pühapäev, 31. juuli 2011

Sammuke

Teate küll seda lugu, et istutada uuekesed, tuleb vanakesed vähemalt ümber nihutada ja selleks on vaja ...
Õunapuud on vaja lõigata selleks, et enne (ü) istutamist muutunud valgusoludest aimu saada. Loobuda mõnest taimest ja saata ta tauerisse (ära anda, komposteerida, võib olla ka potistada jne jne).
 Veesilma kallas, (no nii udupeenelt kõlab kohe), ootas taimestamist ja nagu vihm alla tuli, nii mõned mõtted ka. Lisaks kõigele käisin Elvas Aarne Kähri juures, sõnajala järel ja tagasi tulin päevaliiliate, helmikpööriste ja hostadega, floksidest suutsin hoiduda. Tagasiteel põikasime Pangodi äärde, aga järvekarikat ma ei leidnud :(
Kodus istutasin ja võtsin üles ja istutasin ja rohisin ja lõpuks kraapisin veel aeda ka. No lihtsalt nii mõnus ilm ometigi ja maa vihmast ka pehmem. Kui ma heucherad olin maha saanud, märkasin, et veesilm paistab kuidagi väga ära. Ümberistutamise boonus. Õunapuu aga tahab veel lõikamist, sest sinna otsa ma täna ei jõudnud ja pagan, kontserdile ka :(
Aga mõnuuz... ja pilte ei panegi.

laupäev, 30. juuli 2011

Vihm jõudis ometi Tartusse ka

Olen selle nädala jooksul sattunud mitmesse Eestimaa nurka ja seal ka vihma näinud ja saanud. Tartu kohal haudus vähemalt kolm-neli päeva. Küll ajas pilvi üles ja välgutas kuivalt. Reedel läks ometi jahedamaks, aga umbne oli ikkagi. Aed oli ikka päris kole. Uus püsilillepeenar on hõre ja sain ka juba aru, mis mulle ei meeldi ja mis valesti. Kodunt ju piisavalt palju ära käidud :D Maapind hakkas juba kohati kivistuma, kuigi mul on hea pinnas.

Peale lõunat sibistas midagi, aga õiged registrid löödi lahti siis, kui ma otsustasin õunapuud lõikama hakata. Mul on ikka vinge naabrimees, kannatab kõik välja. Kui sai selgeks, et mul on see kindlalt plaanis, siis aitas ta redeli paika. Ma pole väga allatuleja tüüp. Üles võin küll ronida :)

Pildistatud keldriukse pealt, seal oli katus pea kohal.
Täna uhas vihm mu sealt alla, mitte küll selle sõna otseses tähenduses aga, homme jätkan. Nii et on veel sadu oodata. Nii tore! Nüüd lähen aeda toimetama. Mõnuus...

reede, 29. juuli 2011

Päevaliilia õitseb

Nüüd olen mina ka müüdud, ostetud ja ära võlutud :)  Õitsema hakkasid päevaliiliad. Koht on neil üsna vale, aga sellega tegelen sügise poole. Nimesilt sakutati välja, ainult Herzogil jäi alles. Temast ma siia pilti ei lisa, sest minu väike Canon õiget tooni ei anna ja photoshoppida pole esialgu aega.

Headest uudistest veel nii palju, et eile 23.53 sadas õige pisut vihma. Täna õnneks päike ei lõõska. Isegi mõned plaanid hakkavad idanema.
Halvad uudised jätan kirjutamata.
Aga ühe lingi lisaksin siia küll. Koht, kust meie tellida ei saa, aga oi, kuidas tahaks :(


Upitsa täidisõieline päevaliilia



Muide, otsustades õite järgi on see helmikpööris, mille täpset nime ma ei teadnud hoopis http://www.theprimrosepath.com/Featured_Plants/Heuchera/purplemtmajesty.htm ?

teisipäev, 26. juuli 2011

Suveprojekt 2.

