pühapäev, 10. juuli 2011

Astilbed ja astilbed

Vihma toomine Tartusse ebaõnnestus. Uus püsikute peenar on ikka mitmel põhjusel armetu. Kask teadagi. Ma ei arvestanud ka sellega, et kukekannused vajaksid taimkatet. Peale tagasilõikust on seal auk. Kehv planeerimine :( Sinna sai küll istutatud päevasilm ja enelane ja taharitta heleeniumid ningveel üht-teist, aga ei meeldi mulle see tulemus, ei meeldi. Hostad on ka kriipsuks tõmbunud. Ohkab. Õppimise koht. Pööran pilgu siis oma kallikestele - astilbedele.
Üle mitme aasta olen suvel kodus ja saan rõõmustada õite üle. On astilbede aeg. Tänavune suvi pole just nende suvi, liiga kuiv on. Läbikuivamisest astilbe reeglina ei toibu, vähemasti mitte sel hooajal. Nii püüangi kasta, mida kasta annab kui lehed kriipsu näitama hakkavad. Kui kobarpea on võimeline end veega sirgu ajama, siis astilbega väga viivitada ei maksa, vähemasti mitte minu savimulla peal. Siis on tal varud ikka otsas. Mulle tundub, et valged kitsama lehega sordid (esimesel pildil) taluvad veepuudust teistest kehvemini. Sordi nimesid ma kahjuks öelda ei oska.



Astilbe arendsii
Lugesin juhuslikult aiakirjast Aarne Kähri artiklit astilbedest. seal oli öeldud, et astilbedele sobivaim valgusrežiim on hommikupäike ja edasi võiks ta juba varjus olla. Mul on nad nii ja naa. Poolvarju armastavad nad küll ja õitsevad nii ka kauem. Mulle meeldib, et nad on nagu orkester, igaüks tuleb oma tooniga ja nad puhkevad üksteise järel.  Lõpuks on kokku mõnus segasummasuvila.

Hilise aias silmasin ka põnevaid sorte. 

I love them and it is first summer for long time, I can see all beauty of the astilbes. They are like summer symphony. It comforts, because we have a (very) dry summer.




(Nojah, minu aed meenutab ka rosoljet praegu:D).
A little bit crazy garden :)
Uustulnukas astilbe Aarne Kähri aiast. Pagan, ma ei leia õiget nimetust üles :(   Pean üle küsima. Väga vahva tüüp igatahes, tema lehed lähevad aina punasemaks, aga alles kosub.
Newcomer astilbe


8 kommentaari:

  1. Astilbed on mu suure-suured lemmikud ja mul on lõpmata kahju, et ma neid kasvatada ei saa. Kümne aasta eest valitsenud põud võttis kõik 60, jättes alles vaid 3 ja arvestades viimaste suvedega, ma isegi enam ei unista nendest. Hea, et Sul varju on ja ilmselt ei tule ka veevärgiveest kunagi puudus.

    VastaKustuta
  2. Huvitav, kas keegi on neid ka jalgupidi vees kasvatanud? kraavikallastel nt? Oleks huvitav teada.
    Üks rida kasvab ka maja põhjapoolsel küljel. Neid olen tänavu vaid 2 korda kastnud, aga paistab nagu taime piinamine :(

    VastaKustuta
  3. 60 sorti on hiiglama palju! Lähen tänavu kindlasti botaanikaaia kollektsiooni uurima. tahaks neid kunagi rohkem kasvatada, aga see saab olema uus aed ja uus aeg (unistavalt)

    VastaKustuta
  4. Minu aias tunnevad astilbed end päris hästi, aga huvitaval kombel täisvari neile ikka väga ei meeldi. Kuivus muidugi ka mitte.

    VastaKustuta
  5. Anonüümne12 juuli, 2011

    astilbed on ka minu suured lemmikud. Ja aegade jooksul olen aru saanud, kus neile minu aias meeldib, ja kus nad kohe üleüldse kasvada ei taha. 2 kohta kus nad ennast ideaalselt tunnevad: tiigikaldal lauspäikeses (ju siis tiigist aurav vesi neile meeldib) ja teine koht on koos hostadega seal, kus nad saavad ainult hommikupäikest - kella 12 langeb õunapuuvari peale ja seal nad on eriti võimsad ja tumeda lehestiku ja suurte õitega. Peenra tegemise käigus sai sinna kõvasti tiigimuda ja komposti kah alla laotatud - kohe näha, et taimed ennast hästi tunnevad. Olen ka mujal neid üritanud kasvatada - igalpool kiratsevad ja vaevlevad

    Deia - nu ei õnnestu oma nimega kommentaari jätta

    VastaKustuta
  6. rammusa mullaga ruutmeetrile pärna võra alla kolisin neid erinevatest peenardest kokku, siis etteritta paigutatud "pisikene" heleroosatas üle põlve kõrguselt ja tahapoole liigutatud "lopsakas" piirdus 15 cm lehestikuga. Õitseb oma mannavahutoonis parukaga ikka rohkelt. Praeguseks juba ümber tõstetud

    VastaKustuta
  7. Mul sõi esimese poole kommentaarist ära... Mul polnud ainugi, et astilbed veelembid on. Pidasin neid täiesti lollikindlateks taimedeks, keda iga kell võib üles kitkuda ja jagada. Mul küll enda - või naabriaia vanad sordid, millel ellujäämiskursused edukalt läbitud. Olen aga täheldanud, et pärast asukohamuutust võivad nad üllatusi pakkuda.

    VastaKustuta
  8. Tii, kui neile kasvukoht sobib, siis nad ongi lollikindlad :) ja nad ei ole nii väga veelembid, üsna hästi taluvad, aga tänavune suvi on ikka liig mis liig.

    Deia, sinu aeda tahaks ka näha, ükskord jõuan nii kaugele ka :) Veesilma ümber keerlevad mu mõtted 24/7, isegi siis, kui ma ise sellest aru ei saa:) Astilbed jäävadki nüüd mul kaldale, aga sellest edaspidi.

    VastaKustuta