kolmapäev, 20. juuli 2011

Suveprojekt. 1.osa

Ma ei ole uut tiiki kaevanud:D Minu koduaed on nii väike, et palju asju jääb proovimata, aga inimesel on puhkus ja seda tuleb veeta mõnusalt. Näiteks nii:


Nii vinge korilane ma pole, et kodukandi murakakohti teada, aga tõepoolest pole paremat moosi kui murakamoos ja nii läksin rõõmuga. Plaan oli korraks rappa põigata, mullatööde vahel. Jaa, kõik oli nii nagu vanasti, ohtralt parme, palav ja lõbusad vahejuhtumid, nagu nt 5 km meie sisseminemise kohast edasi väljumine. Kõrvenõgesed läbi dressipükste jne, aga iga mari sellest liitrist on seda väärt.
Tõime koju :
Oletan, et tegemist on soovõhaga. Calla palustris.
Kas keegi on teist soovõhka kasvatanud? Guugeldasin, aga mõistlikku vastust ei saanudki, kuhu ta siis kasvama panna ja mis tegelane on. Soometsas kasvas ta kaskede all, vesises samblas ja oli päris suure ala vallutanud. Veel tõime ubalehte, ma ei tea, kui õnnestunult. Vahtisin neid looduslikke turbaseinu ja mõtlesin, et kui saaks kohe korraga ära tõsta :D (hamsterdada siis).


Tagasi suveprojekti juurde. Mul on pooleli ühe püsikupeenra uuendamine. Tegemist on tiigiäärse peenraga, mis on suuresti varjuline. Muhedikul on õigus, kurekell võib olla väga vastik umbrohi, kui ta end igale poole külvab ja vähe sellest, juurdub ka. Hull umbrohi. Naat on selle kõrval mõnus ja pehme lilleke.  Geotekstiili kasutamine peenras? Mina seda ei prooviks. Tõsi küll, teisel päeval omandasin hea töövõtte, kui kanga servast kinni saad, siis saab kokku rullida nii taimed kui ka umbrohu. Umbrohi kasvab läbi selle tekstiili ka. Ilusad prisked juured.  Koht on tegelikult ilus ja sabina kadakad moodustavad huvitava rütmi ja hetkel sobivad nendega imehästi tiigiäärsed hostad, kes on vaatamata kuumale suvele imeilusad. Siinkandis sajab harva. Ema ütleb, et ta on märganud, et kui esimene kevadvihm jätab nemad vahele, siis on terve suvi muretu - sajab üliharva. Täna, kui vaatasin seda kasvuala, siis oleksin hea meelega teinudki ühe suure hostapeenra :D  Veel on plaanis ära proovida männiokka multš, see, millest Muhedik rääkis, aga seda hoopis väikeses marana peenras. (Ma loodan, et maranatele sobib?)
Uskumatult palju jõuab teha. Olen paar korda mustikale ka jõudnud, küll liitrit, paar korjanud, et oleks millest mehu teha. Internetti jõuab vähem ja minu lauluraamat on hetkel "Iluaianduse käsiraamat"(Varrak, 2005). (Kui te tunnete kedagi, kes trunneks kedagi, kes oleks nõus mulle müüma 2005 a. trüki, oleksin üliõnnelik). Uskumatult hea raamat, kui aega saan, kirjutan ablogisse ka.
Homme on kaevamine ja taimede harutamine ja kasvukoha leidmine. Huh, kõik võtab rohkem aega, aga muskel ka juba kasvab :DD

Koduaias õitseb Muhedikult saadud päevaliilia Hertsog. Pildil on toon vale :(


Suveprojekti juurde kuuluvad konnad ja nastikud ja vaskussid, olen ma siis rabas või metsas või kõnnin terrassi juurest tiigi poole. Eile näiteks soojendas üks nastik end pea alaspidi :) Muide, siin tuli pisut vihma ka, sellepärast soojendaski. Nüüd müristavat ja miskit sajab ka.  Sooja vihma kõigile!

Vaskuss. Ta oli kannatlik muide.

