neljapäev, 26. august 2010

Hilissuve sillmapett

Juba teist õhtut tabab mind töölt tulles kaks üllatust - vihmavaling taevast ja üllatus aiast. Ma olen ennegi seda tähele pannud, et vihmase ilmaga tundub nagu sajaks juba nädalaid. (v a muidugi meie kuumalaine periood). Ühel ilusal õhtul tulin koju ja vaade oli häirivalt isemoodi. Esmalt ei saanud aru, mis täpselt, siis taipasin, et esimest korda sel aastal oli kõrvalkrunt minu aia ääreni masinaga niidetud, ei mingeid kreegivõrseid ega naadiriba. See oli silmale nii ilus ja korrastatud, et veevaling sadas ka teisiti. Tore, tigude hordidega muretu :D Aitäh! (Ma loodan, et see ei tähenda kinnisvaraarendust, sest uusehitis viiks valguse mu aiast).
Teine üllatus aga oli see, et ampel õunapuu otsas oli lehed kuivusest!!! lonti lasknud ja seda kogu selle veehulga juures, mis alla on tulnud öösiti ja päeval. Ma tõstsingi ta siis veetünni ligunema. Sellest võib järeldada, et õunapuu lehestik peab ikka tublisti vihma ning ilmselt sajab vähem, kui mulle tundub :D Pelargoonid, mis minu meelest otsest vett ei taha, õitsevad ka päris uhkelt, ilmselt siis ikka nii palju ei sajagi.

Valgus on muutunud.

Töölkäijale on päev nii lühike. Hommikuti otsin kuivemat kohta, kus kohvitada ja aias olla.
Veidi melanhoolsem on küll, sest hilissuviseid õisi on aias vähe. Seda viga peab parandama hakkama. Nüüd on aias ka teise ringi tegijad. Ebaküdoonia külje alla on kaks võilille end õitsema sättinud, nad tunduvad nagu tulnukad. Vihm on põõsahakatisi kosutanud, mitmest maranarootsust on kobedamad põõsad moodustunud.
Kosmos kasvatab ikka veel varsi ja lehti, õied ilmuvad ükshaaval. Kobarpead hakkavad lõpetama. Päevakübarad on endiselt ilusad, neid võiks rohkem olla, kuigi eelmisel suvel oli neid vaid üks puhmas, nüüd juba rohkem.


Roosade päevakübaratega on nagu väike segadus, et kes neist see päris siilikübar on? Pean selle aiakirja numbri välja otsima, kus sellest juttu oli. Õied ja lehed erinevad küll tublisti. Siin on nende pildid:

Alguses ma ootasin, et millal ta oma õielehed sirgu ajab nagu teine päevakübar, aga tema paistab ikka rohkem ja rohkem südamikule rõhku panevat. Lehed on ka teistmoodi.

Versus

Tartu Botaanikaaias aga oli hoopis selline õis

Võib olla on nad kõik kübarad ja endiselt moes ;) Mina korjasin igatahes nende roosamate lehti, ravimtaime pähe, enne kui teed keetma hakkan, oleks mõistlik endale ikka selgeks teha :)  Päikeselisel hetkel kogusin lõpuks oma laiskust ületades ka lavendlit, monardat, salveid, tüümiani, melissi. Laotasin kuivama ja tuba täitis tõeline lõhnapilv.

Tasahilju hakkavad värvid aias muutuma, ebaküdoonia kollaseks ja õunad kirjuks ning pihlakas on ilusam kui eales. Tööd on vähem ja hing kisub metsa poole, et kõik need seened. ja see vaikus ja see lõhn.


teisipäev, 24. august 2010

pildipostitus. Lõunal Botaanikaaias

Eelmisel nädalal lipsasin botaanikaaeda, et otsida koduaia taimedele puuduvad nimed. Nüüd olen juba nii laisaks muutunud, et ei viitsi üles kirjutada, selle asemel pildistan :D Jaapani kuslapuu meeldis mulle esimesest silmapilgust just tema lehtede värvuse pärast. Ostsin oma aeda siitsamast botaanikaaiast "Kiviktaimla päevalt". Siin aias kasvatatakse teda suures potis. Pidi olema väga hea ronija, aga saab ka ilma toestuseta hakkama. Kasvab muide päris jõudsalt.


