laupäev, 28. mai 2011

With best wishes... to Tampere workshop May 2011

 I have to apologize for the bad english, but I have promised to myself (re)start language studies:D

About my blogs. I live in big house with many nice neighbours:) Some years ago I decided start blogging. It was easiest way to see whole picture and remeber how everything looks from spring to winter. It is so easy to forget where you put those yellow flowers :D
It was the best  decision so far, because I have found so many new friends and I have learned lot from them. You can find their gardenblogs on the right side of my blog. (Google Translation :))
I am blogging about my small garden and when I travel, I take some pictures about gardens or landscapes (and of course about libraries :D) Because as library is all about sharing, so does gardening. (I could not find the right expression :S)
As gardener I am amateur and this is fun, because I can try so many things and life is very intresting. I have learned lot of about birds and insects and colors and landscapes and plants and people:) My biggest teacher is John Brookes, his books about gardening design and landscape are facinating.  From garden you can go to Space:D city space, library space, etc. Maybe I am a little obsessed:D It`s May after all...

My another blog I started because we have so many good books about gardening and landscaping and I just wanted to share :)

Thank you all for interesting week!



P S about blogs name. I wanted to use Garden of Hedgehog (Some lives in our garden), but it was taken, so I picked Kiskjasiil - direct translation is too creepy :D

neljapäev, 26. mai 2011

Öö veekausis. Suurelehine hortensia

Me oleme oma blogides aeg-ajalt nurisenud kaubanduskeskustes surevate taimede üle. Küllap sel on mingi mõistlik seletus. Aeg-ajalt juhtub, et toon koju mõne, sest ei suuda mööda minna. Vahel ei õnnestu elu sisse puhuda. Siinkohal kasutan juba tuntud headuses "hukkus kiiresti", "hukkus mitu korda"
Ma olen ajakirjades imetlenud seda kaunist taime korduvalt, aga olen teda ikka liialt külmakartlikuks pidanud, arvatavasti tuleks ta talveks üles võtta ja nii on ta mul ka ostmata jäänud. Ent täna seisis ta seal põrandal uhkes kilepakendis, lehed krussis ja õied närbunud. Tõin ta siis koju. Kusagilt oli meeles ka artikkel (Riho Teras?) taimede veevarudest ja miks lehed kuivaga krussi tõmbavad jne (Kui üles leian, panen lingi või viite). Tema nimi on Hydrangea macrophylla Suurelehine hortensia

.
Juba tund hiljem nägi ta kõbusam välja ja nüüd hilisõhtul oli juba üks õisik sirgemaks muutunud. Vihmavesi on ju teadagi hää :) Eks hommikul paistab kui palju vett ühte taime mahub. Loodetavasti leian oma uuele siniverelisele koha ka. Hoidke pöialt:) Hm, peaks talle ristinime ka panema, nt von Euru :)

Ja ma oleks äärepealt unustanud! Täna avastasin, et uued maja(d) on ometi asustatud! Kaks kuldnokapaari jalutasid tähtsalt mööda õuemuru ja köhisid kase otsas hääled puhtaks ja siis tuli laulu. Nii tore! Pildile jäid nad küll nagu udukogud, aga mu kaamera on nii suure kaadri jaoks pisut väeti :D

 Öö on möödas ja hommikul näen ma juba hoopis rõõmsamat pilti. Miski pole enam rullis, kõik õied on kauniks muutunud. Nii suurt muudatust ma ei lootnudki :)


kolmapäev, 25. mai 2011

Vihmast vihmani. 23.mai

Olin kodust ära peaaegu nädala. Maikuus on selline aeg aiapikkune. Reis oli töine ja inspireeriv, aga pimedas koju jõudes käisin aia käsikaudu :) läbi, et tunda, kuidas nad kasvanud on. Murtud süda on tänavu eriti kõrge, meeter julgelt käes, seda nägin hommikul. Laupäev kulus nipet näpet kohendamisele ja sai ka esimene kord muru niidetud. Aed on tõepoolest ilus, pildile ma seda kuidagi ei saa. Mu väike aianurk ei mahu enam korraga pildile :)


