laupäev, 19. märts 2011

Chasing Spring 2. Wagenigeni aiad.

Wagenigen on armas, väike,ohtrate aedade ja põnevate majadega linnake. Meil oli siin öömaja kaheks päevaks. Ilm oli tuuline ja pilvine. Siin sain ka oma esimese hoovihma. Mul oli pallju aega jalutamiseks ja üks päev ka rattasõiduks. Käisime kohalikul turul, mis toimis 2 päeva nädalas. Ostsime kotitäie mangosid kahe euro eest ja prassisime korralikult puuviljadega. Viimasel õhtul käisime väljas ja proovisime u 6 sorti õllesid :) (Ma ei joo muide õlut, aga proovida ikka võib).  Kõrtsud olid nagu korralikus väikelinnas olema peab, kohe kiriku kõrval :D Jõudsin läbi astuda kohalikust raamatukogust ja vaatamata minu protestidele osalesin ka pilatese-jooga trennis :) Magasin hästi ja jätkus aega ka raamatu jaoks. uskumatu :)



vt paremal pool puuderivi
 "Vanade" majade uksed olid väikesed ja kitsad. Viskasime nalja, et sellepärast nii palju rattaga sõidetaksegi, et mahuks ustest käima :). Tegelik põhjus on ammune ja proosaline - maa on kallis ja asustus tihe, nii tuleb ruum kogu kõrguses ära kasutada. Seda põhimõtet järgitakse ka haljastuses.


Sellisel moel pügatud puid nägin päris palju Wagenigenis ja hiljem Groningenis. Puid toetakse ja kujundatakse nii, et kõrvutiasetsevad oksad kasvavad lõpuks kokku ja moodustavad seina.

Selles majas elas hobune :) Tegelikult olin päris pahviks löödud. Kõnnid mööda linnatänavat ja vasakule jääb õu ja hobune. Hobune vaatas mind ka umbes sellise näoga, et seisan mina siin ja mingi tüüp kõnnib mööda... Üks osa õuest oli kaetud hobusesõnnikuga. Normaalne. 



Otsisin vahvaid pisiasju ja püüdsin näha ka suuremat pilti. Kevad Hollandis õpetas nägema seda kui palju võimalusi on väikeses aias ja kui tähtis on kasutada põõsaid ja puid kui aed tuleb talvest ja õisi veel pole. Muhedik kirjutas sellest tegelikult sügisel juba :)

 Rattaretkel oli udused ilmaolud. Mõneti meenutas see mulle Tartu mnt kui Tartu poolt Viljandisse sisse sõita, ainult see tänav oli hiiglapikk ja teiselt poolt avanes vaade jõeluhale. Jõgi, mis Saksamaale jõudes kannab Reini nime. Ja hobused, lehmad, lambad, kohe linna taga.


 Kui seda müüri lähemalt vaadata, siis on näha, kuidas on kasutatud vanu katusekive.


 See mees seal maja juures on punutud. Veel oli näha punutud luiki, aga see pilt sai liiga udune.








4 kommentaari:

  1. Võõrastesse aedadesse piilumine...on ilus komme:)
    Kui ma olen sääraseid ilusaid, peaaegu täiuslikke eesaedu vaadanud nagu alt 6.fotol (teda on veel vist mõnel), olen alati mõelnud, et oleks nii huvitav teada, kas selle on kujundanud pererahvas ise või on seda teinud mõni professionaal.
    Ma usun küll, et inimestes on väga palju varjatud potentsiaali- ilumeelt ja loovust, aga seda on algajal, kes ei tunne taimi, raske realiseerida.

    VastaKustuta
  2. Algaja koha pealt olen täiesti nõus. Minu naabrite aed on kujundatud professionaalide poolt ja mul oli võimalus seda kõrvalt vaadata. See aed on kaunis juba u 10 aastat. Mina alustasin lihtsalt mõnest huvitavast taimest :) ja aastate jooksul muudkui arenen ja märkan:D minu jaoks on see hästi tore protsess, iga kevad toob midagi uut ja ikka on nii põnev. Kui siia lisada veel aiablogide kogemused, siis saabki lõpuks järjest parema tulemuse.

    VastaKustuta
  3. Hollandi väikelinnades on tõesti imeline vaadata, kuidas nad oma taskurätikusuuruseid aedu kujundavad.

    VastaKustuta
  4. Lahedad. Mulle meeldis ka Londonis igasuguseid põnevaid aianduslikke pisiasju otsida ja ema mu kõrval kommenteeris, et oleks justkui hoopis teise Londonisse minuga sattunud (tema varasem käik keskendus põhiliselt arhitektuurile ja kunstile).

    VastaKustuta