siiliraport kaks
Nädalavahetus oli minu arusaamist mööda väga mõnus. Laupäeva hommik oli pisut lörtsi-kirmene, aga see sulas ruttu. Nüüd oli lõpuks aega rahulikult aias ringi vaadata ja väga trööstitu ei tundunudki. Võrreldes eelmise sügisega on aias rohkem põõsaid ja nad värvuvad kõik isemoodi. Õuna- ja ploomipuud on lehed lahti lasknud ja nüüd sain lillede pealt lehed ära kraabitud. Ma pole küll kindel, kas see vajalik on, aga ei hakka tigudele mõnusat äraolemist tekitama. Õite poolest meenutab sügis varakevadet, kui loed esimesi õisi ja rõõmustad iga uue nupu üle. Sügisel siis omakorda rõõmustad nende viimaste vaprate üle.
Sellel sügisel on aias rohkem sügisastreid. Kokku kolm. Kaks on toodud Kadri Maaritsa aiast ja on esialgu pisut nigelakesed. Suur sügisaster aga ei taha minu käe all kuidagi õitseda. Tal on muidu imekaunid suured õied, aga miskipärast ajastab ta need esimese lume aega ja ainult ühe korra olen seda põõsast täies ilus näinud. Ma olen ta istutanud kahte kohta ja üks on üsna päikese käes, aga ikka ta ei jõua. Kõrgust on tal ikka omajagu. Siis muidugi krüsanteemid. Need tumedad elavad õunapuu all juba kolmandat aastat ja ma ei võta neid talveks üles ega kata ka, vist on kohanenud. Allpool pildil on näha pärlhein, millel lõikasin õisikud maha, kui aeg läbi sai ja nemad siis tekitasid uued helehallid kasvud, mis juba vanade varte küljes näevad välja nagu õied. Puhas juhus, aga seda peaks kordama, sest muidu sümpaatsed õied muutuvad sügisvihmade käes määrdunud halliks.
Hälbisin lilledesse. Laupäeval toimus tore kohtumine, mina riisusin lehti ja siil pidas jahti. Arvasin, et nad on meie aiast minema kolinud, kuna nüüd on õues rohkem koera, aga ei, siil täies elusuuruses. See tegi mu meele rõõmsaks. Küll tahaks nendega suhelda, aga nemad ilmselgelt ei taha :) Siil tegi aega viitmata vehkat. Kusagil telefonis on ilmselt hägune pilt siili tagumikust :)
Õhtupoole käisingi metsas, puha aiablogijate süü :), leidsin mõned puravikud, mis olid külmast punnis ja kukeseeni ja 1 kuuseriisika :) Lehterkukeseeni selles metsas ei kasvanud.
Pühapäeval olin laisk ja usin. Nii palju kui vajalik. Hullasin puukuuris ja vahepeal nautisin päikest. Kuulasin empekast Larssoni triloogiat (Lohetätoveeringuga tüdruk) ja nohistasin puid ümber laduda.Tegelikult oleksin pidanud akende jms tegelema. Natuke melanhoolseks kiskus vahepeal, aga see käib asja juurde. Põhitoon oli tänulikkus, et tervelt kaks päeva näitas sügis leebemat nägu.
Siiliraporti lõpetuseks: ühes korralikus aias peavad kasvama lavendlid, kaeralilled ja siilid.
Ühhüüüü, mul ei olegi korralikku aeda.:o(((( Tööaias olid tänavu mingid lavendlid, kaeralill hukkus. Kodumaja ümber olen kunagi siili näinud.
VastaKustutaMina tegelesin pühapäeval akendega. Ilus on nüüd sügist vaadata. :o)
Sel aastal, kui mõned üksikud päevad välja arvata, on sügis tõeliselt kaunis kõige oma õite, lehtede ja isegi lumega:)
VastaKustutaMeil oli kunagi päris palju siile, aga rebane otsustas neid ühel talvel pidusöögiks kasutada:(
Mõned päevad tagasi avastasin, et meil on nüüd jälle põldpüüd, tervelt 10 tk, kelle mitmed pesakonnad samuti rebaseroaks sattusid. Vast on varsti jälle olemas ka siilid, ma nii väga loodan
Kaeralill aga tahab üldiselt talveks ülesvõtmist nagu gladioolgi, võib ju juhtuda, et soodsal talvel nad talvituvad, aga enamasti seda ei õnnestu
Hmmm, minul võttis külm kosmosed ära. :(
VastaKustuta1/3 korraliku aia nõudest on mul täidetud, lavendlid mul on ja nad on lausa metsikud ja isepaljunevad. Aga siili pole siinkandis kunagi nähtud ja kaeralille kui vaid suvise sibullillega ma ei viitsigi jamada. Nad ei säiluks mul niikuinii!!!!