Viola sororia `Alba` Tänavu eriti uhke ja õiterohke

Siin on veel ruumi
Siit paistab mu tööpõld. Eile (pühapäeval) istutasin tõsiste mullapallidega taimi, et Augu jaoks ruumi teha. Ilm oli absoluutselt sobimatu, aga õnneks olid täna hommikul kõik reipalt püsti ja said koguse äikesevihma ka.
 Rõõmustab see, et kõik Savisaarelt ostetud laugud kas õitsevad või sätivad õitsema. Prisked ja ilusad.
Kartau lauk

Moosesepõõsas. Dictamnus dasycarpus. Pildistatud Hallivariku aias.
Kaks moosesepõõsa hakatist on ka tublid sirguma. Ma peaksin neile parema koha otsima, kolmas aasta läheb. Kasvutempos saab nendega ainult roniv hortensia võistelda. Lugesin ajakirjast "Aed", et neid on arukas noorena ümber istutada, hilisemat solgutamist nad ei talu nagu ka kirdetuult ja külma. Oskab keegi ehk soovitada, milline paik neile enim sobib?. Huvitav, et need äkilisemad ja mürgisemad taimed nii ilusad on :)
Projekt Auk edeneb visalt. Mitte, et ma närb kaevaja oleksin, aga vaevlen igasuguste kõhkluste küüsis.  Nt millise augu kuju puhul on tiigikilet kõige lihtsam paigutada? Ovaalse, neerukujulise või lihtsalt ringikujulise? Katsetasin nööriga markeerimist ja linaga, no ei ole seda JAH-tunnet veel. Ei saa ka mainimata jätta, et oleks viimane aeg aeda rahapuu istutada :DD
Vihmast vihmani sobib täna ka. Öösel on sadanud. Vett antakse viimasel ajal hea rütmiga. Kõik viljapuud ja sirelid õitsevad tänavu rikkalikult ja see lõhn... Tuleb vist suur õuna-aasta. Mnjah, suur õunapuu hakkb sügisel mu kobarpead pommitama. Oh, kuidas ma armastan maikuud...


neljapäev, 12. mai 2011

sadu kirjas :D

Et ma järgmisel aastal oskaksin hinnata: täna oli esimene vihm ja äikest näitas ka. Sadas vähe, aga asjaks seegi, Kõik oli nii kuiv vaatamata kastmisele.
Saabusid esimesed näljased - sääsed ja teod. Top2 olid karukell ja raudrohi.

kolmapäev, 11. mai 2011

umbrohud aias

Mina pole ilmselt esimene aiapidaja, kes oma aeda umbrohtu külvab ja siis järgmisel kevadel heldinult võrseid imetleb :DD


Põld-varesjalg Consolida regalis

Pilt ja info Herbafolklore


Minu isa on päritolult saarlane ja Saaremaal elasid ka minu vanaema ja vanaisa. Minu ilusaimaid põllu- ja karjamaa kujutluspildid pärinevad sellest ajast. Lapsepõlves on ju kõik nii teisiti. Punased moonid põllu ääres, tuulekaer (milline nuhtlus see pidi ikka olema) ja põld-varesjalg igas võimalikus toonis sügavlillast pleekinud siniseni. Mina teadsin seda taime kukekannusena, nüüd selgub, et varesejalg hoopis. Eelmisel aastal leidsin ta Tartu lähedalt savikarjäärist ja tõin aeda, kus ta sujuvalt hukkus. Täna hommikul avastasin, et oli end külinud!

Taimest: Levinud Eestis hajusalt, peamiselt põlluumbrohuna teraviljapõldudel ja teede ääres. Tulikaliste sugukonnast, üheaastane. Õievars korduvalt kaheks harunenud, kõrgus 20 kuni 50 cm. Lehed sõrmjagused või kolmetised, lehekesed niitjad. Varre alaosas lehed tervemad, pehmekarvased. Õied sinakaslillad, ühe pika kannusega, koondunud hõredasse kobarasse. Õitseb juunist augustini. Põld-varesjalg on mürgine. Taimemürkide kasutuselevõtuga on taime leviala kiiresti kahanenud, kuid ta on leidnud koha iluaedades, kus kasvatatakse erinevaid sorte.



esmaspäev, 9. mai 2011

 Ma ei tea, kas Tartu on muutunud tuulisemaks või mina nii palju vanemaks, et seda märkan, aga minu meelest puhub meil kogu aeg. Õhtud on veel jahedad, aga aed kasvab küll hooga. Eilse seisuga läks mu pookimine küll aia taha. Kontrollisin. Kuivas äragi :(  Kontpuude oksaraod aga läksid kasvama. See on ilmselt normaalne.

