reede, 30. juuli 2010

wishlist

et kobarpead õitseksid kaua ja et kurerehad saaksid pojad.et teod koliksid mu aiast ja võtaksid kaasa sipelgad.
et rahe tuleks alla mere kohal ja inimesed näeksid vikerkaart ja tunneksid sellest rõõmu. et metsas oleks ohtralt seeni ja mustikad ei saaks veel otsa. ja et Allan võtaks mu auto peale, kui ta Põlvamaale sõidab. et Baganda ei tormaks aias ja et naabripoisil poleks igav. et puud saaksid lõhutud ja riit ei kukuks ümber. et meri oleks veel soe ja inimestel aega. et oleks unistusi ja tähti taevas. et rattakumm ei läheks tühjaks (kogu aeg) ja et ma läheksin ükskord ometi autokooli ja sõidaks Saaremaale.( ja siis need salasoovid, mis on kuhugi kirjutet ja mis avaldamist ei kannata, aga sa tead ju küll  :D)
et aiablogijad ei väsiks ja et sajaks (tead isegi kuidas) ikka nende aedade kohal. et meie lapsed oleksid terved ja mehed rahul :D et teod ei sööks mu hostasid ja terrass saaks uue piirde. et Paulil oleks hea tervis ja Veljo saaks ehitise valmis.  et Kadri lubaks oma aiapildid üles panna ja ma jõuaksin Krõõdale külla.
ja siis lõpetuseks oleks vaja mõned tiarellid, kurerehad, kobarpead ja need astilbesordid, mida mul veel ei ole.
ja vaata seda kortslehte ka, kidub mul teine kuidagi.

tänan.
igavesti sinu Tsiil

neljapäev, 29. juuli 2010

VIHM vihm vihm

äikespilv tuli pikkamööda ja õues läks pimedaks ja siis see tuligi!
nii palju vett ja natuke rahet, raheterad polnud õnneks suured ja taimi ei lõhkunud.
välku lõi koledasti ja lipsasin tuppa.
vihmaveetorud purskasid vett
 mägisibul sõitis viuhti kividelt alla.

oh ma olen nii tänulik selle vihma eest
lämmastikulaks aiale

aias oli maa jala all nii soe
natuke veel müristab ja tilgutab

vool kõigub

pildipostitus:29.juuli

Hommikul tibas õige õrnalt vihma. Mõned minutid peale 7 pandi kraanid kinni. Eile õhtul ütles Airiin, et ilus aed. Mina nägin ainult puudusi ja oma tegemata tööd. Ikka juhtub. Nii et see postitus on pühendet ilule vaataja silmis...


Üllataja hosta. Väike, tugev taim, aias teist aastat, õitseb esimest aastat. Lähedalt on õied uskumatult ilusad. Sobib hästi villase nõianõgesega nii toonilt kui kasvukohalt.


Aed-leeklill elik Floksid. Kui ma siia kolisin, kasvasid aias valged ja roosad . Põdesid veidi jahukastet, peale ümberistutamist sain sellest lahti. Sõbrad tõid eelmisel sügisel paar tooni juurde, pakuti rohkem, aga  pole veel sellist ruumi. 


Valge-roosa segu on tekkinud sel aastal. Ilmselt on värvid segunenud. Üsna armas :D


Kaks viimast tooni on tegelikult üks ja seesama floks, õitsemise ajal toonid muutuvad.


Laikellukad.(Platycodon). Suureõieline laikellukas. Looduslik kasvukoht Kirde-Aasia. Alanko väidab, et taim on tundlik sügise- ja talvise liigniiskuse suhtes ning ei salli ümberistutamist. (Alanko, "Püsililled", Tln 2009). Mina pole sellega veel hätta jäänud.( Hansaplant pakub suureõielise laikellukana.) Minu aias hakkas sinistele lisaks hakkas ka valge. Sordi nimi on siis "Album"? Aeda istutatud eelmisel suvel. pisut tagasihoidlikum kui sinine, aga õis on sama suur.  Võimalik, et neil on seal kitsas ja sinine on lihtsalt vanem ja tugevam :D Püüdsin roosat sorti ka külvata, aga  läks luhta. Püsilillede raamatus on veel kirjutatud purpurpunasest. See oleks aia nael :D

suureõieline laikellukas
Selle õienupu järgi on kellukas saanud oma ingliskeelse nimetuse - balloon flower :D

Kasvukoht aias on poolvarjus, s.t. hommikupäike ja õhtupäike, vahepeal katab osaliselt õunapuu vari.

aedmonarda



kolmapäev, 28. juuli 2010

poolkõrbe plaanid


täpiline metsvits
suureõieline tõnnike
Varahommikul aiapingil kohvi rüübates pidasin plaani, mida ümber istutada siis, kui kuumalaine taandub. Lootust nagu on või tegelikult muud enam polegi. Metsalilled läbisegi liiliatega ei tundu enam ei ilus ega otstarbekas. Pune, mis õitsema minnes suure põõsana maadligi vajub, tuleb eraldi istutada.  Kuhugile tuleks tekitada metsalillede viirg ja paigutada sinna pune, kuldvits, rebasesaba jms. 
Maasikakasvatus üle viia kastpeenrasse? Päevaliiliad kolida päeva kätte, kevadistelt piltidelt uurida, kuhu susata tulbisibulad, mis laps Hollandist tõi.