Tartusse vihma veel ei toonud. Tee peal sadas küll. Kuuldavasti sai kodukant äikesevihma kätte.
Puhkus sai otsa, seega suveprojekt ka, kuigi täiesti eduliseks projekti lugeda ei saa, sest palju jäi tegemata. Lõpus läks väga ponnistamiseks, ei saanud ise arugi, et võiks nagu tühje kohti ka jätta (naerab). Pidi lõpmata ilus saama ju, sest koht on väga rahulik ja mõnus, vaatamata sellele, et maantee on sealsamas.

Kuna peenar asub tiigi kaldal ja kallakut ei ole võimalik vältida, vähemalt mitte sellise ajaga, siis kujutledes pilti, kuidas esimene suurem tulvavesi fibo tiiki pühib... otsustasin rajad katta männiokka multšiga. Seda kraami meil jagub :D  Mõtlesin ka sellele, et kui peenra ümbrust on vaja niita, siis männiokkad ääre niitmist ei peaks segama. Kivide puhul on vaja trimmerdada jne. Alla panin ajalehtede kihi ja peale okkad. Läikpaberi puhul kippus okas minema libisema, aga see ehk paraneb esimese vihmaga. (kui see just tiiki ei uhatud). Kusjuures avastasin, et mõnes kohas oli okka kraam pehmem. Inspiratsioon pärineb jutuajamisest Muhedikuga.

Kodumetsa vaade

 Renoveerimisel tuli mullast nähtavale palju ilusaid kive, mis aja jooksul maa sisse olid vajunud. Ema imestas, et nii palju kive :D Kive aitas paika panna Sander (ja mulda kärutada) ja temaga sai ka nõu peetud, kui enesekindlus otsa sai. Ema jaoks on suvi lihtsalt kõige kiirem aeg aastas.

 Ülemisele astangule istutasin helmikpöörise sordi, mis talub kevadpäikest kõige paremini (minu kogemuse kohaselt). Naabriks kaunis kukehari , moosesepõõsas, lursslille hakatis, paar kurereha ja tradeskantsiad, nurka jäi alles hosta. See ala parem külg saab suvel kõige rohkem päikest. 



natuke närviline on see pilt veel
vaade ülalt
Püsikupeenar sai renoveeritud ja see oli 7(5) päeva kohta suur töö. Tegelikult ei ole ühel inimesel seda arukas ette võtta ilma plaanita sellise ajaga isegi siis, kui abilisi on. Taimi tuleb istutada ikka hea jõuga  Eesmärgiks aga oli luua peenar, mis ei nõuaks südasuvel pidevat rohimist ja kastmist. See on minu esimene katsetus ja ma ei tea veel, kas ma tegin kõik õigesti. Nüüd kodus on selline tunne nagu oleks laps maha jäänud :D Eks ma lähengi teda varsti vaatama, taimed kaasas.


Sellel pildil paistab lähemalt vaadates sillaehitus ja üks osa tulevasest vaatest on trepp, mis tuleb alla jõe äärde. Kui selles suunas vaadata, jääb ekslik mulje nagu laskuks see trepp meie kadakasse. Lahe! Laenatud vaade :D Sild pidi oktoobriks valmis saama.




 Kõik see aeg olid mul veel lisaks toredad helerohelised naabrid. Lugesime üle - üheksa rohelist konna! Lisaks neile, kes rohus roinasid. Päris hea konna-aasta ka :) Hääl oli neil selline kriuksuv.
Viinamarja aasta tuleb! Isal on neid igal pool ja tänavu suisa lookas.



pühapäev, 24. juuli 2011

Ikka veel suveprojekt

 Täna kasteti suvitajaid. Mõõdukalt. Mõnusa tunnikese, poolteist.  Küll ma olen tänulik. Istutustööd ja taimed on ka pikalt kuival olnud.  Peale vihma on ohtralt konni liikvel ja eriti palju kalpsab ringi konnalapsi.  Kärnkonnakesed on prisked ja suurt ei hüppa, nemad roinavad läbi märja rohu. Plaanin pikemat aega konnalaulu linti võtta, aga autode vool randa ja rannast on sisuliselt lakkamatu. Kui sillamaks kehtestada, nt 1euro auto, siis me oleks juba miljonärid.


