neljapäev, 26. mai 2011

Öö veekausis. Suurelehine hortensia

Me oleme oma blogides aeg-ajalt nurisenud kaubanduskeskustes surevate taimede üle. Küllap sel on mingi mõistlik seletus. Aeg-ajalt juhtub, et toon koju mõne, sest ei suuda mööda minna. Vahel ei õnnestu elu sisse puhuda. Siinkohal kasutan juba tuntud headuses "hukkus kiiresti", "hukkus mitu korda"
Ma olen ajakirjades imetlenud seda kaunist taime korduvalt, aga olen teda ikka liialt külmakartlikuks pidanud, arvatavasti tuleks ta talveks üles võtta ja nii on ta mul ka ostmata jäänud. Ent täna seisis ta seal põrandal uhkes kilepakendis, lehed krussis ja õied närbunud. Tõin ta siis koju. Kusagilt oli meeles ka artikkel (Riho Teras?) taimede veevarudest ja miks lehed kuivaga krussi tõmbavad jne (Kui üles leian, panen lingi või viite). Tema nimi on Hydrangea macrophylla Suurelehine hortensia

.
Juba tund hiljem nägi ta kõbusam välja ja nüüd hilisõhtul oli juba üks õisik sirgemaks muutunud. Vihmavesi on ju teadagi hää :) Eks hommikul paistab kui palju vett ühte taime mahub. Loodetavasti leian oma uuele siniverelisele koha ka. Hoidke pöialt:) Hm, peaks talle ristinime ka panema, nt von Euru :)

Ja ma oleks äärepealt unustanud! Täna avastasin, et uued maja(d) on ometi asustatud! Kaks kuldnokapaari jalutasid tähtsalt mööda õuemuru ja köhisid kase otsas hääled puhtaks ja siis tuli laulu. Nii tore! Pildile jäid nad küll nagu udukogud, aga mu kaamera on nii suure kaadri jaoks pisut väeti :D

 Öö on möödas ja hommikul näen ma juba hoopis rõõmsamat pilti. Miski pole enam rullis, kõik õied on kauniks muutunud. Nii suurt muudatust ma ei lootnudki :)


1 kommentaar: