kolmapäev, 13. oktoober 2010

Chasing Autumn :D ehk tingimustega armastus

Tahaks ikka, et sügis oleks vananaistesuve moega ja soovitavalt novembrini ja soovitavalt esimese lumeni :)  Rääkimata sellest, et eriti ilus peaks sügis nädalavahetustel olema :)  Teadagi.
Niisiis käisin tööasjus Rootsis ja Taanis ning suurema osa  vabast ajast kolasin (õigem oleks ekslesin) mööda Malmöt ja Kopenhaagenit. Valget ja vaba aega oli esimestel päevadel vaid paari tunni jagu. Nägin kõigest vaid servakest ja esimesed paar päeva ka läbi sombuse ilma.
Mõtlesin, et oleks päris tore sügist püüda. Minna kuuks-kaheks peale meie sooja sügise otsa Taani või Rootsi. Seal kõik alles õitses, daaliad ja päevakübarad, lillhernes ja tudengililled. Üks asi tundus küll veider. Malmö elanikud näisid oma riietuses eelistavat musta, tumehalli, pruuni. Värvi oli nii vähe, et kui ma kohtasin tänavapildis meest, kel oli sinine vest ja triibuline (värviline) sall, siis oleks tahtnud talle lehvitada :) Mitte et minu mantelgi valge oleks aga... Tartu peale mõeldes - kõik need rõõmsavärvilised tudengid ja prouad ja poisid... 
Nüüd kui ma seda puud pildi pealt vaatan, kahetsen, et sinna võra alla ei vaadanud. Seda puud pildistasid vist küll kõik :)

Võõrad suled. Pildistajat on pildistanud Meery

See kaunis park asub Malmö Linnaraamatukogu vastas. Kui satute Malmösse, soovitan sealt raamatukogust läbi astuda. See maja on imeilus. (ohkab). Kokku on liidetud uus ja vana hoone.


Ma ei hakka aiablogis sellest pikemalt kirjutama. Kui saame pildialbumi kokku ja raamatukogu kontole facebooki üles, siis annan teada. Huvilised saavad siis uudistada.

See osa linnahaljastusest, mida mina nägin, tundus üsna klassikaline olevat. Nii mitmekorruseliste elumajade siseõuedes kui surnuaial. Jah, sinna sattusime ka. Uurisime kaardilt, et suur roheala, peaks park olema. Rootsi keelt ei valda ja läksime siis vaatama. Oli küll suur roheala, kena kalmistu keset linna :D

Linnapark. Üsna väike ent mõnus.



Välikohvikud olid gaasiküttega. Siin-seal põlesid gaasilambid. Kohvikust möödudes tundsid sooja õhku mööda sääri. Mõnus.

Mõnus aktsent Malmö südalinnast
Poolteist päeva Kopenhaagenis oli päikseline. Alustasime kanali äärest ja sealt leidsin "rändaia". Aed, mis oli istutatud kastidesse ja nagu tahvel väidab, on loodud linnaelanike silmarõõmuks taaskasutuse materialidest ja hiljem läheb veelkord ringlusse. Kujutan ette, kui armas see suvel olla võis. Väga üksikasjalikult ei saanud pildistada, sest üks meeskodanik päevitas mõnusalt. Ei tahtnud segada. Paparazzi verest jääb puudu :D


Rippaed. Loodetavasti tehakse midagi sellist järgmisel suvel Tartusse ka. Võiks ju :) Nt maaülikool võiks vihmaussiprojekti teha :)

See oli vaba ja rõõmsameelne Kopenhaagen,, mida me nägime. Päike ja nädalavahetus, inimesed tundusid ka nii rõõmsad.
Kuningalossi juurde rajatud park

Kopenhaagen meeldis mulle väga. Meretuul ja kanalid ja tänavad. Kohati kitsuke, kohati avar. Võiks olla eraldi linnakaart  dumbuseritele. Ma eksisin korra ära ja küsisin teed. Selle suhtluse käigus tuvastati minu rahvus ja teejuht osutus toredaks läti neiuks. Muidugi oli veel igasuguseid naljakaid seiku nagu rongist väljumine 4 peatust enne sihtkohta ja muud toredat. See käib asja juurde. Rääkimata sellest, et lennutransporti polnud ma kasutanud u 25 aastat. Puhas lõbu oli õhku tõusta, isegi tolli läbimine oli põnev :) Sellest kõigest juba mõni teine kord.

5 kommentaari:

  1. Ma olen alati heas mõttes kade neile maadele, kus on tegemist vanade aiandustraditsioonidega s.t. väljakujunenud vanade parkide ja uhkete vaadetega veesilmadega. Sellised haljasalad tõstavad toonust ja hirmus kahju on, et meil ikka veel ei osata isegi hoida seda nappi, mis on loodud meie kõigi jaoks. Alles lugesin, kuidas Rakveres keegi hävitab valgusparki:(

    Meil ka sajab, aga eks peale järjekordset tormi tuleb ka päike jälle välja:)

    VastaKustuta
  2. Vahva oli see, et täna marssisin läbi vihma Raatuse tänava suunas, läbi väikese pargi ja ennäe, seal märkasin, et oli tekitatud peenar hostade, pehmelehelise kortslehe ja päevaliiliatega. Viimased olid väiksemat sorti ja õiepungadki veel küljes! Värvist ei saanud aimu. Ühest peenra otsast olid hostad kas kiduma jäänud või ära virutatud, väga hõredalt. See oli ka esimene koht, kus ma Tartus püsililli nägin.

    Kui mõtlema hakata, siis äkki on Atlantise ees ka? Igatahes jõudu linnaaednikule, raha meil selleks vist oluliselt pole, aga äkki saaks Tartu aednike hea tahtega midagi ära teha. Igal kevadel ja sügisel harvendatakse aedu ju. Hm.peaks kevadel selle juurde tagasi tulema. Väärib kaalumist :D

    Aga see kastiaed oleks täitsa tehtav.

    VastaKustuta
  3. Siis tuleks küll hoolega geriljaaiandust harrastama hakata. Meie ametnikel on ju miljon põhjust mitte midagi teha, ei nemad oma mugavustsoonist välja roni.

    VastaKustuta
  4. Seda võiks teha küll, ma peaks oma laste sõpradega ka rääkima, hulga peale saaksime valmis küll.
    öö varjus aeda teha ongi uus kogemus :)

    VastaKustuta
  5. Ilus reis tagasi varasügisesse!
    Tallinnas olen ikka üsna mitmel pool püsikutega haljastust näinud. Geriljaaiandus on ka vahva.

    VastaKustuta