Tänase päeva , (mõni minut tagasi oli veel laupäev), viibisin objektilt eemal. Olin emal abiks. Mõttes aga aina taimed, et mis kevadel ja mis sügisel ilus on.  Tartu aed on mul sisuliselt peenar, aga ma olen sealt saanud hea kogemuse. Püsilillede klassika on läbi kasvatatud. Kerge liialdus muidugi, ütleme, et laialtlevinud püsikute kasvatamine ja meisterklassiga ma ennast ei võrdle. Tubli keskmine aiapidaja.

Pilte ette näidata pole, need on halva kvaliteediga ja üsna eksitavad. Eile vaevlesin selle käes, kuidas astanguid edasi teha. Avastasin, et sellel paigal on aina ümarad mõõtmed, õnneks mitte ringid, vaid rohkem vabajoonelised poolkaared. Nt kaks kukerpuud on kaardunud ja kadakad on kaares ja astangud said ka loomulikult kaares. Kuni lühiseni. Ala on suhteliselt suur ja ma mõistsin, et kolmandat astangut ma teha ei saa, lopergune ja ebaloomulikult väljaveninud tuleb, ei sobi nende looduslike poolkaartega. Otsustasin siis teha peegelduse. Kuna ema tahtis kevadel sibullilli majapoolse otsa juurde saada ja lehtpuud laseksid neil õitseda ka, siis tegingi minipeegelduse. Kõrgema peenra, mis ei lähe katte alla ja astangu. mis läheb katte alla.

Teate mis, aiaplaanist oleks väga kasu. Esimesed paar päeva vaatlesin seda, kuidas valgus langeb, mis kell, kui palju ja kas üldse. Siis astangute värk ja mul ei ole ikka veel kõik valmis. See, mis on, meeldib ja kõigele lisaks on see esimene lapsuke, mul ei ole nii palju võimalusi varem olnud. Eile fibotasin esimese nurgakese, et aru saada palju fibot võiks kuluda ja sellepärast ka, et ma niiiiiiiiii väga tahtsin näha, kuidas see välja näeb. (siinkohal tervitused Muhedikele).   Kui ma oleksin kass, siis oleksin nurrunud, tegelikult ka.

Taimestamine. Ohkab.
Homme. Vihm juba tuli, nüüd oleks ööpäeva sisse vastu esmaspäeva ka mõned lisatunnid.

Reedene pilt. Kõik kaared ei mahu peale.

neljapäev, 21. juuli 2011

Suveprojekt 1a

Pildistatud õhtupäikeses. esiplaanil on torutööde saba. nimelt oli tiigi ja jõe vahel veetoru suure üleujutuse puhuks, aga see oli külmaga nihkesse kerkinud. Mina tegutsesin kõrgemal. Kuna tegemist on künkaga, siis, et multš minema ei veereks,  otsustasin teha astangud.  Täna sai esimene valmis ja ma ei tea veel, kas teeme lisaks ühe või kaks. katteks ajalehed, peale fibo. Suured maakivid oli ainuke valik, millega astangut tekitada. Pilt ei anna seda muudatust edasi, aga õhtul hilja istusin nagu narr ja vaatasin oma kätetööd. Muidugi oli mul abiline ka! Ma ei istutaks sinna üldse midagi peale mõne hosta. Oh kaunis hetk, viibi veel :D

Ma ei tea, kas see on vajalik, aga tundus loogiline, et kivide ja mulla vahele panna ajalehti.

 Hostasid ma üles ei võtnud, kaevasin nii palju ümbert kui sain. Nad on ka nii suured, et umbrohul pole lööki, kui ehk Sahhalini konnatar välja arvata. Mürki otsustasime mitte kasutada, liiga palju veekogusid lähedal ja isa peab mesilasi ka. Nii olen selle künka läbi kaevanud ja rehitsenud. Täna oli kuni kella üheni kõige mõnusam koht õues, seal polnud nii palav. (+29)

 See jupike läheb veel töösse.


