Lehed

pühapäev, 15. august 2010

pakk ja maasikatoru

Täna on puhkuse ots. Mitte et suvi läbi oleks, aga... Nüüd jäävad tõesti vaid hommikud ja õhtud ja nädalavahetused. Viimased poolteist nädalat on läinud ühe jutiga.  Täna õhtul tekkis utoopiline plaan postitusse kirja panna, mis selle aja jooksul tehtud sai. Kõik see värvimine ja nurkade tuunimine ja mägisibulate kolimine ja maasikatoru ja lõkkekoht jne jne. Mingil hetkel koristas blogger osa jutust ja pildid ja nüüd hakkab aeg ka otsa saama. Enda jaoks tuleb see kõik ikka kirja panna ja tulevikuks see õpetus, et pigem ikka üles tähendada., kasvõi lühidalt. See kuumus pigem küll närtsitas, kui mitte öelda nätsutas. Aga nii palju puhkust oli mul viimati siis, kui lapsed väikesed olid. Eraelu tegi omad korrektiivid ja nii muutus kõik puhtalt tööteraapiaks. Kõik tegemised olid aga üksteisest läbi põimunud, see käib väikese ruumiga kaasas - et midagi ümber paigutada on vaja midagi ümber paigutada :DD Valmistulemust veel ei ole, aga ma näen, kuidas see tasapisi looma hakkab. See on hea tunne.
Eks ma olen aeg ajalt  oma aianurkade üle nurisenud, miski ebamäärane tunne, et see pole see. Kuumade ilmadega kasutasin vedelemispause ja lugesin Muhediku, Hilise ja teiste  blogisid. Sain ideid ja inspiratsiooni. Sõnaga - toimus suur taimede ja kivide rändamine. Peenrast üles ja veepange, sest mullapind oli ikka uskumatult kuiv.(mitte kivid muidugi). Lõpuks tegin siis ekstreemkastmist ei mingit pealiskaudset pritsimist. Sellest oli muide kasu. Kui antakse ikka vett ja sooja, siis kasvab ka. v a muru, see kasvab millest iganes, mida suurem plats, seda parem kasv :D Kõik, mis ümber istutasin siiani veel hädalisi märke ei näita, ju läks kadudeta.
Kui kevadel kompostikasti valmis sain, siis otsustasin augustini viivitada vanade hunnikute likvideerimisega, et ehk suve jooksul veel lisandub midagi. Vanades autokummides kõdunenud lehed olid igatahes multsiks kõlbulikud .Vaat mille üle võib hea meel olla! Kilekottides seis veel nii hea pole.(mustad prügikotid, augud sees), vaatan veel sügisel üle.


Asi sai alguse paku konserveerimisest. Ma oleksin pidanud seda kohe tegema, näiteks koore eemaldamine jäi alles! eelmise aasta sisse, s.t. kõik söödikud tundsid end paku sees nagu kodus. Nüüd siis võtsin vana masinaõli ja võõpasin paku üle. Tulemus oli õõvastav - äkki seisis keset õue must asi ja kiskus pilku. Huh, see oli küll kole hetk. Mõtlesin siis, et ostan värvi ja värvin halliks kui õli imendunud on. Karola laitis mõtte maha, et naturaalne jne. Nii. Nüüd ma ei teagi enam, kas mina olen sellega harjunud või on pakk heledamaks pleekinud. :D Kaalusin korraks ka värvilisi pakke nagu minu kodukoha muuseumi õuel on, rahvariiete teema, aga et aed on nagunii kirju, siis mõtlesin, et ootan veidi. Kui oleks ruumi laiemalt käes, siis tekitaks rõõmsama pakunurga (võib olla) küll.

Paku õlitamisest edenes poeskäik ja ostsin igasuguseid värve - metalli, pliidiraua, pingi ja trepi värvimiseks. Pliidiraua värv oli veidra konsistensiga ja haises koledasti. hea, et seda õues testisin, kuuma ilmaga köögis oleks ehmatav üllatus olnud. Esimest korda oma aiaelus ostsin tigude mürki ja uskumatu, aga see töötab. Mul sai äranäritud hostadest villand. Muretult ma seda just ei külva, aga kasutan küll lisaks ärakorjamisele. Võib olla on kuumus nende arvukust kusagil mujal vähendanud, minu aias on neid ikkagi vastikult palju.
Nüüd maasikatorust.Idee pärineb muidugi aiablogijatelt :D Tundus ikka väga hea plaan maasikad kõrgemale tõsta, et tuult ja õhku suuremalt lasta :DD Maja teises küljes kasvas metsviinapuu malmtoru sees. leidsin, et see on tema jaoks liiga hea toru, ta kasvaks mille sees või küljes või peal iganes. Kangi abil sain toru pikali ja veeretasin aianurka. Mulle meeldis isegi see värvitoon. Karupoeg Puhh ütleks selle kohta, et üks tarvilik purk :D