 See ei ole muidugi kontpuu, liilia hoopis, aga neil on praegu nii äge kuju nagu eksootilised puud :D



Tööjärg on ikka veel tublisti eespool, aga nädalavahetusega sai päris palju tehtud. Olen pikemat aega lähivõpsiku prügihunnikust mingeid tsemendijääke käruga tarinud (paekivi see küll olla ei saa!). Õunapuualune sai lõpuks raja maha. Ilu on ilmselt vaataja silmades, sest minu meelest sai ilus :D Veider, kuidas igasugused pisiasjad nagu peenraääred, kivid jm kogu pilti muudab. Kusjuures head pilti sellest ei õnnestunud teha. palju valgust. Tõstsin lilli ümber ja esimest korda on selline tunne, et ruumi on rohkem kui varem. Ja nagu igal kevadel on aias kohti, millega ma rahul pole. Loen Brooksi aiakujundusraamatuid ka nagu esimest korda. (naerab). Kõige suuremad kerad on praegu kurekelladel ja kui nemad laiali vajuvad, siis võtab selle ümaruse üle verev kukehari. Ma peaksin teda pisut paljundama, ta on vahva vormiga lill. Maasikatorust saab lilleherne toru, külvasin sinna neid igasuguseid erinevaid värve. Hostad hakkavad välja tulema ja osa tulpe on sügisese solgutamise üle elanud ja sätivad õitsema. Suur tulbikoguja ma pole. Mõned lemmikud mul on küll, pean teiste blogisid uurima, et nimi ka teada saada. Õhtune udupilt:

Juulis saab siin olema tõeline värviläbu, sest liiliaid on ema aiast ikka mitmeid toodud. Püüan neile rohelisemat tausta luua. Huvitav kogemus oli see, et kogusin lillades toonides helmikpöörised punase sarapuu alla, et jätkaks teemat, tulemus oli aga see, et see tappis nii põõsa kui pööriste tooni. Hea kogemus. Sinna tuleb nüüd särtsuks helehalli panna, saab värvid tagasi.
Veeauguni ei ole ma endiselt jõudnud, aga see eest istutasin esimese postivahe magesõstra hekist. Scmidt nagu Muhedik soovitas. Neile kasvuala tekitades avastasin, et pinnas on sinisest savist, mis sellise ilmaga on samahästi kui kivist. Kuidas see naat seal kasvab, ma ei tea.
Veel tundub nagu oleks sel kevadel aias maa rohkem vajunud. Kohati on lohud lausa. Mõned kohad aias ongi sellised, et sa võid neid täita nii palju kui tahad (ma olen proovinud), aga ikka vajuvad ära. Tänavu on aga kõik kuidagi teistmoodi talvitunud.
Põhapäeval sai kuslapuud endale toe. Oi mu peas oli suur geomeetria, midagi sellist nagu see värav :D

Birin lossipargi värav Lätimaal

Tegin hoopis miskit lihtsamat :D Kaared on ju naabrite poolt loodud :D

Panin hakkama naabrimehe emadepäeva. Nimelt kripeldas hinges õunapuualune poolvarjus kasvukoht.
Alguses plaanisin ise valmis meisterdada, aga oskustest tuli puudu. Mõtlesin siis, et sisustan Pauli nädala ära, et vaja oleks kaarega kasti ja ma paneks sinna salatid ja muu kraami... Ja tema võttis kätte ja tegi selle õhtuks valmis!  Pilt on tehtud täna õhtul kui mu hea sõber astus läbi ja me värvisime pisut ja veel pisut ja siis ma kastsin aeda, sest ma ei või seda sahhaarat enam vaadata. Homme paneme kasti paika ja taimed ja seemned jne. Sipelgad aga näisid arvavat, et lõpuks ometi olen asjast aru saanud ja neile maja ehitanud. Mis ma nüüd nendega teen :( 

