Aednik otsib kodu
Aednik otsib kodu. Endale ja aiale. Muud ei olegi, ei raha ega vara. Seesama aed, kaks kätt ja unistus kodust. Töökoht on ja seda on tänases Eestis juba palju. Rohkem kui vähem :)
Olen selle linna juba üsna läbi elanud. Põhjalikumalt Supilinnas ja Tammelinnas. Supilinna aed oli tarbeaed, oma väikese tomatimaja ja hiiglasuure kompostikastiga. Kõik taimed võtsid seal aias priske kuju ja vormi, välja arvatud ehk ühes madalas peenras, kus kasvas peamiselt vesi. Lilled olid juhuslikud ja enamasti moonid või daaliad. Kohustuslik kuslapuu ja roos, mille nimi oli Conzerto.Tänane aed on tahtnud veidi rohkem tööd ja vaeva ja eks ta ole mu oskuste nägu. (Muidugi näitan ma siin blogis oma aia paremaid külgi. naerab) Ebatäiuslikult täiuslik nagu ma isegi. Mõni koht vajaks ...
Tammelinna aed on ilusaim aed, mis mul siiani õnnestunud luua ja selles aias töötades olen ma õnnelik olnud.
Mis edasi saab, seda ma täna veel ei tea, aga üks aeg saab läbi .Ei midagi traagilist, elu muutub ja eks ma ole ka tervelt 12 aastat saanud siin kodutada :)
Mis veel lisada? Olen avatud igasugustele pakkumistele :D
Peab olema vist kohutavalt raske oma aastatepikkusest tööst ja loomingust loobuda...aga inimesed on erinevad.
VastaKustutaMa kaldun arvama, et isegi üheaastasest aiast on raske ära minna. See seos, mis tervikuga tekib, on pagana tundeline. Kui ma vaatan vanu pilte või satun Supilinna vanasse aeda, mis nüüd on tundmatuseni muutunud, siis ikka osatab, sest aed on ju üks osa kodust ja üks osa hingest. Nagu lapsed ja koerad. Teisalt jälle võib tulla aeg, mil ma aias tööd enam teha ei saa, siis ikkagi jäävad need aiad, kus ma elanud olen, seni kuni mina elan.
VastaKustutaOhhhh, ma loodan, et Sa leiad omale püsiva aia, mida ilusaks looma hakata ja tema arengut nautida ikka kohe elu lõpuni.
VastaKustutaMinul on küll väga kurb ja kahju, kui sa ära kolid.
VastaKustutaVastu talve nüüd!!! Hullumaja!
VastaKustutaei, asi pole nii hull, et peaks vastu talve kolima hakkama. Ma hakkan aktiivsemalt uut elukohta otsima ja on hea, et kui selleks aega varuda ja võimalikult paljude inimesetega seda ka arutada, sest nii võib mõni oluline koht koduks sobidagi :)
VastaKustutamulle ja aiale :)
Inimesed on tõega ikka väga erinevad. Just eile mõtlesin ühe teise looga seoses, et ma olen oma elus kolinud 5 korda ja kui ma ka olen sattunud sinna, kus olen hulga häid aastaid mööda saatnud, pole mul kordagi sealt äratulekust kahju olnud, kõik uksed olen tagasi vaatamata lukku keeranud. Võibolla ka sellepärast, et aeda pole ma elus kordagi kolinud, see praegune kodukoht on mul olnud enamuse mu teadlikust elust. Ta on küll muutunud ja arenenud ja oma funktsioone muutnud, aga ta on pikka aega ikka samal kohal. Et siis säärane pide siin Maal, Ilmapuu.
VastaKustutaJa ma olengi veendunud, et sealt, kust päriselt ära tullakse, eriti lapsepõlvekodunt ja side temaga on pikaks katkenud, ei tohikski enam tagasi minna. Mina olen seda teinud ja sügavasti kahetsenud, sest koht oli täiesti võõras, oma polnud seal enam midagi, ta lausa tõukas mind ära ja sinna minekuga hävitasin ma ka enamuse ilusaid mälestusi sellest kohast.
Ma tean küll, millist kohta Sa võiksid igatseda, sest sinna otsitakse praegu rentnikku. Aga see on ajutine, sest pererahva soov on ta kindlalt müüa ja hind on tal kõrge.
Muhedikule: ma isegi arvan, et ma tean, mis koht see on :) ja mõnda aega mängisin pingeliselt lotot (naerab), sest seda hinda ma tean, netis komistasin.
VastaKustutaNüüd püüan kindlatesse kujutlustesse mitte klammerduda, see annab rohkem võimalusi.
Aeda pole elus kolinud, ja õunapuu jääb ju ikka siia :) ja aktiniidia ilmselt ka...
Kõigepealt pean selle paiga leidma. :)