7 kommentaari:

  1. Soovõhk armastab niisket kallast. Kui seda pole, siis potiga jalgupidi madalasse vette kuigi see väga ilus välja ei näe. Vilu ja niiske koht, kevadel ohtralt vett.
    Mul pole nende vingerdiste vastu miskit kui nad oma radu käivad, a vat, kätte ma neid küll ei taha võtta.
    Ja see on juba teine blogi, kus mind nende murakatega õrritatakse. Tean, ma mitmeid häid kasvukohti, aga....

    VastaKustuta
  2. Minul on ta istutatud tiigi madalasse ossa nagu ubaleht, võhumõõk ja teisedki

    VastaKustuta
  3. Meie tiik on üpris vana, oma 20 aastat kindlasti, vajab puhastamist. Kuumaga läheb veetase alla. Üks vesiroos kasvab järjekindlalt kaldamudas, kuigi algselt sai ta vette paigutatud.

    Siia oleks ka järvekarikat vaja. Jõe floorat ei ole ma veel uurima jõudnud, lihtsalt pole aega olnud.

    Murakad jah. meil on neid kaubandusvõrgus ka harva.
    võiks olla sügavkülmutatud kujul, see on nii hea mari.korjamine aga rist ja viletsus.

    VastaKustuta
  4. geotekstiilist ei tule kindlasti umbrohi läbi, aga juure- ja /või peenrakangast tuleb küll. geotekstiil on mu meelest ehituslikes pinnasetöödes asendamatu, kui tahad, et su killustik v liiv ei seguneks mullaga ega laseks drenaazhil umbe minna vmt.

    a mu meelest põõsasmaranad ei taha vist väga männniokkamultshi? männiokas on happeline,sobib hästi rododele ntx. aga põõsasmaran tahab pigem aluselist maad. looduses kasvab ju pae peal. samas männikoorega olen ma teda näinud küll multshitud olevat...

    VastaKustuta
  5. Rääkides multšist ja umbrohutõrjest - panin sel aastal esimest korda lillepeentrasse männikooremultši. Tegin kohe uue peenra, vana muld välja kahe labidalehe sügavuselt, sõelutud muld sisse, lilled, ja männikoor. A juba 2 nädalat hiljem hakkasid nina välja pistma miskid ronitaimede moodi asjandused, mille nime ei tea, aga kasvavad kohutava kiirusega. Neid on meil murus ka, sellised peened väädid roomavad mööda maad. Ei mingit loodetud umbrohuvastast toimet multšil. Seetõttu mõtlesin, et järgmisel kevadel võtaks multši maha, kataks millegagi ja paneks siis multši tagasi. A küsimus nüüd, et millega - ajalehega, geotekstiiliga - mida soovitate? Ja küsimus - kas ajalehe all muld väga kuivaks ei jää? Kas vihm tuleb läbi? või pole see probleem - kuna ei aura ära ju ka?

    VastaKustuta
  6. @Saara, Trumm (elfriide) kommenteeris juba eespool seda tekstiili värki. Meil oli maas ilmselt siiski peenrakangas, seda ma ei soovita. Naat ja orashein tuleb läbi, nii et mühiseb, alates teisest aastast. Mina kasutan katteks ajalehti, võib ka igasugu läikpaberil reklaam olla. Soovitav on katta peale korralikku vihma. Õppisin seda Muhedikult. Kui sa vaatad tema blogi, leiad palju kasulikku. Mul alles esimene praktika :)

    Aga selle roomava taime pilti oleks vaja näha, siis oskaks öelda, kellega tegu.

    Männikoore multš olevat erinevalt männiokka multšist hea kasvupind igatsorti satikatele. Või peab see udupeeneks jahvatet.

    VastaKustuta
  7. Tõin soovõhka keset südasuve ja panin tiigi kaldakivide vahele (meil seal kilel muda praktiliselt polegi), kasvab väga ilusasti. Samal ajal sai Thela juures Aalujate kokkutulekul seda Lillekasvatajale vist ka.
    See roomav umbrohi on ehk maajalg e. kassiratas?

    VastaKustuta