Leidsin nime ka uustulnukast kellukesele, minu aias sai ta pisut valele kohale istutatud, kadus teiste kellukate sisse ära ja tundus kuidagi kaootiline. Botaanikaaia peenras, päikese käes, oli ta märksa kobedam :D
Õied ongi tal sellised pisut pleekinud moega.


Mõistagi leian iga kord mingi lille või taime, mille juures ma ohin ja ahhetan ja himustan. Niisiis wishlist:D
See lill oli üks suur üllatus, sest alljärgnev pildirida on tehtud tema õite erinevatest variatsioonidest. Nagu polekski üks ja seesama taim.Tema nimi on kare sinisarikas!


Värvi ja värvi!


Tanguutia kuldkepp võiks aias olla just nüüd suve lõpu poole...


Suurtes pottides kasvas puismailane, mesilased olid üsna leilis :D


Tartu salaaed. Avatud kõigile.


laupäev, 21. august 2010

bloggeriga maadlemine ja metsaskäik

Ilmselgelt peaksin end täiendama, sest olen juba teist korda bloggeriga hädas. See lihtsalt võtab ja keerab pildid hoopis vertikaalist horisontaali ja vastupidi. Omal ajal ei viitsinud HTML-i endale selgeks teha ja nüüd siis ongi jama. Uurisin pilte lähemalt, siin on kõik ok, terve postituse kustutasin südametäiega maha.

Muidu oli väga mõnus päev. Käisin Põlvamaal metsas. Mustikalootus on sel suvel muidugi naeruväärne, läbi kõik ammu, aga pohlade suhtes olin optimistlikum, et kui seeni ei leia, siis pohli ikka saab. Põhilised olid seenelised. Natuke vara on veel ja vihma oleks ka rohkem vaja ent esimene saak käes! Pohli oli vähem, vist juba korjatakse :(


Eilne päev oli pilve-päike-laisk- päev, kadus kuidagi näppude vahelt. Istutasin ümber päevaliilia, millel on kirjud lehed, aga õie värvust ei mäleta. Saadud Supilinna rohevahetuselt. Selleks tuli pisut eeltööd teha, kitsekakar ümber istutada ja veel nipet näpet. Laotasin laiali järelejäänud kompostimulla ja toetasin tomateid. Need on siis need tomatid, mis on end ise külvanud ja sooja najal kasvanud. Tomatit kasvab sel moel ikka kuni kaks taime igal suvel. Kui nad ei jõua punaseks minna, siis panen kappi punastama. Kahju neid peenardest välja visata kui nad juba nii vintsked on, et suudavad end ise läbi suve kasvatada. Esialgu siis teevad näo, et on nt kobarpead :)


Maitsetaimed koondasin viinamarja juurde, seal on soojem ja tüümianid võivad uskumagi jääda, et liivasem kant. Siis pune, mille Carola tõi Soomest, olevat vängem, eks näis. Lavendlit ei julgenud sinna ikkagi panna, külm võib ära näpistada. Hommikupool päevast läks muru niitmise peale ja pisut vedelesin kiiges ka ja lugesin raamatut.Õhtupoole ladusin pisut puid, kõigeks tundus aega olevat, täiuslik päev.


Kui ma oli ta ümber istutanud, selgus, et õhtupäike paistab talle väga mönusasti peale ja nii meenutab ta rohkem mingit toalille. Tupsrohtliiliat. :)
Lõpetuseks midagi rahulikku ja järjekindlat - see on kukehari, mis hakkab õitsema ja õitseb külmadeni välja.

Pilt on siis jälle horisontaalist vertikaali :(




neljapäev, 19. august 2010

ei järgne täna midagi

Esimene töönädal peale puhkust läbi. On teine selline pooletoobine, pühad sees, mis on imetore mõistagi.
Täna oli aega aias ringi vaadata ja pilt on peale vihma pehmelt öeldes vettinud. laiskloom nagu ma olen, ei korjanud ma õigel ajal lavendlit ega monardat. (häbi, häbi) Ohtralt sai varutud punet ja tema õitest tehtud teed olengi luristanud, sest jahedaks läks alles täna.
Monardaga seoses ongi mul mitu küsimust. Kas teie aias muutub ta ka augustis räbalaks ja koledaks? Kas te lõikate teda tagasi millalgi õitsemisaja löpus? Ja kas nüüd oleks õige aeg tulbisibulad maha panna? Aias on mul nüüd taimeaugud või siis tühimikud. ohkab. Täna pole ma endaga kohe sugugi rahul, aednik või midagi.

tagasi nädala peale vaadates aga...