Lõpetuseks mõned vähesed õied, aga kirkamad. P S Kreegid hakkasid täna õitsema ja ploomidel on õiepungad!


reede, 6. mai 2011

minu lätlased :)

Vaatamata sellele, et ilmad pole siiani eriti hellitanud, olen jätkuvalt õues nii palju kui jaksan. Mõnel õhtul kuidagi ei jaksa:) ei toas ega õues, sest tööpäev on oma osa... ja kodu ...
Aga rivistagem siis minu lätlased, kes tänaseni õue pole jõudnud, sest külm on.
Dicentra `Burning Hearts
Kaunis murtudsüda. Calmia istikuäri tutvustus siin. Neiu, kes mulle taimi müüs, ütles, et see on neil uueke ja olevat väga ilus. Ma ei tea, kas see, mis minu aias kasvab, on kaunis murtudsüda või õevaene murtudsüda. Pilt on tehtud  õhtul, pisut kehva kvaliteediga:



Hea pinnakattetaim, eriti astilbede naabrina, katab tühimikud ja lehed kasvavad ruttu. Õitseb rikkalikult ja hiljem veel osaliselt. Vaatame, kuidas uuekesel läheb.

Jaapani päritolu täpitud kellukas (Campanula punctata)  on hallikasroheliste karvaste südajate lehtede, püstiste varte ja suurte, väljastpoolt valgete kuni roosade, seest tumepunasetäpiliste rippuvate kellukestega kuni 60 cm kõrgune püsilill. Temast on aretatud palju kauneid sorte aeda, nii kõrgeid kui ka madalakasvulisi. Õitseb juuni algusest kuni augusti alguseni. Suvel võib ta kannatada põua all, mistõttu vajab poolvarjulist kasvukohta ja kobedat jaheniisket huumusmulda. Sobib rühmiti puude ja põõsaste ette ning kiviktaimlasse põhjakallakule. (Eesti Aiaklubi "Kellukaid aeda") P.S. hea kirjatükk, soovitan.

Actaea simplex Liht lursslill White Pearl
Liht lursslill White Pearl...
(järgneb..., aga mitte palju)

Nüüd on mul uus armastus :) - kurerehad. Lätist tõin kaasa kaks: Geranium maculatum 'Espresso' , Geranium sanguineum Prostratum. 


Lugesin Arnold Hannusti artiklit kurerehadest (ajakiri Aed, 2006 juuli/august nr)  ja mõtlesin, et nemad sobivad minu aeda hästi. Vaatame siis.




esmaspäev, 2. mai 2011

aprill ja mai. Sigulda lillemess

Kuuvahetusest. Laupäeval jätkasin ümberistutustöid. Saan aru küll, et selliseid asju oleks mõistlikum sügisel teha, aga siis polnud veel kindlat kava.  Nüüd olen pisut mures, kõik on üles tulnud ja soojaga kasvu visanud, aga eile oli õues juba vastikult külm. Ma ei tea, kuidas nad mul juurduvad, tõmbuvad mullas krõnksu? Olen neid kastnud, sest lubatud vihm pole Tartu linna jõudnud. Ploomipuud on seda nägu nagu ei kavatseks nad kunagi enam õide minna. Viinamari hoiab ka pungi. Mõtlesin, et kas on talvel hukka saanud, nüüd, kus talle on uus tugipuu püsti pandud ja puha.
Tempo on maha võetud, oligi aeg, hakkas juba imelik. Alati jõuab Golden princess ilusaks minna, enne kui muu elutegevus algab, tänavu oli umbes madalstart. Täna õhtul näitas kraadiklaas +1
Soe sai siis selleks korraks otsa. Oleks pidanud Lätist kotiga tooma. Eile näitas seal kraadiklaas vaatamata külmale tuule +16. Toomingad olid juba lehes, aga muu mets veel rohe-udusuline.


