Mereäärsed õied (1)

Tulin eile öösel Pärnumaalt. Tartu öö oli armutult umbne. Veider tunne oli sel moel mere äärest linna sattuda.

Reedel oli Häädemeestel pilves ja kohati sadas ka vihma. Lootsin, et Tartus, minu aia kohal ehk ka. Sellist palavust on mere ääres ikka lihtsam taluda, kuigi metsaskäik oli sellgipoolest väga higine.Testisin võrgumütsi - nokamüts, millel on putukate eest kaitseks peenike võrk kinnitatud, umbes looritaoline. Pluss kolmekümnega seda kanda on vaevaline, iga õhusõõm on olulisem kui sääsepiste. Nii et pigem kevadine peakate :D

Mustikaid oli vähevõitu, küllap olid korilased ka oma töö teinud. Käisime kukeseeni otsimas ja minu suureks üllatuseks saime täiesti arvestatava koguse. Ju siis oli kevadisest sulamisest nii palju abi, et põuane suvi metsaalust põrmuks ei põletanud. Heinamaad oli ka veel üsna rohelist tooni.

 Meri mõõnas ja adru haises :D  Herilased olid juba rannas paremad kohad ära võtnud, sain sutsaka kui ühe parmu pähe jala peale laksatasin. Nõmmeliivatee korjamiseni seekord  ei jõudnud, vedelesin laisalt meres.

Teised nii laisad polnud. Mesilased toimetasid õite peal ja siit ka küsimus suurele ringile - mis taimega on tegemist? Minu aias kasvab ta ka ja ma arvasin, et see on aedvaak. (Rõngu linnusmäel on neid ka massiliselt.) Nagu selgub, on selle üle aru peetud aiandusfoorumis , et kas on aedvaak või teleekia? Igatahes oli ta end ukse alla külvanud ja kasvukoht tundus talle sobivat.

Ema liiliad olid ära õitsenud, jäänud olid vaid üksikud ja uhked :D  Saunaraja kõrval kõrgus mustjas tokkroos.