neid metsikuid lavendleid tahaks isegi. Mina pean omi ikka veel poputama, talvekülm kipub neid ära võtma.
VastaKustutaeks see kaeralill sai rohkem kõla ja koeruse pärast kirja pandud :) aed ei peagi korralik olema:)
Mul on nii väike aed, et seal jõuab mängida. Kõrvalseisjale paistab paremini ära, kuidas ma kõik faasid ja vaimustused läbi teen.
Aeg ajalt saan aru küll, et olen linnastunud - tülitan siile ja püüan nendega suhelda :) Nad on lihtsalt nii ägedad.
Kui see metsikum looduseosa satub kodu lähedusse, (välistame rebased, karud, hundid ja mutid), siis vähemalt esialgu on tunne, et aed on elus ja hea keskkond elamiseks.
Aed on elus ja hea keskkond elamiseks ka mujal kui linnas:) Kõige oma rebaste, kitsede, jäneste, mäkrade ja taasilmunud põldpüüdega:)
VastaKustutaNeil lavendleil on mul kogemata sattunud spets-kasvukoht- kiviktaimla suunaga lõunasse, selja taga vana lauda sein ja nina ees veel päiksevarjuks õunapuu. Hea muld on seal sügaval aga oma meetri jagu, ehk rohkemgi on vaid kivid ja lubjakivipuru koos liiva ja natukese kompostmullaga.
VastaKustutaKui kevadel neid pisemaid ümber istutama hakkan, eks pean meeles, et sa tahad ka. Vaatasin viimati, et neid on ikka piisavalt, et jagada ka saab. Sulle ja Deiale.
Minu lavendlid kasvavad lauspäikese käes ja ka kasvukoht on üsna tuuline, aga nad kasvavad ka siin nagu mets ja on andnud mitmel korral lausa umbrohuks muutuvat isekülvi. Tegelikult on neile palju vajalikum hea drenaazhiga pinnas, nad ei talu niisket ja liigviljakat kasvukohta ja igihaljaste poolpõõsastena vajavad kevadel tugevat tagasilõikust. Seepärast nad Turkestanikal ja mul hästi kasvavadki:)
VastaKustutaMa pretendeeriks ka ühele lavendlipojukesele...tingimusi peaks siin jaguma. Kahtlustan, et need, mis tööle kevadel Hasaplantist noortaimedena ostsin, on mingid suvikud. Igaks juhuks korjasin ka neilt seemet, vaatan kevadel, mis saab.
VastaKustutaMuhedikule: mina olen asjast nii aru saanud, et muhedikel on oma diil Suure Aednikuga. Puravikud ja põldpüüd ja aiast ei räägigi. Kui sul keegi seal habet ka kasvataks, siis asustaks selle paiga ka keegi :)lind või taim või puravik :)
VastaKustutaNeed metsaloomad, kes siilist suuremad, on pigem ehmatav nähtus.
Seda suvist lavendlit olen mina ka kasvatanud, aga see ei läinud välja. Neid peaks olema vähemalt kahte sorti. Ühe nime ma tean - tähkjas lavendel, see kasvanb minu aias. Kui järgi mõelda, siis hea drenaažiga kohta mul polegi. lavendlid läksid alles sügiseks ilusaks ja õitsema.
kas tugev tagasilõikus tähendab igakevadist lõikamist või seda sorti, et vanemad ja puitunumad oksad maha?
Ei-ei, lõigatakse just rohtseid latvu, puitunud varred ja väike osa 1/3-1/5 rohtseist jäävad ikka alles. Kui mõni puitunud vars on tunde järgi kuidagi ülearuseks muutunud, siis see lõigatakse hoopis välja.
VastaKustuta