Üldiselt on see üsna problemaatiline ala, piiratud kaskede ja sarapuude jms. Esimesel pildil pole mitte sügisvärvid, vaid talvekahjustusega okaspuud ja päike. Taamal toimub sillaehitus. See on veel boonuseks.

Kõige lahedam oli aga täna see, et helistati Bauofist ja öeldi, et olen nende kampaania peaauhinna võitnud. Purskkaevu pumba. No kas pole huvitav :D Veesilm on kaasa toonud hulgaliselt muudatusi:d Kas ma panen nüüd vesiroosi purskama? Nali naljaks, ma kuulun pigem sinna gruppi, kes ei tunne kedagi, kes tunneks kedagi, kes oleks kampaania võitnud :D Uskumatult tore on vahelduseks midagi võita.

Kõige suurem võit on aga see, kui miski hakkab kuju võtma. Ma võin selle ka muidugi veel ära rikkuda, aga see pole nii vääramatu.
Tahtsin veel seda öelda, et tänavu on väga hea pähkliaasta! Sarapuud on lookas.



kolmapäev, 20. juuli 2011

Suveprojekt. 1.osa

Ma ei ole uut tiiki kaevanud:D Minu koduaed on nii väike, et palju asju jääb proovimata, aga inimesel on puhkus ja seda tuleb veeta mõnusalt. Näiteks nii:


Nii vinge korilane ma pole, et kodukandi murakakohti teada, aga tõepoolest pole paremat moosi kui murakamoos ja nii läksin rõõmuga. Plaan oli korraks rappa põigata, mullatööde vahel. Jaa, kõik oli nii nagu vanasti, ohtralt parme, palav ja lõbusad vahejuhtumid, nagu nt 5 km meie sisseminemise kohast edasi väljumine. Kõrvenõgesed läbi dressipükste jne, aga iga mari sellest liitrist on seda väärt.
Tõime koju :
Oletan, et tegemist on soovõhaga. Calla palustris.
Kas keegi on teist soovõhka kasvatanud? Guugeldasin, aga mõistlikku vastust ei saanudki, kuhu ta siis kasvama panna ja mis tegelane on. Soometsas kasvas ta kaskede all, vesises samblas ja oli päris suure ala vallutanud. Veel tõime ubalehte, ma ei tea, kui õnnestunult. Vahtisin neid looduslikke turbaseinu ja mõtlesin, et kui saaks kohe korraga ära tõsta :D (hamsterdada siis).


Tagasi suveprojekti juurde. Mul on pooleli ühe püsikupeenra uuendamine. Tegemist on tiigiäärse peenraga, mis on suuresti varjuline. Muhedikul on õigus, kurekell võib olla väga vastik umbrohi, kui ta end igale poole külvab ja vähe sellest, juurdub ka. Hull umbrohi. Naat on selle kõrval mõnus ja pehme lilleke.  Geotekstiili kasutamine peenras? Mina seda ei prooviks. Tõsi küll, teisel päeval omandasin hea töövõtte, kui kanga servast kinni saad, siis saab kokku rullida nii taimed kui ka umbrohu. Umbrohi kasvab läbi selle tekstiili ka. Ilusad prisked juured.  Koht on tegelikult ilus ja sabina kadakad moodustavad huvitava rütmi ja hetkel sobivad nendega imehästi tiigiäärsed hostad, kes on vaatamata kuumale suvele imeilusad. Siinkandis sajab harva. Ema ütleb, et ta on märganud, et kui esimene kevadvihm jätab nemad vahele, siis on terve suvi muretu - sajab üliharva. Täna, kui vaatasin seda kasvuala, siis oleksin hea meelega teinudki ühe suure hostapeenra :D  Veel on plaanis ära proovida männiokka multš, see, millest Muhedik rääkis, aga seda hoopis väikeses marana peenras. (Ma loodan, et maranatele sobib?)
Uskumatult palju jõuab teha. Olen paar korda mustikale ka jõudnud, küll liitrit, paar korjanud, et oleks millest mehu teha. Internetti jõuab vähem ja minu lauluraamat on hetkel "Iluaianduse käsiraamat"(Varrak, 2005). (Kui te tunnete kedagi, kes trunneks kedagi, kes oleks nõus mulle müüma 2005 a. trüki, oleksin üliõnnelik). Uskumatult hea raamat, kui aega saan, kirjutan ablogisse ka.
Homme on kaevamine ja taimede harutamine ja kasvukoha leidmine. Huh, kõik võtab rohkem aega, aga muskel ka juba kasvab :DD