Kõige rohkem rõõmustasin selle üle, et vaatamata kuumusele võttis viiest kolm aktiniidia oksa juured alla. Istutasin kõik kosuma.  Nii. Mille üle ma veel rõõmustasin? Kuslapuul oli üks õis tekkinud. Hilisem sort, ma ei viitsi nime otsida, aga ta lõhnab!

Mis veel. Ühel lõunapausil lipsasin botaanikaaeda ka, seal on alati ilus. Tegelesin pisut taimemääramisega. See käib nii, et otsid oma aia taime üles ja pildistad nimesilti :D Pildid jäid paraku tööarvutisse :(  Mulle meeldib seal jalutada ja tasapisi märkad pisiasju või suuremaid asju. Minu meelest oli lihtne ja vahva idee mägisibulate kompositsiooni juurde kivile taimenimed kirjutada. Väga lihtne ja vahva. (panen hiljem ikka pildi ka üles). BA on ka see koht, kus oma himusid ja ahnust toita - et seda rahaks ja teist tahaks ... :D  Tartlastel on ikka väga vedanud, vaba sissepääs nii kaunisse aeda.


Tubases elus toimub asjade vähendamine. Tartus toimib selline postiloend, kus saab pakkuda ja küsida tarvitatud kraami. Ainuke reegel, et listis ei või reklaami teha ja raha küsida. Asjade ringlus on tasuta. Kiiduväärt ettevõtmine. Kevadel pakuti näiteks kapsataimi :D Võib olla peaks rohevahetuse ka uuele tasandile viima :D?

Vaatasin ülle kuidas teil läheb ja kui kevad paistis väga erinevalt tulema, siis suve lõpp on meid kõiki korraga tabanud. Või korraks tabanud. Selles on teil igal juhul õigus, et rohi kasvab raginal ... :D

Polegi enam nii nukker.
Harilik oleander Tartu Botaanikaaias




teisipäev, 17. august 2010

vihmast ja kividest. mägisibulad kolitud.

Täna hommikul umbes viie kuue paiku hakkas tõsiselt kallama. kellegi hoolitsev käsi pani kinni aknad ja tiris kodumasinate juhtmed välja. Lõunane sadu oli selle kõrval kuki-muki. Tööl meenus mulle, et olin õhtul ühe ampli ligunema jätnud. Veetaimeks õnneks ikka ei kvalifitseerunud.

Pildil on hoopis nädalaks kortermajast aiapansionisse toodud paprikad, mis tuli väikestest pottidest ümber suurematesse panna. Nii vesist vastuvõttu nad ilmselt ei oodanud :D

Edasi siis taimerändest ja mõnest piiramisest. Maja seina äärde sehkendatud veeanuma nö ehitis on üsna hästi püsinud. Natuke närvilisema mulje jätab, kui neid väikseid kive vaadata, aga praegu on kiviolud sellised, et suuremalt ei tee, vaja vahepeal koguda. Mägisibulatele kohta otsides tundus lõunapoolne maja sein üsna hea asukoht. Seina äär muidugi, rippaedadeni annab veel areneda, aga ükskord tuleks seegi ära proovida.

Allpool on pildid sellest, kuidas kiviehitise taimed toime on tulnud. Lugesin Arne Kähri pinnakattetaimede raamatust, et mida viletsam pinnas, seda uhkema padjandi kadakkaer teeb. Vastab tõele, muld kivide vahel on suisa olematu.


