reede, 22. oktoober 2010

reedene lörts

Hommik oli imeilus, pilvealune päike.
Tuul keeras eilse õhtu jooksul külmaks, ni et magama läksin tekikuhila alla, ei viitsinud kütta :)
Külm oli aias jälgi teinud, hommikul olid isegi krüsanteemid kangestunud poosis.
Lillhernes ka.

Reede.
Homme saab näha, kas aias miskit teha saab. Tahaksin mõned kabedamad suvelilled ümber kolida.
Pisut tühja panna ja levist väljas olla.

esmaspäev, 18. oktoober 2010

siiliraport kaks


Nädalavahetus oli minu arusaamist mööda väga mõnus. Laupäeva hommik oli pisut lörtsi-kirmene, aga see sulas ruttu. Nüüd oli lõpuks aega rahulikult aias ringi vaadata ja väga trööstitu ei tundunudki. Võrreldes eelmise sügisega on aias rohkem põõsaid ja nad värvuvad kõik isemoodi. Õuna- ja ploomipuud on lehed lahti lasknud ja nüüd sain lillede pealt lehed ära kraabitud. Ma pole küll kindel, kas see vajalik on, aga ei hakka tigudele mõnusat äraolemist tekitama. Õite poolest meenutab sügis varakevadet, kui loed esimesi õisi ja rõõmustad iga uue nupu üle. Sügisel siis omakorda rõõmustad nende viimaste vaprate üle.

Sellel sügisel on aias rohkem sügisastreid. Kokku kolm. Kaks on toodud Kadri Maaritsa aiast ja on esialgu pisut nigelakesed. Suur sügisaster aga ei taha minu käe all kuidagi õitseda. Tal on muidu imekaunid suured õied, aga miskipärast ajastab ta need esimese lume aega ja ainult ühe korra olen seda põõsast täies ilus näinud. Ma olen ta istutanud kahte kohta ja üks on üsna päikese käes, aga ikka ta ei jõua. Kõrgust on tal ikka omajagu. Siis muidugi krüsanteemid. Need tumedad elavad õunapuu all juba kolmandat aastat ja ma ei võta neid talveks üles ega kata ka, vist on kohanenud. Allpool pildil on näha pärlhein, millel lõikasin õisikud maha, kui aeg läbi sai ja nemad siis tekitasid uued helehallid kasvud, mis juba vanade varte küljes näevad välja nagu õied. Puhas juhus, aga seda peaks kordama, sest muidu sümpaatsed õied muutuvad sügisvihmade käes määrdunud halliks.

Kaeralill. Tal on väga armsad sibulad ning õis on mu lemmik oma värvide ning kuju poolest. Mul on vaid üksainus taimeke ja ma pean ta vist varsti üles võtma, aga enne tuleb end sel teemal harida. Ta sai suhteliselt hilja maha pandud, aga tänu hullule suvele läks ikka õitsema.


Hälbisin lilledesse. Laupäeval toimus tore kohtumine, mina riisusin lehti ja siil pidas jahti. Arvasin, et nad on meie aiast minema kolinud, kuna nüüd on õues rohkem koera, aga ei, siil täies elusuuruses. See tegi mu meele rõõmsaks. Küll tahaks nendega suhelda, aga nemad ilmselgelt ei taha :) Siil tegi aega viitmata vehkat.  Kusagil telefonis on ilmselt hägune pilt siili tagumikust :)

Õhtupoole käisingi metsas, puha aiablogijate süü :), leidsin mõned puravikud, mis olid külmast punnis ja kukeseeni ja 1 kuuseriisika :) Lehterkukeseeni selles metsas ei kasvanud.
Pühapäeval olin laisk ja usin. Nii palju kui vajalik. Hullasin puukuuris ja vahepeal nautisin päikest. Kuulasin empekast Larssoni triloogiat (Lohetätoveeringuga tüdruk) ja nohistasin puid ümber laduda.Tegelikult oleksin pidanud akende jms tegelema.  Natuke melanhoolseks kiskus vahepeal, aga see käib asja juurde. Põhitoon oli tänulikkus, et tervelt kaks päeva  näitas sügis leebemat nägu.





Siiliraporti lõpetuseks: ühes korralikus aias peavad kasvama lavendlid, kaeralilled ja siilid.

kolmapäev, 13. oktoober 2010

Chasing Autumn :D ehk tingimustega armastus

Tahaks ikka, et sügis oleks vananaistesuve moega ja soovitavalt novembrini ja soovitavalt esimese lumeni :)  Rääkimata sellest, et eriti ilus peaks sügis nädalavahetustel olema :)  Teadagi.
Niisiis käisin tööasjus Rootsis ja Taanis ning suurema osa  vabast ajast kolasin (õigem oleks ekslesin) mööda Malmöt ja Kopenhaagenit. Valget ja vaba aega oli esimestel päevadel vaid paari tunni jagu. Nägin kõigest vaid servakest ja esimesed paar päeva ka läbi sombuse ilma.
Mõtlesin, et oleks päris tore sügist püüda. Minna kuuks-kaheks peale meie sooja sügise otsa Taani või Rootsi. Seal kõik alles õitses, daaliad ja päevakübarad, lillhernes ja tudengililled. Üks asi tundus küll veider. Malmö elanikud näisid oma riietuses eelistavat musta, tumehalli, pruuni. Värvi oli nii vähe, et kui ma kohtasin tänavapildis meest, kel oli sinine vest ja triibuline (värviline) sall, siis oleks tahtnud talle lehvitada :) Mitte et minu mantelgi valge oleks aga... Tartu peale mõeldes - kõik need rõõmsavärvilised tudengid ja prouad ja poisid... 
Nüüd kui ma seda puud pildi pealt vaatan, kahetsen, et sinna võra alla ei vaadanud. Seda puud pildistasid vist küll kõik :)

Võõrad suled. Pildistajat on pildistanud Meery

See kaunis park asub Malmö Linnaraamatukogu vastas. Kui satute Malmösse, soovitan sealt raamatukogust läbi astuda. See maja on imeilus. (ohkab). Kokku on liidetud uus ja vana hoone.


Ma ei hakka aiablogis sellest pikemalt kirjutama. Kui saame pildialbumi kokku ja raamatukogu kontole facebooki üles, siis annan teada. Huvilised saavad siis uudistada.

See osa linnahaljastusest, mida mina nägin, tundus üsna klassikaline olevat. Nii mitmekorruseliste elumajade siseõuedes kui surnuaial. Jah, sinna sattusime ka. Uurisime kaardilt, et suur roheala, peaks park olema. Rootsi keelt ei valda ja läksime siis vaatama. Oli küll suur roheala, kena kalmistu keset linna :D

Linnapark. Üsna väike ent mõnus.



Välikohvikud olid gaasiküttega. Siin-seal põlesid gaasilambid. Kohvikust möödudes tundsid sooja õhku mööda sääri. Mõnus.

Mõnus aktsent Malmö südalinnast
Poolteist päeva Kopenhaagenis oli päikseline. Alustasime kanali äärest ja sealt leidsin "rändaia". Aed, mis oli istutatud kastidesse ja nagu tahvel väidab, on loodud linnaelanike silmarõõmuks taaskasutuse materialidest ja hiljem läheb veelkord ringlusse. Kujutan ette, kui armas see suvel olla võis. Väga üksikasjalikult ei saanud pildistada, sest üks meeskodanik päevitas mõnusalt. Ei tahtnud segada. Paparazzi verest jääb puudu :D


Rippaed. Loodetavasti tehakse midagi sellist järgmisel suvel Tartusse ka. Võiks ju :) Nt maaülikool võiks vihmaussiprojekti teha :)

See oli vaba ja rõõmsameelne Kopenhaagen,, mida me nägime. Päike ja nädalavahetus, inimesed tundusid ka nii rõõmsad.
Kuningalossi juurde rajatud park

Kopenhaagen meeldis mulle väga. Meretuul ja kanalid ja tänavad. Kohati kitsuke, kohati avar. Võiks olla eraldi linnakaart  dumbuseritele. Ma eksisin korra ära ja küsisin teed. Selle suhtluse käigus tuvastati minu rahvus ja teejuht osutus toredaks läti neiuks. Muidugi oli veel igasuguseid naljakaid seiku nagu rongist väljumine 4 peatust enne sihtkohta ja muud toredat. See käib asja juurde. Rääkimata sellest, et lennutransporti polnud ma kasutanud u 25 aastat. Puhas lõbu oli õhku tõusta, isegi tolli läbimine oli põnev :) Sellest kõigest juba mõni teine kord.