Koduaias õitseb Muhedikult saadud päevaliilia Hertsog. Pildil on toon vale :(


Suveprojekti juurde kuuluvad konnad ja nastikud ja vaskussid, olen ma siis rabas või metsas või kõnnin terrassi juurest tiigi poole. Eile näiteks soojendas üks nastik end pea alaspidi :) Muide, siin tuli pisut vihma ka, sellepärast soojendaski. Nüüd müristavat ja miskit sajab ka.  Sooja vihma kõigile!

Vaskuss. Ta oli kannatlik muide.

pühapäev, 17. juuli 2011

Vana nali, teatud aastates naisterahvastel olevat suurem tõenäosus välgust tabatud saada, kui et mehele :)
Tore, et märkasin kodust ära minna:) Välk olevat sasinud nii kaske kui ka vahtrat.
Õigupoolest on kasulik ringi sõita ja teiste tegemisi näha.
Kui koju jõudsin oli:
1.muru niitamata, margareetad olid jälle pilves;
2. kõik nii väike aiaruumi mõttes;
3. (saetud)oksad maas;
4. leekiv roosa floks vaatas vastu, huh, jubee.
5.veesilmas sääsevastsed (kortsutab kulmu)
Aed  läheb nüüd plaani alla.  Suur õunapuu peab uue soengu saama, need kuivanud oksad on ikka kole.
Veel tahaks igasuguseid nurki, nt potistamise nurka ja istumiskohti jne jne  Kuidas ka ei vaataks, okaspuud oleks ka vaja, muidu valan siin sügisel pisaraid. Ei tea kohe, kust alustada.

Aga! Muhediku antud päevaliilia läks õitsema!!! Vaatan nime ja pildi ka.
Tuleb töine päev ja ilm on ülisobilik istutamiseks. Ma tean küll, kellega see seotud on :D
 Läheb potistamiseks.

Päevaliilia pildistamine ebaõnnestus, ei saa seda tooni kätte. Lisan siis lihtsalt valgust:



kolmapäev, 13. juuli 2011

Vihm lepitab. Juuli kolmas nädal.

Viimased paar päeva on elutempo kiireks läinud ja esmaspäevane õhutemperatuur, varjus +29, mõjus üheselt ja närvutavalt. Mina ootasin vihma kojujõudmisest peale ja unistasin, et nädalaalguse ilmateade (tuleb jahe ja vihmane nädal), vastab tõele.  Täna siis sadas hommikupoole. Jõudsin kahe saju vahel paar rummi, (või ruumi?), puid lõhkuda. Hullasin veepangedega, et väärtuslikku vihmavett jagada neile, kes enim janutasid ja kellel viljade kasvatamine käib - aktiniidiale ja viinamarjale.  Siis tuli tööasjadega tegelda ja väsisin väga ära, hetkeks vajus maailmapilt ka nukraks kuidagi.
Mul on mõni lemmikkoht, kus aeda vaadata ja silma nuumata. Küll ta tundub peale vihma ilus. Przhewalski kobarpea on tänavu saanud komposti ja õitseb nii uhkelt. Kiidan ennast, et laotasin komposti peale eelmist vihma, kui maapind oli niiske, ta elas viimase kuiva lehti kortsutamata üle. Väike asi, aga suur rõõm, et polegi nii tuutu ehk olen aeglase taibuga kiire õppija :D
Pisut naiselikust ratsist. Siin ta on (ei, see pole redel):
Euroalus naistele:D

