pühapäev, 28. november 2010

talv tuli ootamatult....

isegi nii ootamatult, et avastasin ehmatusega, et lindude söögimaja välja panemata. Esimesed sihvkad läksid nagu kuumale kerisele.

Aed on mõnusalt lume all ja kühveldasin täna aktiniidia hakatistele lund peale, et kui külmutamiseks läheb, siis saaksid ikka hakkama.
Suutsin eelmisel nädalal oma õlavööndi kinni kiiluda, nii läks laupäev nihu. Täna rassisin õues puudega, viskasin lund ja õhtuks istusin pingi hange ja tegin end nähtamatuks, et saaks rahulikult tihaseid vaadata. See hetk oli niisama mõnus kui kevadhommikul plaani pidada.  Parajad külmakraadid.


laupäev, 20. november 2010

november, see teine pool

Täna õues kalossidega tundsin, et maapind on kuidagi teine. Nagu oleks igikelts ja nagu oleks külmnud, peal libe pinnas, kõik see vesi, mis sajab ja sajab. Lõikasin ära sügisastrid, sest nad hakkasid ikka väga näruseks muutuma. Siberi kontpuu (kollaste vartega) küljes olid viimased lehed, millel värvi. Kõik ülejäänud lehtpuud on paljad ja lehed porikarva hunnikus. Lillhernes püsib :D Maast lahti, üks trepi kohal, teine maasikatorus. Maasikas värvus lõpuks kollaseks.

Üldiselt ma vihma üle ei nurise, alternatiiv oleks lörtsisulp tänavatel. Raekoja platsile tekkisidki esimesed kolehunnikud. Ükskõik, mitu lumelinna sinna ka edaspidi ei plaaniks, ikkagi on see mõttetult kole. Isegi siis kui on nii palju lund kui eelmisel aastal.Talve jooksul muutub see kõik järjest räpasemaks ja jäisemaks, kevadel see lihtsalt ei sula. Raeplatsi ilu on kadunud. Ma saan aru, et soolasegust lund Emajõkke ei lükka, aga peab see siis linna esindusplats olema? Seda enam, et kesklinna promenaad nii ilus sai.

Peale botaanikaaia külastust hakkasin mujal ka kapsaid märkama. Kui juhtub selgem ilm, siis teen ehk pilti ka.
Kaubamaja ees rohealal on ringikujulised peenrad ja seal kasvavad valged ning lillad kapsad. Varem olid põõsad ees, ei pannud tähelegi. Nüüd lehed maas ja pilt teine. 

Linn linnaks, täna on isal sünnipäev!


neljapäev, 11. november 2010

Botaanikaaias lõunal

Eile oli paras udupäev, pildistajale üsna ahvatlev. Laenasin kaamerat ja lipsasin pooleks tunniks botaanikaaeda. Seal on mida vaadata:) Eks see võõraste sulgedega ehitimine ole, aga ehk tekitab see mõnes inimeses huvi.



Mõned taimed on talvepuhkuseks kinni kaetud, mõned sisse viidud. Nt jaapani kuslapuu.
Mina tõin enda kuslapuu ka tööle akna peale, ei riskinud esimeseks talveks õue jätta. Kosub muide jõudsalt, kasvud näevad alguses välja nagu krüsanteemil. Esimene mõte oligi, et nüüd olen aiast veel ühe lille kaasa istutanud, aga siis lehekuju ning värvus muutus. 

Kaameral jäi kogemata zoom peale, see registreeris iga väiksema värina ning suur osa pilte läks untsu. Kanarbikud ja erikad olid poolenisti turbasse peidetud, ilmselt on see abiks külmade vastu.


Suur piltpeenar puhkas taimedest, aga ülal särasid kapsad. Nad tõepoolest särasid isegi nii uduse ilmaga. Leidsin oma vanast kaustast suvise pildi, nüüd saab võrrelda enne ja pärast :) Oma aias ma kapsast pole kasvatanud, teod pistaks kohe nahka ju. Ilusad on nad küll.

 Kapsad suvel.



Kapsad novembris. Keegi on peterselli nahka pannud, aga kapsad on alles :D


Lähem vaatlus näitas, et neid on vähemalt kahte sorti, sirged ja kortsus. Nimesilti ma ei leidnud, ju siis ei otsinud hoolikalt. Aia teise otsa me ka ei jõudnud, sest lõuna kestab ju teadagi...



AGA NÜÜD MINGE PÄIKEST NAUTIMA!

teisipäev, 9. november 2010

valge hommik

Eile õhtul tõusis tuul ja ilm läks vesiseks. Hommikul oli akna taga esimene arvestatav lume-lörtsi kiht. Ilus oli küll.

Magasin sisse ja tegin häda sunnil esimese lumesõidu rattaga. Talvekumme oleks vaja :D

Selle sügise hitt-taim minu aias on lillhernes. Külvasin juulis ja istutasin augustis amplisse. Õitsema ta ilmselt ei lähe, aga on silmale nii lohutav, ikka veel roheline. Teine tutsak elab maasikatorus. Näis, mis õhtuks saab.  See lörts juba sulab. Kuidas ma ta ära viskaksin, kahju ju.

esmaspäev, 8. november 2010

Supilinna aed.