Peale traatharjaga nühkimist värvisin
metallivärviga üle. Algselt plaanisin üldse roheliseks värvida, aga sel päeval olin ma Karola entusiasmist - värvi, rohkem värvi!- lummatud ja ostsin punast, mis minu meelest oli tegelikult pruun või punakaspruun.
Selle pakuga ka kui esimene ehmatus käes, siis kaalusin tõsiselt roheliseks teha, et ära peita.( naerab). Nojah. Toru oli vaja ära värvida, et saaks vana kompostihunniku hõredam sisu allapoole toppida jne jne
Toru taga seisis ka inkubaatori tühjendamine, sest maasikataimed laiutasid juba mis kole. Maasikatest. Kunagi Supilinnas kasvas mul ka mingi selline sort, mis kandis külmadeni välja, kasvatas võsusid ja nende otsa ka taimi ja marju. Nüüdne sort (nime muidugi ei tea) on pärit mu sõbra Kadri Maaritsa aiast. Marjad on mahedad ja pole nii magusad kui tavalisel maasikal. Vahva juuli- ja augustihoidistele lisada. Selle toruga seoses tekkis mitmeid murelikke küsimusi ka: et kuidas nad talvel seal torus? kas suvine kuumus neid ära ei küpseta? esimestel päevadel olid lehed norgus mis norgus, aga siis kasvatati uued lehed ja kohe õied ka, nii et ei küpseta, pluss 30 on üle elatud :D  Loodetavasti ei saa nad ka välgust tabatud, ikkagi rauatoru ju.  Linnud ei ole veel avastanud, petteks istutasin lillherneid, need peaksid olema mullale head. Või ma eksin. Needsamad lillherned, mis ma eksperimendi korras u kolm nädalat tagasi inkubaatorisse külvasin. Näis, kas ma õisi saan. (unistavalt)

Siin pildil on siis töö teine etapp, kui värgid värvitud ja edasi aetakse hunnik läbi reformivoodi põhja. Hetkel pole veel normaalse kvaliteediga pilti, kuidas see aias üldiselt paistab. Kui see toon mind häirima hakkab, siis võin iga kell üle värvida. Pakust veel nii palju, et sai teine endale uue poti ka, sest sinna sobis ta kõige paremini. Tagaplaanil asuva poti koos kakardega viisin maja ette, sest liiga pikk rivi tundus üle pakutud ning tuul kippus kakraid omatahtsi väänama. Väike pakk on lihtsalt suuruse hoomamiseks lisatud :D


6 kommentaari:

  1. Lahe toru. Vat seda külmumiseasja minagi mõtlen oma bossi kõrgpeenra serva istutatud maasikate puhul. Aga ma lihtsalt katsetan. Ja vana masinaõliga värvitud asjad mulle meeldivad (öko taaskasutus ka), muide, aja pikku läheb ta halliks ära.

    VastaKustuta
  2. Mul see punaseõieline maasikas on juba 2 talve talvitunud kõrgel. Ca 70 cm tõstetud roosipeenra äärepeal - ja pole tal häda kedagi :)

    Toru on lahe - kas sa teed külgedele ka augud sisse?

    VastaKustuta
  3. Aukude peale ma ei tulnudki :D Hm, pean naabrimehegaasja arutama, toru on ikka üsna paks minu arusaamist mööda. Küll mõtlesin enne värvimist ja peale Hilise ägedat kivimüüri vaadates, et tekitaks üldse toru ümber tsemendi ja väikeste kividega ümbrise ja sinna mõned taskud vähenõudlikele rippujatele. Kahtlesin lihtsalt selles, et kas see värk sinna pidama jääb või kukub alla nagu plaadid köögis kipsplaadi pealt :DD

    et halliks kulub on lohutav teada :D

    VastaKustuta
  4. :DDD ma olen mitmed korrad öelnud, et üks pisike muudatus elus, aias, kodus võib endaga kaasa tuua vägagi suured ümberkorraldused.

    Ma vaatan pildil Su pakku ja arvan küll, et ta näeb Sul seal väga hea välja. No ja mis siis, et must. Väga rahulik ja ei domineeri sugugi taimede üle. Ja selle pisikese paku jätaksin ma ka paika. Ja võibolla tooks isegi ühe veel juurde. Aga Sina näed oma aeda muidugi paremini.
    Värvid, parajana tempereeritult on aias alati head, mis siis, et nad algul ehmatavana tunduvad:) ja kõige õnnetum neist on roheline. Väga raske on leida sellist tooni, mis sobiks taimelehtedega. Meil on üks aiaehitis roheline, küll ma tempisin seda tooni enne kui rahule jäin. Nüüd oleks ta vaja üle võõbata, aga kõik lauajupid, millel olen katsetanud, lausa röögivad vastu.
    Aga punane on hea:)

    VastaKustuta
  5. Lugesin täna hommikul Kähri ronitaimede raamatut ja nagu kümnesse oli seal juttu ka tugedest jm ehitistest aias ning nende värvist. Mul pole küll ehitised ega toed, aga põhimõtted kehtivad ikka.

    Blogi kommnetaarid on just see, mida ma vajan, vahel on vaja aru pidada ja siis on teiste kogemused ikka väga head. Kas loksutavad paika või panevad idanema :DD

    ja selle 1 muudatuse mõju suhtes on sul tõesti õigus - liblikatiiva ...

    VastaKustuta
  6. Väga andekas viis kuidas prügikotte kasutada!

    VastaKustuta