kui ei tarvita, kerge tõsta ja lihtne ladustada:D
Talvepuud ei mahu kõik katuse alla, nii tuli riit tekitada. Õu on meil aga teadagi kohati kuumaastik ja euroaluseid nii palju ka käepärast pole.  Tekkis idee jälle jäägivaru kasutada, miks ma neid muidu nii fanaatiliselt sorteerisin, teadsin, et osa neist võib vaja minna,  nagu Karupoeg Puhhi sõber Notsu ütleb - tarvilik purk :D Kopsisn mõned kokku ja nipsniuhti alused olemas. Oi, ma olin endaga nii rahul, peaaegu, et insenerimõte:D Seda peab ka ütlema, et kaks õhtut on naabripoisid mulle appi laduma tulnud. Äge!
Tagasi aeda. Liiliad õitsevad ja lavendel ja see kellukas, mille Köögikata andis. Kurk põrutab kõrgustesse ja Liina, sinu rukola kastis mühiseb juba:D Liiliad on minu aias juhuslik nähtus, pärinevad nad kõik ema aiast ja ma ei ole väga süvenenud. :( , aga nad on vahvad.






Kurgipuu:)

Veesilmast. Esialgu on veel ähmane ettekujutus, aga lahendus tuleb, ma vaatan veel ringi, vahin loodust nagu Muhedik soovitas ja mediteerin kalda peal nagu Deia:) Ikka veel on põnev! Nojah, mõned helmikpöörised siirdasin juba ümber. Teeks õige sinise ääre.


Vihma oleks veel vaja ja soovitavalt öösiti. Aitäh.

pühapäev, 10. juuli 2011

Astilbed ja astilbed

Vihma toomine Tartusse ebaõnnestus. Uus püsikute peenar on ikka mitmel põhjusel armetu. Kask teadagi. Ma ei arvestanud ka sellega, et kukekannused vajaksid taimkatet. Peale tagasilõikust on seal auk. Kehv planeerimine :( Sinna sai küll istutatud päevasilm ja enelane ja taharitta heleeniumid ningveel üht-teist, aga ei meeldi mulle see tulemus, ei meeldi. Hostad on ka kriipsuks tõmbunud. Ohkab. Õppimise koht. Pööran pilgu siis oma kallikestele - astilbedele.
Üle mitme aasta olen suvel kodus ja saan rõõmustada õite üle. On astilbede aeg. Tänavune suvi pole just nende suvi, liiga kuiv on. Läbikuivamisest astilbe reeglina ei toibu, vähemasti mitte sel hooajal. Nii püüangi kasta, mida kasta annab kui lehed kriipsu näitama hakkavad. Kui kobarpea on võimeline end veega sirgu ajama, siis astilbega väga viivitada ei maksa, vähemasti mitte minu savimulla peal. Siis on tal varud ikka otsas. Mulle tundub, et valged kitsama lehega sordid (esimesel pildil) taluvad veepuudust teistest kehvemini. Sordi nimesid ma kahjuks öelda ei oska.



Astilbe arendsii
Lugesin juhuslikult aiakirjast Aarne Kähri artiklit astilbedest. seal oli öeldud, et astilbedele sobivaim valgusrežiim on hommikupäike ja edasi võiks ta juba varjus olla. Mul on nad nii ja naa. Poolvarju armastavad nad küll ja õitsevad nii ka kauem. Mulle meeldib, et nad on nagu orkester, igaüks tuleb oma tooniga ja nad puhkevad üksteise järel.  Lõpuks on kokku mõnus segasummasuvila.

Hilise aias silmasin ka põnevaid sorte. 

I love them and it is first summer for long time, I can see all beauty of the astilbes. They are like summer symphony. It comforts, because we have a (very) dry summer.




(Nojah, minu aed meenutab ka rosoljet praegu:D).
A little bit crazy garden :)
Uustulnukas astilbe Aarne Kähri aiast. Pagan, ma ei leia õiget nimetust üles :(   Pean üle küsima. Väga vahva tüüp igatahes, tema lehed lähevad aina punasemaks, aga alles kosub.
Newcomer astilbe