Viisakas vihm. Juuni kolmas nädal

Viisaks vihm on lubanud vastu võtta hulga külalisi ja esimese lapse ülikooli lõpupeo ka ära pidada. Vihmasein saabus aia kohale reedel, laupäev möödus sajuta ja täna on antud nii paar sortsu. Neljapäeval tegi päeva jooksul paar korralikku kastmist. Ometi on nad vett saanud, aga mitte liiga. Aias on mõnus toimetada, käisin peenra ääred üle, istutasin uuekesed ja panin aktiniidia juurduma. Tänavu on ta nii marju täis ja määramine on ka lihtsam - isasõied kuivavad ära, emasõied on marjahakatisteks saanud.
Pistiku soovijaid tuleb aina juurde, sellega tegelen juuli alguses.

Väikesesse majja kolis poiste armaada ja esimesed päevad olin üsna frustreeritud, piiride kehtestamine ei lähe just hõlpsalt ja oh, kuidas mulle ei meeldi tädindus. Poisid aga on päris toredad, ainult, et neile on tegevust vaja. Täna märkasin kurnimängu välja tirida, võrkkiik tuli maha võtta, sest nad murraksid oma luud ja kondid. Mul polnud õrna aimugi, milliseid trikke sellega teha saab! Valus vaadatagi:)  Näis.

Tuliliilia teeb südame soojaks, õitseb heldelt. Üks kuslapuu lõpetas, teine alustas. Söödav kuslapuu  andis esimesed marjad. Väga hea põõsas, jaanipäevaks juba jagub.

kastimajandus õunapuu tüve all on end kõigiti õigustanud, vaatamata sipelgapesale.

Paremal nurgas on Telekia speciosa. Sellel aastal on tema kasv üle minu pea, s.t. rohkem kui 1.61 :)

Tagapool õitsevad kukekannused. Kolme sinisega. Esimesed astilbed hakkavad valgeid õisikuid tegema  ja minu kallis küüslauk tantsib juba juulitantsu. Igal sügisel võtan ma nad üles ja igal kevadel tulevad uued, küllap on see ikka miski isekülv või laisk korjaja. Nad on muide päris dekoratiivsed ja kasvavad poolvarjus kenasti. Õunapuu all nagu miskid eksootilised taimed :)

Allium sativum. Küüslauk

Isa näitas mulle kuidas viinamarja võsusid naksida. Õisikuid on tänavu palju ja õige aja magasin maha, aga midagi saab veel teha. Viinamarja kõrval lokkab maitsetaimede poolteist meetrit, aedliivateed peaks juba lõikama, melissi esimene saak korjatud.

Kellest ma aga kindlasti kirjutada tahtsin, on linnupojad. Kuldnoka majas käib veel hädaldamine ja nende lennutee on hommikust õhtuni vihinat täis. Põõsas, puu otsas ja katusel käib mitmehäälne tänitamine. Minu meelest õpivad praegu linavästrikud ja rasvatihased. Lapsevanemad seletavad ja saadavad oma lapsukesi igal pool. Töö ja vile koos.  Linnupoegi jagub igale poole ukerdama. Meil kassi pole ja päevasel ajal nad siia aeda ei satu, sest naabrikoerad hoiavad asja kontrolli all. Nii on linde päris palju. vahepeal tunned ennast nagu Sammalhabe :D

Reedene raamatukogu külastaja