teisipäev, 26. juuli 2011

Suveprojekt 2.

Tartusse vihma veel ei toonud. Tee peal sadas küll. Kuuldavasti sai kodukant äikesevihma kätte.
Puhkus sai otsa, seega suveprojekt ka, kuigi täiesti eduliseks projekti lugeda ei saa, sest palju jäi tegemata. Lõpus läks väga ponnistamiseks, ei saanud ise arugi, et võiks nagu tühje kohti ka jätta (naerab). Pidi lõpmata ilus saama ju, sest koht on väga rahulik ja mõnus, vaatamata sellele, et maantee on sealsamas.

Kuna peenar asub tiigi kaldal ja kallakut ei ole võimalik vältida, vähemalt mitte sellise ajaga, siis kujutledes pilti, kuidas esimene suurem tulvavesi fibo tiiki pühib... otsustasin rajad katta männiokka multšiga. Seda kraami meil jagub :D  Mõtlesin ka sellele, et kui peenra ümbrust on vaja niita, siis männiokkad ääre niitmist ei peaks segama. Kivide puhul on vaja trimmerdada jne. Alla panin ajalehtede kihi ja peale okkad. Läikpaberi puhul kippus okas minema libisema, aga see ehk paraneb esimese vihmaga. (kui see just tiiki ei uhatud). Kusjuures avastasin, et mõnes kohas oli okka kraam pehmem. Inspiratsioon pärineb jutuajamisest Muhedikuga.

Kodumetsa vaade

 Renoveerimisel tuli mullast nähtavale palju ilusaid kive, mis aja jooksul maa sisse olid vajunud. Ema imestas, et nii palju kive :D Kive aitas paika panna Sander (ja mulda kärutada) ja temaga sai ka nõu peetud, kui enesekindlus otsa sai. Ema jaoks on suvi lihtsalt kõige kiirem aeg aastas.

 Ülemisele astangule istutasin helmikpöörise sordi, mis talub kevadpäikest kõige paremini (minu kogemuse kohaselt). Naabriks kaunis kukehari , moosesepõõsas, lursslille hakatis, paar kurereha ja tradeskantsiad, nurka jäi alles hosta. See ala parem külg saab suvel kõige rohkem päikest. 



natuke närviline on see pilt veel
vaade ülalt
Püsikupeenar sai renoveeritud ja see oli 7(5) päeva kohta suur töö. Tegelikult ei ole ühel inimesel seda arukas ette võtta ilma plaanita sellise ajaga isegi siis, kui abilisi on. Taimi tuleb istutada ikka hea jõuga  Eesmärgiks aga oli luua peenar, mis ei nõuaks südasuvel pidevat rohimist ja kastmist. See on minu esimene katsetus ja ma ei tea veel, kas ma tegin kõik õigesti. Nüüd kodus on selline tunne nagu oleks laps maha jäänud :D Eks ma lähengi teda varsti vaatama, taimed kaasas.


Sellel pildil paistab lähemalt vaadates sillaehitus ja üks osa tulevasest vaatest on trepp, mis tuleb alla jõe äärde. Kui selles suunas vaadata, jääb ekslik mulje nagu laskuks see trepp meie kadakasse. Lahe! Laenatud vaade :D Sild pidi oktoobriks valmis saama.




 Kõik see aeg olid mul veel lisaks toredad helerohelised naabrid. Lugesime üle - üheksa rohelist konna! Lisaks neile, kes rohus roinasid. Päris hea konna-aasta ka :) Hääl oli neil selline kriuksuv.
Viinamarja aasta tuleb! Isal on neid igal pool ja tänavu suisa lookas.



4 kommentaari:

  1. No küll Sina ikka jõuad. Nagu te kõik. Mina ei jõua enam blogisidki lugeda, aga ette näidata pole midagi...

    VastaKustuta
  2. Noo pole paha mu meelest. Pole ta midagi närviline, täitsa asjalik
    Mis sort see on helmikpöörist?

    VastaKustuta
  3. Ma ei ole sordi nimes kindel. Sai ostetud sel ajal kui ma taimenimedele suurt rõhku ei pannud. Pakuks, et Purple Palace. Violetsed lehed, kollane õisik. Üsna varajane, kui tavaline helmikpööris alles põeb, siis on tema juba lopsakas. Täispäikest ilmselt siiski ei talu, mingi osa päevast tahab ikka varju ka. Laieneb ka hästi ja minu käes on talunud ka suvist laialijagamist.

    VastaKustuta
  4. Ühegi pooliku töö kohta ei saa öelda, et see või teine osa oleks närviline. Minu arust hakkab seal täitsa looma ja mõni osa ja vaade on juba praegu jube head (me ju niimoodi räägime, eksole:) Ka siis kui Sa tänavu lisad sinna veel taimi, näed oma käte- ja mõttetööd alles järgmisel aastal, tänavu on need pildid vaid Su kujutlustes.
    Tubli töö! Ja ilus pealekauba.

    VastaKustuta