Vihmameister

Soovite vihma? Aga palun.

Olen koduskodus, sahmerdan pisut ema lillepeenardes, pakin koti ja aidaa mere äärde. Esimest korda sellel suvel. Jõuan mere äärde, pilv jõuab ka. Hakkab sadama, sajab minu kohal ja aina tihedamalt sajab. Kaugemal, mere kohal paistab selge taevas. Kaks luigepaari aerutavad mööda, rannas mitte hingegi (nagu soovisin). Katsun varbaga vett, külm.  Vihm peseb mu puhtaks. Minu ja kleidi ja koti. Ja nii kolm korda.

Korraks tuleb päike välja. Vahin kivisid ja kaalun kas ma jaksaksin neid kotiga Tartusse vedada, veesilma jaoks. (selle suve kinnisteema). Vahepeal tuleb mitu head ideed, nt et koorem suuremat sorti kruusa kuluks ära. Siledad kivid korjaks välja ja paneks veesilma äärde ja sisse ja jäägid laotaks õue peale, kus autod  sügiseti savis suplevad.  Ootan bussi, vihm peseb mu puhtaks. Neljandat korda.  Kodus sahmerdan veel ema lillepeenardes. Kaheksa paiku haaran mannergu ja aidaa metsa. Maasikad. Mustikad. Sääsed. Saan pange põhja kaetud, tuleb vihm, peseb mu puhtaks. Viiendat korda. Kõik on hästi, lagendikul paistab vikerkaar, mis pildile jätab vaid uduse kaare, sest kauem ei saa kaamerat leotada. Kodus vahetan riided viiendat korda ja kuna wifi on äikese puhul maha keeratud, sorteerin pilte. Nii, et ikka aiast ja veesilmast. Puhkus, sõbrad, puhkus. Kui vajate vihma, kutsuge külla, küll me tuleme :D