pühapäev, 24. juuli 2011

Ikka veel suveprojekt

 Täna kasteti suvitajaid. Mõõdukalt. Mõnusa tunnikese, poolteist.  Küll ma olen tänulik. Istutustööd ja taimed on ka pikalt kuival olnud.  Peale vihma on ohtralt konni liikvel ja eriti palju kalpsab ringi konnalapsi.  Kärnkonnakesed on prisked ja suurt ei hüppa, nemad roinavad läbi märja rohu. Plaanin pikemat aega konnalaulu linti võtta, aga autode vool randa ja rannast on sisuliselt lakkamatu. Kui sillamaks kehtestada, nt 1euro auto, siis me oleks juba miljonärid.


Tänase päeva , (mõni minut tagasi oli veel laupäev), viibisin objektilt eemal. Olin emal abiks. Mõttes aga aina taimed, et mis kevadel ja mis sügisel ilus on.  Tartu aed on mul sisuliselt peenar, aga ma olen sealt saanud hea kogemuse. Püsilillede klassika on läbi kasvatatud. Kerge liialdus muidugi, ütleme, et laialtlevinud püsikute kasvatamine ja meisterklassiga ma ennast ei võrdle. Tubli keskmine aiapidaja.

Pilte ette näidata pole, need on halva kvaliteediga ja üsna eksitavad. Eile vaevlesin selle käes, kuidas astanguid edasi teha. Avastasin, et sellel paigal on aina ümarad mõõtmed, õnneks mitte ringid, vaid rohkem vabajoonelised poolkaared. Nt kaks kukerpuud on kaardunud ja kadakad on kaares ja astangud said ka loomulikult kaares. Kuni lühiseni. Ala on suhteliselt suur ja ma mõistsin, et kolmandat astangut ma teha ei saa, lopergune ja ebaloomulikult väljaveninud tuleb, ei sobi nende looduslike poolkaartega. Otsustasin siis teha peegelduse. Kuna ema tahtis kevadel sibullilli majapoolse otsa juurde saada ja lehtpuud laseksid neil õitseda ka, siis tegingi minipeegelduse. Kõrgema peenra, mis ei lähe katte alla ja astangu. mis läheb katte alla.

Teate mis, aiaplaanist oleks väga kasu. Esimesed paar päeva vaatlesin seda, kuidas valgus langeb, mis kell, kui palju ja kas üldse. Siis astangute värk ja mul ei ole ikka veel kõik valmis. See, mis on, meeldib ja kõigele lisaks on see esimene lapsuke, mul ei ole nii palju võimalusi varem olnud. Eile fibotasin esimese nurgakese, et aru saada palju fibot võiks kuluda ja sellepärast ka, et ma niiiiiiiiii väga tahtsin näha, kuidas see välja näeb. (siinkohal tervitused Muhedikele).   Kui ma oleksin kass, siis oleksin nurrunud, tegelikult ka.

Taimestamine. Ohkab.
Homme. Vihm juba tuli, nüüd oleks ööpäeva sisse vastu esmaspäeva ka mõned lisatunnid.

Reedene pilt. Kõik kaared ei mahu peale.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar