plaan C :(
Juba pikemat aega on õnnestunud vältida igasuguseid lenduvaid tõbesid. Rekordiliselt -sügis, talv, kevad, suvi ja nüüd olge lahked, said kilorid otsa. Hommikul otsustasin seika ignoreerida ja veetsin pool päeva metsas. Poeg ütles, et ema, meil on seened igal pool ja nende lõhn... Mida ei tunne, seda ei tunne. Sisuliselt võiksin teha kõiki töid, mis haisevad :D
Maakaevamine suures mahus lükkub ilmselt kevadesse. Puude otsast tuleb juba komposti alla. Esimesed lehevaalud õunapuudelt ja ploomidelt. Kui lähipäevil ilma peab, siis tulbisibulad maasse. Ja siis on veel istutamata maasikasvaarikas, mille ristisime Maria auks maarikaks :D neid müüdi maarjalaadal. Mingi leedu marjakasvatustalu. Nime ei leidnud ja mees oli väga hõivatud ka. Maarikas kasvab kuni poole meetri kõrguseks ja marjad on vaarika moodi, aga maasika moodi ka. Isa ütles, et pole suurem asi maitse :D Taimed ei pidavat laiutama hakkama. Ma loodan, et see vastab tõele :D Pilt ka
veel kauples ta selliste marjadega:
Polnud võimalik rohkem prassida, raha sai otsa. Muidu tundus, et sel aastal oli maarjalaada taimevalik kabedam. Tooni andis ka Järvselja taimeaed. Minul on nende taimeistikutega head kogemused. Nii taimed kui müüjad on krapsakad ja istikuhind on ka pigem soodne. Ühesõnaga tapetud olemisega taimi oli laadal vähe.
Kohustuslik sibulavanik. Minu aias sibul ei kasva, pole ruumi. Saaremaa vanaema tegi vanasti ikka sibulavanikuid, nüüd ei ole teda enam juba mitu mitu aastat toimetamas. Aga ühes kõrralikus köögis peab sibulavanik olema :D Seekord siis laadakaup.
See käis mul nüüd küll sujuvalt - aiast laadale :D
Kui homme veel sajab, siis saab seened ka marineeritud. Kui ei saja, saab ikka ja lisaks aeda ka, kui just palavik maha ei murra. Seniks kõgile head tervist! :D
Maakaevamine suures mahus lükkub ilmselt kevadesse. Puude otsast tuleb juba komposti alla. Esimesed lehevaalud õunapuudelt ja ploomidelt. Kui lähipäevil ilma peab, siis tulbisibulad maasse. Ja siis on veel istutamata maasikasvaarikas, mille ristisime Maria auks maarikaks :D neid müüdi maarjalaadal. Mingi leedu marjakasvatustalu. Nime ei leidnud ja mees oli väga hõivatud ka. Maarikas kasvab kuni poole meetri kõrguseks ja marjad on vaarika moodi, aga maasika moodi ka. Isa ütles, et pole suurem asi maitse :D Taimed ei pidavat laiutama hakkama. Ma loodan, et see vastab tõele :D Pilt ka
veel kauples ta selliste marjadega:
Polnud võimalik rohkem prassida, raha sai otsa. Muidu tundus, et sel aastal oli maarjalaada taimevalik kabedam. Tooni andis ka Järvselja taimeaed. Minul on nende taimeistikutega head kogemused. Nii taimed kui müüjad on krapsakad ja istikuhind on ka pigem soodne. Ühesõnaga tapetud olemisega taimi oli laadal vähe.
Kohustuslik sibulavanik. Minu aias sibul ei kasva, pole ruumi. Saaremaa vanaema tegi vanasti ikka sibulavanikuid, nüüd ei ole teda enam juba mitu mitu aastat toimetamas. Aga ühes kõrralikus köögis peab sibulavanik olema :D Seekord siis laadakaup.
See käis mul nüüd küll sujuvalt - aiast laadale :D
Kui homme veel sajab, siis saab seened ka marineeritud. Kui ei saja, saab ikka ja lisaks aeda ka, kui just palavik maha ei murra. Seniks kõgile head tervist! :D
Kiiret paranemist!
VastaKustutaoleks vaja jah :D
VastaKustutaeee - seda et, see maasikvaarikas - see ikke laiutab täiega :D Otsi talle kohe kindlasti mingi eraldi nurk - kui lillepeenrasse pistad, siis varsti seal teisi lilli pole :D. Ta sellise vaikse kuid lolli järjekindlusega hõivab ümbritsevad alad täielikult. Kui ma 3 a tagasi panin 2 pisikest taime aianurka, siis polnud neid nähagi. Hetkeseisuga on nad hõivanud üle ruutmeetrise ala. Ja oleks veelgi rohkem, aga ma lihtsalt julmalt kaevan teda välja. Aga muidu ilus on. Ja mõni inimene ütleb, et pidavat hea mari ka olema. Minu meelest täiesti maitsetu - tavalisel rohuliblel on ka rohkem maitset kui sellel marjal. Aga mari ise on hästi dekoratiivne ja suur - siuke tikutopsisuurune ikka. Ja tigudele ta hirrrmsasti meeldib :D
VastaKustutaAga head paranemist :D
Parane ruttu, õigemini, ära jää haigeks!
VastaKustutaDeia, kes selle maarikaga mind tänavu õnnistas, jättis millegipärast ta nime -Rubus illecebrosus Sulle kirjutamata. Ma võin öelda, et on väga vastupidav taim. Kui ta meie aeda ilmus, oli ta nii kuumaks küpsenud ja närtsinud nagu vana saunaviht, aga saanud mulda ja veidi vett, kosus kiiresti ja näitab juba laiutamise märke. Mulle tundusid ta marjad mõnusalt hapukatena, aga ehk polnud nad veel päris valmis või olid hoopis teekonnal üleküpsetatud:)
vat jah - mul siiamaani veel süümekad, et siukse üleküpsenud vihaga teie juurde jõudsin :D Teised oleks ta ennem kuskile kraavi äärde poetanud vist, aga mitte kingiks kaasa võtnud :D. Aga jah - ta siuke vastupidav. Tol ajal oli ju põrgukuumus kah - pole ime, et vihaks muutus :D
VastaKustutaSellest maarikast veel, et too leedukas käskis sügisel lehed maha lõigata. Mina pole lõiganud - talvitunud on imehästi ja kevadeti on teda kahekordselt :D
säh sulle maarikat! Aitäh nõuannete eest, ta on mul veel paika panemata. Tigude lemmik, see on halb, aga äkki tõmbab löögi endale :D
VastaKustutaVot sellest ma aru ei saa, kuidas Muhedikul on õnnestunud aed tigudevaba hoida? Neid rändab igal moel, ma oletan, et istikutega ka. Kui sellest hoiduda, siis minu aiast ei tohiks üldse midagi välja anda.
usu siis veel leedukate juttu :D
aga eks need marjad ja Maria minu kõrval, pluss see igavene aedniku-himu ja uudishimu :D
Teod pole lihtsalt ise veel siiakanti jõudnud, potid vaatan hoolega üle ja paljasjuursed pistan enne kõik igaks juhuks küüslauguvette:)
VastaKustutaJa pole hullu Deia, sooja südamega toodud, soojade kätega istutatud, kus ta ikka pääses, pidi ju kasvama minema.
Küüslauguvesi. Hea võte, ilmselt sobib muuks ka.
VastaKustutaMa loodan, et nad ei jõuagi.
Minugi poolt kiiret paranemist!
VastaKustuta