neljapäev, 17. märts 2011

Chasing Spring 1. Brüsselist Amsterdami


Hollandisse läksin nö puhta lehena. See oli rohkem tundereis, et kas ma tahaksin seal elada või mitte (kui ma pean :D) Startisime Tartust Riia kaudu Brüsselisse, sealt edasi bussiga Amsterdami. Ettevalmistused olid pisut närvilised, sest piirdusime käsipagasiga ja ma polnud kindel mida hädavajalikku kaasa võtta, et nädal oleks olmeliselt talutav. (Vedelikud lennukis, teadagi). Brüsseli jaoks oli kolm tundi ja need möödusid tuulise tunnina. Kui ma oleksin vanaema, siis räägiksin lastelastele õhtujutuks,  et oli kord üks linn ja see linn oli ehitatud rahast ja valgusest :) . Jabur on muidugi ühe linna kohta järeldusi teha raudteejaama ümbrusest lähtudes, aga mõnikord polegi rohkem vaja. Kui juba see kant on ok, siis ... Aga miks siis rahast ja valgusest?  Öises/õhtuses linnas valitses hoopis teine arhitektuur - valgusega loodud sillad ja kaared ja klaas, klaas, peegeldus. Rahast? Ilmselt see ikka maksab ka :)


*pildid on nagu on, mõned ei õnnestunud, aga mulje pärast jätan nad alles.





Nii nagu hiljem Amsterdamis ja Groningeniski tundus mulle, et hollandlased ei maga ja töötavad 24/7, sest nii palju valgustatud bürooaknaid pole ma ammu näinud.
Minu lemmikmaja :) Värvid muutusid kogu aeg.

Pildil on minu reisikaaslane Carola



Amsterdami jõudsime südaöösel. Bussireis oli kurnav, sest näidati prantsuskeelset märulit, mille heli ei olnud võimalik maha keerata ning mulle tundus, et bussijuht kihutas läbi pimeduse nagu purjus meremees. Buss oli pooltühi, sõit ulmeline. Tukastasin ikka ka, inimvõimetel pole ju piire :)

Peatusime kristlikus hostelis punaste laternate tänaval. Ränduritele võin soovitada Shelter City, Bandesteeg 21. Panime asjad paika ja  läksime jalutama. Kevad oli umbes nagu meil aprillis, krookused ja nartsissid jms punnis pungad ja õitsvad põõsad. Mis põhiline, lumi läinud ja muru roheline :) Öö oli aga lihtsalt ilus


Minu esimene aed oligi hosteli siseõues. Nende kodukal on suvine pilt, mina sain kevadise. Parasjagu kogunesid vabatahtlikud, kellele jagati koristus- ja hooldustööd välja. nt oli vaja kaldkatus veevoolikuga puhtaks uhta.




Päeva alustasime Amsterdami raamatukogus, kuhu Max ja Carola pidi hiljem õppima minema. Pildid on nähtavad Tartu Linnaraamatukogu facebooki lehel, aga ma pole kindel, kas link väljaspool facebooki kehtib.
Selleks ajaks oli selge, et kevadhooaeg=tulbid polnud veel avatud ja nii uitasime linnas. Nii Amsterdamis kui mujal Hollandis vaimustas mind jalgrattakultuur ja ühistranspordi läbimõeldus.Rattaga pääses igale poole, rattaid oli igasuguseid, kolisevaid, logisevaid, ehitud. (Ma tõepoolest ei saa aru, miks Tartu linn on nii autokeskne, kuidas meie linnaisad nii lühinägelikud on? )




Ma armastan juustu!

Kolasime linnas ja poodides ja ühest mitmekorruselisest raamatupoest leidsin oma unistuste raamatu John Brookesi Gardening Design. Siin oli masendavalt suur valik arhitektuuri -ja aiandusalaseid raamatuid ja hinnad olid Eestiga võrreldes ikka madalad. Kui mu käsipagasil poleks olnud kaalupiire, siis oleksin end ilmselt sealsamas kirgliselt laostanud. Piirdusingi ainult kahe kopsakama ja ühe väiksemaga :(  Ma oleksin seal hea meelega veel sobranud, aga linn tahtis ju vaatamist. (Kui aega saan, siis kirjutan ablogis reisidelt kaasatoodud raamatutest).

 Kui mulle oli ette näidatud mõned vahvamad kohad, sain linnaloa ja kaardi ning läksin omapead uitama. Otsisin üles Wunderpargi ja siis istusin lihtsalt pargis pingil ja nautisin päikest, priskeid kuldnokki ja rõõmsaid inimesi. See, et on kevad oli juba iseenesest mõnus.





Oli naistepäev ja õhtul sattusin meeleavalduse kõrvale ja mingil hetkel kui ootasin sõpru, juhiti minu peale prožektorid ja torgati mikrofon nina alla. Ma muidugi pagesin kohkunult, see veel puudus ... ja mina kümme korda kuulsam :)


Amsterdami lilleturul käisin ka, aga olin seal üsna nõutu. Eelmisel suvel sai ju Tartu Botaanikaaias käidud ja igasuguseid sibulaid ostetud. Siin oli kõik kuidagi ehmatavalt ühtemoodi ja midagi erilist ei leidnud. Ikka mõtlesin, et ahhaa, see oli Muhedikul ja see kasvas Thelal ja see on ema aias ja selle ta tellis kusagilt. Ja nii ostsin mõned rõõmsapildiga tulbisibulad. Näis.

Aga ma tahaksin sinna tagasi ja ühel ilusal päeval ma seda ka teen, selleks on lihtsalt raha vaja :) Amsterdam meenutas mulle Kopenhaagenit ja samas ka mitte. Ilus linn, kuhu võib minna omapead või mitmekesi.
Õhtul võtsime hostelist seljakotid ja sõitsime Wagenigenisse.

2 kommentaari:

  1. Kipub nii olema, et kauge aja tagant reise hinnates ongi just esmamuljed need, mis mällu sööbivad. Igaveseks:)

    VastaKustuta
  2. Hollandi puhul on see tore, sest mulle see maa meeldis :)
    Teekonnal Tartust Riiga sisenedes nägin sellist Riia linna, mis oli nagu tagasiminek 25 aastat. Sõitsime läbi kortermajade linnaosast ja see oli praegusel aastaajal absoluutselt räämas ja kurb. Õnneks mäletan ma ka teistsugust Riiat.

    VastaKustuta