Küll ämblik teab, kuhu võrgud välja panna. Vihm tegi need avalikuks :D




Sellel pildil on nö pealtvaade, kive on ikka veel puudu ja sibulad nii ja naa. Peenkruusa oleks vist vaja või killustiku puru.
Siin jätkasin teemat. Müürilill, mida nägin ühes aiaajakirjas ja ihaldasin oma kivide peale, sattuski minu juurde ema aiast ja inkubaatoris kosus kiiresti. Ümberistutamisel põdes veidi, aga nüüd juba kõbus. Siis mõned väljakaevamiste jäänused ja mägisibulad. Seda kivilat on napilt poolteist meetrit, sest siis tuleb ebaküdoonia, millel on tänavu minu meelest küll suured viljad. Mõningase kõhkluse järel istutasin ka pargiroosihakatise teise kohta, seal kivide vahele jäi talle ikka liiga vähe ruumi ja võib olla tahaksin ikkagi kord mingit osa aiast kolida.



ja nad on värvilised enne kui kollaseks muutuvad.


Ebaküdoonia on väga hea koha peal ja kasvab aina suuremaks, pidin pisut kärpima.


Tavaline pihlakas, kasvab veel ime läbi, sest täiesti õõnes teine.


järgneb...






pühapäev, 15. august 2010

pakk ja maasikatoru

Täna on puhkuse ots. Mitte et suvi läbi oleks, aga... Nüüd jäävad tõesti vaid hommikud ja õhtud ja nädalavahetused. Viimased poolteist nädalat on läinud ühe jutiga.  Täna õhtul tekkis utoopiline plaan postitusse kirja panna, mis selle aja jooksul tehtud sai. Kõik see värvimine ja nurkade tuunimine ja mägisibulate kolimine ja maasikatoru ja lõkkekoht jne jne. Mingil hetkel koristas blogger osa jutust ja pildid ja nüüd hakkab aeg ka otsa saama. Enda jaoks tuleb see kõik ikka kirja panna ja tulevikuks see õpetus, et pigem ikka üles tähendada., kasvõi lühidalt. See kuumus pigem küll närtsitas, kui mitte öelda nätsutas. Aga nii palju puhkust oli mul viimati siis, kui lapsed väikesed olid. Eraelu tegi omad korrektiivid ja nii muutus kõik puhtalt tööteraapiaks. Kõik tegemised olid aga üksteisest läbi põimunud, see käib väikese ruumiga kaasas - et midagi ümber paigutada on vaja midagi ümber paigutada :DD Valmistulemust veel ei ole, aga ma näen, kuidas see tasapisi looma hakkab. See on hea tunne.
Eks ma olen aeg ajalt  oma aianurkade üle nurisenud, miski ebamäärane tunne, et see pole see. Kuumade ilmadega kasutasin vedelemispause ja lugesin Muhediku, Hilise ja teiste  blogisid. Sain ideid ja inspiratsiooni. Sõnaga - toimus suur taimede ja kivide rändamine. Peenrast üles ja veepange, sest mullapind oli ikka uskumatult kuiv.(mitte kivid muidugi). Lõpuks tegin siis ekstreemkastmist ei mingit pealiskaudset pritsimist. Sellest oli muide kasu. Kui antakse ikka vett ja sooja, siis kasvab ka. v a muru, see kasvab millest iganes, mida suurem plats, seda parem kasv :D Kõik, mis ümber istutasin siiani veel hädalisi märke ei näita, ju läks kadudeta.
Kui kevadel kompostikasti valmis sain, siis otsustasin augustini viivitada vanade hunnikute likvideerimisega, et ehk suve jooksul veel lisandub midagi. Vanades autokummides kõdunenud lehed olid igatahes multsiks kõlbulikud .Vaat mille üle võib hea meel olla! Kilekottides seis veel nii hea pole.(mustad prügikotid, augud sees), vaatan veel sügisel üle.


Asi sai alguse paku konserveerimisest. Ma oleksin pidanud seda kohe tegema, näiteks koore eemaldamine jäi alles! eelmise aasta sisse, s.t. kõik söödikud tundsid end paku sees nagu kodus. Nüüd siis võtsin vana masinaõli ja võõpasin paku üle. Tulemus oli õõvastav - äkki seisis keset õue must asi ja kiskus pilku. Huh, see oli küll kole hetk. Mõtlesin siis, et ostan värvi ja värvin halliks kui õli imendunud on. Karola laitis mõtte maha, et naturaalne jne. Nii. Nüüd ma ei teagi enam, kas mina olen sellega harjunud või on pakk heledamaks pleekinud. :D Kaalusin korraks ka värvilisi pakke nagu minu kodukoha muuseumi õuel on, rahvariiete teema, aga et aed on nagunii kirju, siis mõtlesin, et ootan veidi. Kui oleks ruumi laiemalt käes, siis tekitaks rõõmsama pakunurga (võib olla) küll.