Pisut vanu pilte Supilinnast :)


Pildi vasakus nurgas on laste mängumaja, mille mees ehitas põhiliselt apelsinikastide külgedest, värvis üle kruntvärviga ja katusele läks vist vana vineer ja tõrvapapp. See "ajutine ehitis" püsis pikemalt kui arvata võis. Selja taga on siis suurema kasvuhoone karkass, väiksem oli tehtud vanadest suurtest akendest :) ja käras küll ent oli väiksem. Aasta oli ilmselt 1994 või 1995. Kast oli mõistagi liivakast ja lauavirnas tarvilikud lauad :) Veel on pildile jäänud kuur ja naabermaja viilkatus.


Sellel pildil on uhke kasvumaja katte peale saanud. Mehe kiituseks peab ütlema, et ta tegi kõike väga põhjalikult ja ilmtingimata ka nii, et saaks koost lahti võtta ja uues kohas kokku panna.  Mina oma kärsitu loomuga ei jõudnud muidugi kuidagi ära oodata, millal projekteerimisest produtseerimiseni jõutakse.
Nii ilusaid hernetugesid pole rohkem minu elus ja aedades esinenud :)

See pahur nägu on mul meeles, ma polnud poseerimisest eriti huvitet :) Vasakul nurgas paistab pisut pesuköögi või oli see üliväike saun? hädist ehitist. Supilinna aiaehitised tegi mees pindudest jms küttejääkidest. Linnapoisi kohta kuldsete kätega. Majapidamisse tekkis igasuguseid huvitavaid tööriistu. Näiteks väike elektrisaag, mis oli ehitatud vana kirjutuslaua sisse - küttepinnud said tellitud pikkusega ja neid oli mõnus riita laduda. Kasvuhoonest ma juba kirjutasin.






Supilinna perioodi jääb ka minu nn "nukumeistri" aeg. Jutumärkides, sest nii väga meister ma polnudki, rohkem ikka õpipoiss, paar tegelast on küll südamelähedased, narrid nimelt. Sel ajal käisin ka erinevatel nukukoolitustel ja meisterdasin valmis  Paula ja Pille. Ohkab. Nad on ikka veel restaureerimata :(
Igatsorti päkapikke, tangudega ja villaga jne jne.



Aias oli miski valatud kaevu moodi asi, millest vesi valgus lõpuks kuhugile maapinna sügavusse. Kuuma ilmaga katsetasime, et kas võiks supluseks sobida, aga selles anumas vesi oluliselt soojemaks ei läinudki.
Suurema osa ajast oli ta tühi. Lapsi oli meie õuel rohkesti, õnneks sinna keegi ei kukkunud.


"Lillekasvatus" oli kenasti jagatud. Mulle meeldisid põhiliselt väikeseõielised ja vohavad, mehele suureõielised - daaliad, päevalilled. Lastel oli oma lapike. 
Kui ma selle aja peale tagasi mõtlen, siis aia jaoks oli aega vähem, suurem osa aurust läks kolme vile peale (lapsed :D)ning hiljem lisandusid veel taksikutsikad Amanda ja Amadeus. Aed oli rohkem kodu ja köögi pikendus. Suve jooksul muutus kõik üsna metsikuks, sest olime lastega maal mere ääres.


Loodetavasti jõuan veel mõned pildid ära skaneerida ja töötlemist vajaksid nad ka...

kolmapäev, 3. november 2010


Aednik otsib kodu


Aednik otsib kodu. Endale ja aiale. Muud ei olegi, ei raha ega vara. Seesama aed, kaks kätt ja unistus kodust. Töökoht on ja seda on tänases Eestis juba palju. Rohkem kui vähem :)

Olen selle linna juba üsna läbi elanud. Põhjalikumalt Supilinnas ja Tammelinnas. Supilinna aed oli tarbeaed, oma väikese tomatimaja ja hiiglasuure kompostikastiga. Kõik taimed võtsid seal aias priske kuju ja vormi, välja arvatud ehk ühes madalas peenras, kus kasvas peamiselt vesi. Lilled olid juhuslikud ja enamasti moonid või daaliad. Kohustuslik kuslapuu  ja roos, mille nimi oli Conzerto.Tänane aed on tahtnud veidi rohkem tööd ja vaeva ja eks ta ole mu oskuste nägu. (Muidugi näitan ma siin blogis oma aia paremaid külgi. naerab) Ebatäiuslikult täiuslik nagu ma isegi. Mõni koht vajaks ...
Tammelinna aed on ilusaim aed, mis mul siiani õnnestunud luua ja  selles aias töötades olen ma õnnelik olnud.
Mis edasi saab, seda ma täna veel ei tea, aga üks aeg saab läbi .Ei midagi traagilist, elu muutub ja eks ma ole ka tervelt 12 aastat saanud siin kodutada :)
Mis veel lisada? Olen avatud igasugustele pakkumistele :D