astilbet olen jaganud vasakule ja paremale, nüüd on ta end jälle usinalt juurde kasvatanud. Ainuke koht, kus talle tõepoolest ei sobinud oli sel suvel suure kase all. No siis ta vaeseke punnitas 1 õisiku ja ma tõstsin ta preemiaks sealt ära.

Mõned uduvõtted:
No ei ole tore, aga nii ta on. Nüüd aga kullakeste juurde: tõin Järvseljalt lisaks sortidele ka mõned helmikpööriste nimetud seemikud, sest nende kooslus ja värvid meeldisid mulle ja nad tõotavad kasvada ilusaks nii vormilt kui värvilt. Piltidel on nii sorte kui seemikuid.
 
 Paekivid on vähe vanemat sorti, nad on aastaid raudtee ääres ligunenud. Siia ongi nad lisatud heucherate pärast, et nende värvid näha oleksid kui nad väikesed on. Teisi taimi veel taustaks ei saa sättida, nad ju nii ükspuhmikud veel.


vajab määramist, sordi heuchera, aga silt unus maha :( tal ongi nii uskumatult ilus punane. Päikese käes ohh
Muidugi oleks vaja olnud kõiki vähemalt kolm tk osta, aga... :( Praegu on kõik nagu kirju mirju ja nad ei pääse löögile, aga siis oleks iga pusa oma pesakonnaga ja teeks oma värvilaigu. Tegelikult on neid muidugi veel.
Lõpetagem siis veidi rahulikumates toonides. Mulle hakkab tunduma, et sibullililledest meeldivad mulle kõige rohkem laugud, sest nad on ilusad ka sügisel, ei mingit lehejama.
Õunu sajab endiselt ja nad on suureks paisunud. Aeg-ajalt panen kastiga tänavanurgale, sest oma maja rahvas ei jõua ära süüa.

teisipäev, 23. august 2011

nüüd juba vajub...

esmaspäev, 22. august 2011

Teele asutades ja ringi vahtides.

Hommikul startisin Pärnumaalt ja sõitsin Tartusse ilma märjaks saamata. Kodus on mehiselt sadanud, veesilm on päris kobedalt täis, aga aias veel ei vaju. Kõik on sirged, kui ehk tagetesed välja arvata.
Seenehuvilistele lisan eelmisse postitusse veel mõned pildid suursirmikust, isa tõi just enne ärasõitu ja kaks korjasin koduskodus tagaaiast. 
Ma lihtsalt pidin seda pildistama, sest see on vaid osa, mis pildile mahtus.


Kasvavad tagaaias ka
 Isa viinamarjadelele leidsin nime ka. Peaks olema sort Hasanski sladki. Minu omad alles värvuvad, aga Häädemeestel olid juba puha sinised. Isa leidis tagaaiast teo, kes osutus viinamäeteoks. Selline leid rõõmsaks ei tee. Ma loodan, et nad ei hakka hullult paljunema. Kanad põlgasid selle suutäie ära.

Pärnus jäin jälle linnahaljastust vahtima ja mul on küsimus suurele ringile ka. Mis selle pika taime nimi võiks olla? Pärnu linna kodukalt ei leidnud ma silpigi, kes neil lilli seab, aga võiks ja eriti tore oleks, kui tutvustataks ka, et sel suvel ehivad Pärnut need ja need taimed.


varred ja lehed

Ja siis hakkas mind see rohttaim ka huvitama, et kes on petuunia naaber?

Kodus aga ootas mind vahva üllatus. Nimelt viisin suve hakul alpikanni aeda, et nuumaku ennast Anna rõõmuks. (toataimedega on mul selline keeruline värk, et ainult eriti visad tüübid võivad koos minuga talvituda). Nuumaja aga otsustas hoopis õie teha. Fotokas pisut moonutab värvi, toon on hoopis sügavam. Vaatas mulle sealt vastu, et ega sa ei kavatse mind siia jätta!



esmaspäev, 15. august 2011

uuekesed 2011.1

2011 suvi on põnev aeg. Aeda on lisandunud (minu mõõtkavas) hulgaliselt uustulnukaid.
Olen nakatunud hostadesse, päevaliiliatesse ja helmikpööristesse ja lisaks veel praegu murelapsed - pojengid. No ma ei tea. Täna mõõdan oma aia üle, et mitu meetrit siis ikkagi on, sest nii mõnigi külaline on üllatunud kui väike see kõik  on. Nojah, eks ma olen osav väikesed asjad suureks kirjutama (loe pildistama) :D 
P S ei mõõtnud veel, sain hoopis päevaliiliad paika.
Päeviku huvides lisan mõned lingid ja pildid ja püüan ka korrektselt laenud ära viidata.

Paeonia japonica 
Muhedikult.


Hemerocallis `Wedding Band`

Hemerocallis Foto: http://www.edaylilies.com/Wdaylilyinv.html
Päevaliilia on ostetud Aarne Kähri aiast. Tol päeval tõin koju kolm päevaliiliat ja nimetet liiliat soovitas Kähr kui vastupidavat ja rikkalikult õitsvat.
Edevuse laat ehk millele ma ei suutnud vastu panna:
 Hemerocallis `Thin Man`

Hemerocallis Foto: http://www.growsonyou.com/photo/slideshow/193639-daylily-thin-man
Wikipedia juhatas mind päevaliiliate aretaja Roger Merceri lehele Mercer´Garden
Seal jäin kataloogi vahtima.
Kolmas päevaliilia on Hemerocallis ´Hot Town` 
Need sõbrakesed said täna paika ja mõned veel, aga täna rohkem e-päevikusse kribida ei jõudnud. Eile tegin uue kaare ja täna paigutasin päevaliiliad, eelnevalt loobusin kribust-krabust. (sarvkannike, raikaerik). Vaatasin, et tumedalehelised helmikpöörised on küll väga ägedad, aga nad vajavad oma värvide esile toomiseks kontrasti.  Näiteks Heuchera `Midnight Rose (Aarne Kähri aiast)

Foto: http://sunnyside-gardens.com/plants/perennials/page/3/
`Lõpuks on kõik peenrad ääristet villase nõianõgesega  Stachys lanata, 
Esialgu ma paremini ei oska. Ahjaa, mina ei lase tal õitsema minna, sest see venitab ja vaevab taimed suisa rootsudeks, sest õievarred on jämedad ju. Korraks muidugi, aga siis lõikan tagasi, nii püsib ta terve suve ühtlane ja ilus. Kõik on endsielt veel kaootilise moega, aga hakkab looma. 

 Vahepeal mõtlesin, et nagu suur paberipoogen mõjub vabastavalt, nii ka suurem pind. Olin enda suhtes ülikriitiline, et ükskõik kui palju mulle ka ruumi anda, mina tahan koheselt kõik tiheda taimekatte alla panna. Peaks ikka klassikutelt õppima - tuult ja õhku lasta suuremalt:D