kolmapäev, 11. mai 2011

umbrohud aias

Mina pole ilmselt esimene aiapidaja, kes oma aeda umbrohtu külvab ja siis järgmisel kevadel heldinult võrseid imetleb :DD


Põld-varesjalg Consolida regalis

Pilt ja info Herbafolklore


Minu isa on päritolult saarlane ja Saaremaal elasid ka minu vanaema ja vanaisa. Minu ilusaimaid põllu- ja karjamaa kujutluspildid pärinevad sellest ajast. Lapsepõlves on ju kõik nii teisiti. Punased moonid põllu ääres, tuulekaer (milline nuhtlus see pidi ikka olema) ja põld-varesjalg igas võimalikus toonis sügavlillast pleekinud siniseni. Mina teadsin seda taime kukekannusena, nüüd selgub, et varesejalg hoopis. Eelmisel aastal leidsin ta Tartu lähedalt savikarjäärist ja tõin aeda, kus ta sujuvalt hukkus. Täna hommikul avastasin, et oli end külinud!

Taimest: Levinud Eestis hajusalt, peamiselt põlluumbrohuna teraviljapõldudel ja teede ääres. Tulikaliste sugukonnast, üheaastane. Õievars korduvalt kaheks harunenud, kõrgus 20 kuni 50 cm. Lehed sõrmjagused või kolmetised, lehekesed niitjad. Varre alaosas lehed tervemad, pehmekarvased. Õied sinakaslillad, ühe pika kannusega, koondunud hõredasse kobarasse. Õitseb juunist augustini. Põld-varesjalg on mürgine. Taimemürkide kasutuselevõtuga on taime leviala kiiresti kahanenud, kuid ta on leidnud koha iluaedades, kus kasvatatakse erinevaid sorte.



2 kommentaari:

  1. Miskipärast on nii, et oma kohalikke põllulilli nimetame umbrohtudeks, aga võõramaiseid paljundame ja imetleme kui suuri haruldusi. Meie paljud nn ilutaimed ei ilutse oma kodumaal sugugi mitte lillepeenardes.
    Aga tulikalistega peab olema ettevaatlik, kuuma ilmaga rohides võivad nad põhjustada raskestiparanevaid ville-haavandeid.

    VastaKustuta
  2. See on sul väga õige tähelepanek :)

    VastaKustuta