pühapäev, 10. oktoober 2010

Home sweet home

Olen viis päeva võõrsil veetnud, hilisõhtul koju jõudnud ja tule pliidi alla teinud ja nüüd mõnda aega blogisid ja postkaste mööda käinud. Ei ole veel päris teadvusel :)


 Malmö.Kopenhaagen. Pildistasin linnahaljastust nii palju kui võimalust oli ja püüan lähitulevikus pildid üles panna.
Hilinenud õnnesoovid Köögikatale!



esmaspäev, 4. oktoober 2010

õunapuu värvitud aed

Viimased paar laupäeva olen osalenud remonditalgutel ja kolimistalgutel. Need on olnud vägagi mõnusad laupäevad. Kui saaks neid kuidagi paljundada? Nii, et septembris ja oktoobris oleksid ühes nädalas 2 laupäeva ja 1 pühapäev?
Eelmisel pühapäeval ma ka  aeda  ei jõudnud. Õunapuud värvivad oma lehtedega ühtlaselt kirjuks. Ma ei nurise. Palusin hardalt ühte nädalavahetust veel, et saaks koos päikesega tulbid maha panna. Ja antigi uus soe laupäev :D


See laupäev oli pisut pöörane, hommikul käisime rahvusvahelise seltskonnaga seenel: eestlane, soomlane, itaallane, ameeriklane ja mehhiklane ja koer Baganda (rahvus teadmata):D Mets oli üsna kuiv ja seenevalik kirju, ainult noorembapoolseid ja söödavaid seeni oli võrreldes septembriga vähem. Tore seltskond oli ja seenemäärajad olid kõik eranditult eestikeelsed ent saime hakkama ja kõik olevat elus :)
Sealt edasi hilinesin kolimisele ja siis tegelesime naiselike pisiasjade ehk mööblile uue asukoha otsimisega. Õhtuni. Midagi me leidsime. :D
Pühapäevaks olid kalorid otsas ja ma ei läinud metsatalgutele, ma poleks lihtsalt jõudnud. Planeerisin hoopis päikesega päeva. Päikest näitas imevähe, aga see eest ei sadanud. Nii et müttasin hommikust õhtuni väljas. Lehekoristus, tulbid, laugud jms maa sisse. Napp rohimine. Tagasi lõikamine. Korraks käisime poes ja ma olen nüüd lõpuks ometi korralike oksa- ja hekikääride omanik. Ei peagi naabrimehelt laenama, nii tore!

Aiast. Otsustades selle järgi, et külm on värvinud vaid ühe hosta, polegi ma kõiki taimi veesoonte ristumiskohale istutanud :DD


Töö aias algab lehtede kokku korjamisest, sest õunapuudel on veel mida puistata.  See püstine põõsas on sügisaster, millele on tuulte kaitseks võrk ümber. Paistab pisut nagu suur roheline peeker keset aeda. Pildil on ka üks erinevus, hetkeks võite ju arvata, mis kadunud on :) Pumbamaja on kahjuks endiselt alles :)  Vaade lähemalt:



Eemaldasin amplite varda. Selle asukoht on mind juba mõnda aega häirinud. Uut kohta pole veel leidnud, aga see käib plaani juurde. lehtpõõsad said pisut mullust lehekomposti, laiemaks laotamiseks ei jätkunud.
Ebaküdoonia on esimest korda kõigi nende aastate jooksul otsustanud uuesti õitsema hakata. Küll ainult paari õiega, aga siiski. Kahjuks jõudsin suurema osa vilju juba koristada, paar tükki jäid kontrastiks.
Pilti veel pole,  hommikul käsi värises :) ja oli hämar, välguga pildistada ei tahtnud.
Õhtuhakul niitsin muru ja siis nautisin seda hetke ja lõhnu ja et veel pole külm.  Kui talv läheb sama ruttu kui viimased kuud, siis on kevad praktiliselt ukse ees. (naerab)


Ja oktoobris avaneski kosmos :))

reede, 1. oktoober 2010

Sinna me seened nüüd läksid :) hallaraport.

... osa neist kindlasti.
Maa oli saanud esimese karge kae, aga hommikupäike säratas kõik nii erksaks, et ei näinud midagi.
Saialilled sirasid musta mulla taustal nagu laternad. Väikesed ja kuidagi väga otsustava moega olid. "Vaata nüüd meid, kui ilusad me oleme".
Õhtul näen, kes esimesena puhkusele läks. (ohkab.)