Paku õlitamisest edenes poeskäik ja ostsin igasuguseid värve - metalli, pliidiraua, pingi ja trepi värvimiseks. Pliidiraua värv oli veidra konsistensiga ja haises koledasti. hea, et seda õues testisin, kuuma ilmaga köögis oleks ehmatav üllatus olnud. Esimest korda oma aiaelus ostsin tigude mürki ja uskumatu, aga see töötab. Mul sai äranäritud hostadest villand. Muretult ma seda just ei külva, aga kasutan küll lisaks ärakorjamisele. Võib olla on kuumus nende arvukust kusagil mujal vähendanud, minu aias on neid ikkagi vastikult palju.
Nüüd maasikatorust.Idee pärineb muidugi aiablogijatelt :D Tundus ikka väga hea plaan maasikad kõrgemale tõsta, et tuult ja õhku suuremalt lasta :DD Maja teises küljes kasvas metsviinapuu malmtoru sees. leidsin, et see on tema jaoks liiga hea toru, ta kasvaks mille sees või küljes või peal iganes. Kangi abil sain toru pikali ja veeretasin aianurka. Mulle meeldis isegi see värvitoon. Karupoeg Puhh ütleks selle kohta, et üks tarvilik purk :D

Peale traatharjaga nühkimist värvisin
metallivärviga üle. Algselt plaanisin üldse roheliseks värvida, aga sel päeval olin ma Karola entusiasmist - värvi, rohkem värvi!- lummatud ja ostsin punast, mis minu meelest oli tegelikult pruun või punakaspruun.
Selle pakuga ka kui esimene ehmatus käes, siis kaalusin tõsiselt roheliseks teha, et ära peita.( naerab). Nojah. Toru oli vaja ära värvida, et saaks vana kompostihunniku hõredam sisu allapoole toppida jne jne
Toru taga seisis ka inkubaatori tühjendamine, sest maasikataimed laiutasid juba mis kole. Maasikatest. Kunagi Supilinnas kasvas mul ka mingi selline sort, mis kandis külmadeni välja, kasvatas võsusid ja nende otsa ka taimi ja marju. Nüüdne sort (nime muidugi ei tea) on pärit mu sõbra Kadri Maaritsa aiast. Marjad on mahedad ja pole nii magusad kui tavalisel maasikal. Vahva juuli- ja augustihoidistele lisada. Selle toruga seoses tekkis mitmeid murelikke küsimusi ka: et kuidas nad talvel seal torus? kas suvine kuumus neid ära ei küpseta? esimestel päevadel olid lehed norgus mis norgus, aga siis kasvatati uued lehed ja kohe õied ka, nii et ei küpseta, pluss 30 on üle elatud :D  Loodetavasti ei saa nad ka välgust tabatud, ikkagi rauatoru ju.  Linnud ei ole veel avastanud, petteks istutasin lillherneid, need peaksid olema mullale head. Või ma eksin. Needsamad lillherned, mis ma eksperimendi korras u kolm nädalat tagasi inkubaatorisse külvasin. Näis, kas ma õisi saan. (unistavalt)

Siin pildil on siis töö teine etapp, kui värgid värvitud ja edasi aetakse hunnik läbi reformivoodi põhja. Hetkel pole veel normaalse kvaliteediga pilti, kuidas see aias üldiselt paistab. Kui see toon mind häirima hakkab, siis võin iga kell üle värvida. Pakust veel nii palju, et sai teine endale uue poti ka, sest sinna sobis ta kõige paremini. Tagaplaanil asuva poti koos kakardega viisin maja ette, sest liiga pikk rivi tundus üle pakutud ning tuul kippus kakraid omatahtsi väänama. Väike pakk on lihtsalt suuruse hoomamiseks lisatud :D