neljapäev, 26. august 2010

Hilissuve sillmapett

Juba teist õhtut tabab mind töölt tulles kaks üllatust - vihmavaling taevast ja üllatus aiast. Ma olen ennegi seda tähele pannud, et vihmase ilmaga tundub nagu sajaks juba nädalaid. (v a muidugi meie kuumalaine periood). Ühel ilusal õhtul tulin koju ja vaade oli häirivalt isemoodi. Esmalt ei saanud aru, mis täpselt, siis taipasin, et esimest korda sel aastal oli kõrvalkrunt minu aia ääreni masinaga niidetud, ei mingeid kreegivõrseid ega naadiriba. See oli silmale nii ilus ja korrastatud, et veevaling sadas ka teisiti. Tore, tigude hordidega muretu :D Aitäh! (Ma loodan, et see ei tähenda kinnisvaraarendust, sest uusehitis viiks valguse mu aiast).
Teine üllatus aga oli see, et ampel õunapuu otsas oli lehed kuivusest!!! lonti lasknud ja seda kogu selle veehulga juures, mis alla on tulnud öösiti ja päeval. Ma tõstsingi ta siis veetünni ligunema. Sellest võib järeldada, et õunapuu lehestik peab ikka tublisti vihma ning ilmselt sajab vähem, kui mulle tundub :D Pelargoonid, mis minu meelest otsest vett ei taha, õitsevad ka päris uhkelt, ilmselt siis ikka nii palju ei sajagi.

Valgus on muutunud.

Töölkäijale on päev nii lühike. Hommikuti otsin kuivemat kohta, kus kohvitada ja aias olla.
Veidi melanhoolsem on küll, sest hilissuviseid õisi on aias vähe. Seda viga peab parandama hakkama. Nüüd on aias ka teise ringi tegijad. Ebaküdoonia külje alla on kaks võilille end õitsema sättinud, nad tunduvad nagu tulnukad. Vihm on põõsahakatisi kosutanud, mitmest maranarootsust on kobedamad põõsad moodustunud.
Kosmos kasvatab ikka veel varsi ja lehti, õied ilmuvad ükshaaval. Kobarpead hakkavad lõpetama. Päevakübarad on endiselt ilusad, neid võiks rohkem olla, kuigi eelmisel suvel oli neid vaid üks puhmas, nüüd juba rohkem.


Roosade päevakübaratega on nagu väike segadus, et kes neist see päris siilikübar on? Pean selle aiakirja numbri välja otsima, kus sellest juttu oli. Õied ja lehed erinevad küll tublisti. Siin on nende pildid:

Alguses ma ootasin, et millal ta oma õielehed sirgu ajab nagu teine päevakübar, aga tema paistab ikka rohkem ja rohkem südamikule rõhku panevat. Lehed on ka teistmoodi.

Versus

Tartu Botaanikaaias aga oli hoopis selline õis

Võib olla on nad kõik kübarad ja endiselt moes ;) Mina korjasin igatahes nende roosamate lehti, ravimtaime pähe, enne kui teed keetma hakkan, oleks mõistlik endale ikka selgeks teha :)  Päikeselisel hetkel kogusin lõpuks oma laiskust ületades ka lavendlit, monardat, salveid, tüümiani, melissi. Laotasin kuivama ja tuba täitis tõeline lõhnapilv.

Tasahilju hakkavad värvid aias muutuma, ebaküdoonia kollaseks ja õunad kirjuks ning pihlakas on ilusam kui eales. Tööd on vähem ja hing kisub metsa poole, et kõik need seened. ja see vaikus ja see lõhn.


3 kommentaari:

  1. Kunagi olid kõik sellised kübaratega õied päevakübarad. Aga mingil ajal botaanikud jagasid nad 2-ks. Nüüd on olemas nii päevakübarad (Rudbeckia) kui siilkübarad (Echinacea) ning mõlematel on palju liike ja sorte. Kuigi nad eristati hoopis muude tunnuste alusel, siis kõige lihtsamalt on roosad (mõned sordid ka valged)siilkübarad, kollased päevakübarad. Kui Sul peaks mõlemat olema, siis vaata kui erinev on neil kübara ehitus. Siilkübaral on see kõrge kuhik. BA aias oled Sa ju pildistanud siilkübara täidisõielist sorti:), ta nimetus on etiketil täiesti olemas. Liigid on lihtõielised.

    Aias on värve veel palju ja ma arvan, et hilissuvel ei peagi need alati õied olema. Väga palju värvivad praegu aeda ka paljude põõsaste lehed.
    Mu meelest peaks igas aias lisaks lilledele kasvama ka mõned värvilised okaspuud, siis pole aed kunagi kõle ka hilissügisel ja talvelgi. Neid on ju olemas ka päris pisikeste aedade jaoks (kitsad sambad, madalamad kerad või kuhikud). Ilmselt ongi see värvipuudus põhjuseks, miks inimesed kurdavad pimeduse ja pori üle. Paar küldset või ka rohelist okkalist panevad aia aga särama igal aastaajal. Kui aed koosneb vaid püsikutest ja lehtpuudest/põõsastest jäävad varsti neist järele vaid tühjad kohad või pruunid (masendavad) raagus oksad.

    VastaKustuta
  2. Mulle meeldivad need kübarad kõik. :o)

    VastaKustuta
  3. mulle meeldivad ka kõik kübarad. Kunagi oli mul udupeen unistus, et saan 35 ja hakkan (naerab)Daamiks ja kannan kostüümi ja kübarat. Nüüd pea kümme aastat hiljem, imetlen aiakübaraid ja olen paljajalu vägagi rahul :D ei taha Daamiks, aga kaugelt imetlen neid küll.

    Muhedik, sellepärast sinu kommentaarid ongi nii toredad, et sa võtad lihtsalt kokku kõik, mis esmapilgul keeruline tundub ja annad ikka häid ideid! See on suur oskus - keerulistest asjadest lihtsalt rääkida :D

    VastaKustuta