See on siis Sigulda servake, vastu päikest pildistatud, värvid veidi tummaks löödud.. Mess või laat, ma täpselt ei teagi, ei tundunud väga suur, sest alguses ma pelgasin, et lubatud kaks ja pool tundi jäävad napiks ja ei jõua rahulikult ringi vaadata. Jõudis küll. Ilm oli selline nagu pildilt paistab, vahelduv pilvisus ja külm tuul. Mõnes tuulevaikses kohas aga võis hoobilt sulase päevituse saada.

sambla tüübid

Kauplemine toimus pargis, mille ühes servas oli ilmaratas ja teises köisraudtee. Mina ei jõudnud kummagi peale, aga pole ka suurem asi meremees. Puud ja põõsad tundusid ülekaalus olevat, kuigi lilli pakuti ka. (puud on suuremad ka :D) Enelasi oli ikka väga suures koguses. Emale ostsin kollase rododendroni (Rh molle mikstais on sildil). Üks põnev elulõng hakkas silma, topeltõiega, aga värvitoonilt kahvatu nagu väga väsinud violett. Mis mulle väga meeldis oli see, et oligi taimekraam või aiamööbel või tööriistad. Jäi ka selline mulje, et puukoolide esindajad olid väga teadlikud mida nad müüvad. Mõõdukalt käsitööd, punutisi ja paar savitööd ka. Kõige ägedam oli väljaku keskel asuv kiviskulptuuride väljapanek. Koerad ja mutid jms on muidugi keraamika.



Müügindus oli paigutatud ringikujuliselt ja neid ringe oli minu meelest kaks, aga võis ka kolm olla. Paigutus oli nii hea, et ei väsinud ära. Polnud ka häirivaid kilinaid kolinaid, puhas loodus :) Natuke tehti laadakometit ka, aga mina olin nii ametis, et see ka ei häirinud.
Pildile mahtus korraga ikka vaid servake, samas oli nii palju ruumi, et trügima ei pidanud. Suhelda sai kolmes keeles. Kõige lihtsam aga oli siis kui kaasas taime ladinakeelne nimetus, see töötas väga hästi.
Laupäeva õhtul vaatasin pisut püsikute lehel ringi ja kirjutasin endale mõned nimed kurerehasid ja kobarpäid. Ja siis oli tegelikult väga tore lugu selle Mosanasega. Nimelt raputas suurem osa aednikest pead ja jagas visiitkaarte, nii et lõpuks ma mõtlesin, et jääb ostmata. Siis aga oli aeg bussi minna ja minu reisikaaslased olid ostnud mingi põneva põõsa, mis pidi sügisel roosaks minema. Nime nad ei teadnud ja ostukoht oli "kusagil keraamika kõrval". Võtsin fotoka ja mõtlesin et kasutan aega ja teen lõpuks paar pilti ka, muidu puhas taimejaht. Ja mis mina näen, ühes kohas naisi paksult koos ja kae, järjekord ka. Ja seal ta oligi ja muid põõsaid ka. Mõtlesin, et kuidas ma neid enne ei märganud!

 Hinnad olid messi kohta mõistlikud. Uued olid kallimad, aga tavalisi lilli sai soodsalt osta. Soetasin endale kaks amplit ühe hinnaga ja suveks mure murtud :) Päev oli mõnusalt planeeritud ja loodus oli sealkandis imeilus. Eraldi peaks rääkima Birini lossi pargist ja vanast vesiveskist ja sellest, kuidas ma sigarillosid suitsu pähe ostsin (naerab) ja kuidas ma kimpsude kompsudega Tammelinnas bussist maha kalpsasin ja kodus 2 tundi hiljem avastasin, et ilmselt jäi fotokas bussi ja ma ei kirjutanud midagi üles, vaid hoopis pildistasin. Elu ilma pildimasinata tundus äkki väga troostitu ja sõitlesin ennast õnneks mitte väga kaua, sest jäin magama kui nott.  Nii tore, et Meeli mulle reisipakkumise saatis ja Inga aitas fotoka otsingul ja et Muhedikul oli nii tore soov, et see muutis messilkäigu omamoodi seikluseks. Mina soovitan kõigile Sigulda lillemessi külastada, ilus aeg ja koht.