22.aprill. sporaadilised ülestähendused :)

Eile õhtul kaevasin pisut ja magasin täna lausa kaheksani. Ei mingeid vedurivilesid ja teisi äratusi. Kui oled end korralikult ära väsitanud, siis  tahab kere puhata. Mõnus.
Hommik oli soe, võtsin oma kohvi ja kodinad ja kolisin õuekiigele. Jutukate jaoks mahti polnud, tudeerisin aiaraamatuid ja kirjutasin plaani üles.
Kevadpühade toidulauale rõhku enam ei pane, nii on kolm õuepäeva priilt käes.
Alustasin aiapäevikuga, näis kaua jaksan. Eelmisel aasta kevadel olin teinud sporaadilisi märkusi ja isegi neist oli abi. Aias on põnev. Iga päev tuleb keegi nähtavale ja mõned on paljunenud! Näiteks kõrge mailane, teda on kohe mitu!Päris pikalt imestasin violetsete tõusmete üle, kuni meenus, et need olid tradeskandsiad, mis said koera eest evakueeritud :) Muhediku toodud päevaliiliatest, mida tabas sama saatus on üles tulnud kaks, teiste juures käin vaikselt palveid pomisemas.
Ega ma koera peale kuri olegi, ta on puhta lapsuke alles, kui lahti pääses, siis kaevas seal, kus mõnusam tundus. Nüüd on teine juba märksa arukam.

Olen otsustanud mõned ümberkorraldused teha. Veeaugu kaevamine peab igal juhul ootama, sest ma valmistan ette uut püsilillepeenart. Nii ränka pinnast pole ma ammu kaevanud. Jõudlus on  ruutmeeter kuni poolteist päevas. Sellises koguses juurikaid (ploom, karusmari, vaarikad, kask ja jumal teab mis veel) mis on läbi kasvanud klaasi- ja telliskivi kildudest ja kõikmõeldavast prügist... Füüsiliselt ei jõua rohkem. Kui hakkas prügi tulema, lohistasin reformipõhja välja, sõelumine tundus mõistlikum. Vanasti maeti/visati ju kõik põõsa alla...
Tahaksin oma päevaliiliad kokku panna ja kobarpead ka ümber tõsta. Igasugused tutsakad, mis laiali ka kenasti paika saada ja plaanida õisi kevadeks ja suveks ja keradele ka ruumi teha.

Kuslapuule oleks uut tuge vaja, aga naabrite raudaed on nii  stiilne, et sellele ei saa midagi koledat ka taustaks panna. Murrangi pead, kuidas sirgetest puujääkidest midagi kaare moodi teha. Ei taha neid ümber tõsta, pole sellist kohta, loobuda neist ma ka ei taha.  Maasikatorus ei ole mingit elu. Peenra peal loovad sama sordi taimed lehti. Kallasin torusse vihmavett, no nii äratuseks. pean sinna mulda lisama ja siis võiks ju lillherned külvata.

Punane sarapuu on ka miskid otsad põõsa alla tekitanud. Kas neist tulevad ka punased sarapuud? See oleks küll äge, mulle pähklipuud meeldivad, kodune värk. Häädemeestel on jõeäär sarapuid täis. Saaremaast ma ei räägigi.  Kui tahate südasuvel salavalgust näha, minge sarapuumetsa ja vaadake läbi lehtede ülespoole, ilusamat rohelist sel ajal polegi.

Lähipäevil proovin ka kogu selle pistikute värgi ära.  Sõnaga - tegemist on palju, ma olen õhevil ja nohevil (loe tegutseb rahulolevalt nohistades). Õu on peaaegu vuntsitud, naabrimees on varsti kõik libled ja purud üles rivistanud. Ja viinamarjale tegi ta ägeda toe. 
P S täna nägin Tammekal lund, täiesti arvestatavad hunnikud, üliräpased. Meie õues on veel jää kahe garaaži vahel. Selline kevad. Eelmisel aastal samal ajal viisin tillitaimed õue.

Ilmast. Hommikul soe, siis tegi seda Suure Reede värki, läks pilve ja siis jälle sellist päikest, et tuli pikkadest lühemad teha (kaevamisteksad) ja siis tiba vihma. Tõesti vaid tiba (ei vedanud tänavapühkijatel, ei pesnud linna puhtaks). Siis oligi õhtu käes, mina võhmal ja päev otsas. Ilusaid kevadpühi kõigile!