Tellitud puidujäägid toodi esmaspäeval. Nädal varem ka talvepuude teine osa. Nüüd siis sorteerin ja sorteerin, mis pliidipuu, mis tarbepuu. Kompostikastile on vaja järgmiseks aastaks teine pool meisterdada ja hunnikus oli hulgaliselt huvitavaid liistujuppe ja siledaid lauajääke.  Pikemad said eraldi tõstetud, linnaelu on õpetanud igasugust tarbepuud hindama, pole vaja iga vidina pärast poodi tormata.


Nokitsemiseks jäävad siis hommikused ja õhtused tunnid. (päeval olen tööl).  Üks tund õhtul kulub toibumisele. Kõrvetavas päikeses tundub aed luitunud ja vaevatud. Valged õied väsivad kollakaks-pruuniks. Tahaks võtta ühe suure-suure päevavarju ja laotada üle taimede.
 Amplite ümberpaigutamisest oli abi, nad on nüüd veidi rohkem varjus ning pisut kosunud. Roosa kipslille peab suurest aiapotist puhkusele laskma ja asendama lilled lehtsalati jms kraamiga nagu aiablogijad soovitavad. 

 Rõõmu teeb, et kobarpead  näitavad esimesi õisi, mis tumedate lehtede taustal kuldselt säravad. Kosmosed, mis istutasin siia-sinna augutäiteks, läksid kõik kasvama ja hakkavad varsti õitsema. neid ma istutasin küll selle kuumaga, aga juurestik on üsna pinnapealne, sai ohtralt kastetud ja ellu jäid :D Kukekannused aga juba loovad uusi võrseid ehk saan sügisel veel õisi ka näha.




Huvitav on see, et kogu selle kuumuse juures pole aktiniidia viljad veel valmis saanud. Ühel ilusal päeval võtsin redeli ja upitasin ta pisut kõrgemale. Pulmarüü on sel põõsal puhta põlenud, nii määrdunud kollast polegi varem näinud. Marjad pole pudenema hakanud. Kastan ja kastan ja kastan. Olen oma aia vihm, sest looduslik vesi näikse laia kaarega meist mööduvat.


P.S. Mida teha kuivanud taimelehtedega? Olin kevadel oma lemmikutesse lisanud lingi, mis koondas väidetavalt loetumaid/külastatumaid aiablogisid Ameerikas (väheusustav?). Fairegarden on loetelu esimene. Kujunduse värvivalik on ehmatav, soovitan vaadata 26.juuli postitust, õpetatakse taimelehtedest korvi punuma. Meil Eestis on minu mäletamist mööda nt iirise kuivanud lehed peenrale patsideks punutud :D Aedniku nimi ei tule kahjuks meelde.




teisipäev, 27. juuli 2010

pildipostitus: aedupidi

Külastasin suvel üht Soome väikelinna, millest voolab läbi jõgi ning mis teist otsapidi asub järve ääres.
Võõrsil jäi pildistamiseks aega väheks sel lihtsal põhjusel, et päike lõõskas ja siis polnud mõtet eriti kaamerat välja võtta, liiga ere valgus. Õhtuks olin liiga väsinud. Mõned pildid said siiski tehtud.

Eelmistel suvedel jäi selline mulje, et rohkem kasutatakse konteineraiandust.(see mulje oli ekslik) Eks see ole ka lihtsam, kui vaja ära sõita ja miski untsu läheb, siis saab uued lilled istutada. Üks majake oli armas selle poolest, et igal aastal tuuakse majaesisele trepile välja pelargoonid jm potililled, nad on seal reas nagu tädid autolavkat oodates :D  Tänavune päike oli neid aga tublisti laastanud.


Piltidest lähemalt:
Suurt aeda saab väiksemaks muuta tuues sinna suuremaid esemeid (?). Näiteks laevu  või linttraktoreid.



Laevad aias oli üsna tavapärane. Või on need paadid? Ärgu siis kaptenid pahaks pangu :



Kui laeva kõrvale enam oluliselt ruumi ei jagu, siis viib kasutada õhuruumi:




Vahelepõikeks: selle põõsa nime ma ei tea, aga ma pildistasin teda sellepärast, et minu lapsepõlve kodumaja ehitati just selliste põõsaste kohale.

Maist ruumi võiks kasutada nii stiilselt kui otstarbekalt. Puukuur kui aiakujunduselement oli tõesti väga mõjuv.  Tulevikus ehitavad ehk veel ühe  panipaiga, kuhu saab kõik vanad arvutid panna :DD



Prügikast oli saanud viisaka kodu ning katuse:


Järgmises aias oli pererahvas rauale rohkem rõhku pannud.









See aed näis olevat raua poolest veel kujundamisjärgus. Bensiiniautomaat (?) polnud veel paigas, või mulle ainult tundus nii :D Taimestiku oli päike üsna olematuks paistnud.
Pajud.  Pajusid oli  selles väikeses linnakeses ohtralt.  Mina pildistasin neid, millest iga päev mööda käisin ja ei tüdinud neid imetlemast. Vormi pärast mõistagi.














pühapäev, 25. juuli 2010

Mereäärsed õied (2) viljad :D

Tagaaias lokkas viinmari. Isa on viinmarjad istutanud igasse võimalikku kohta :D Tagaaeda ja saunakatusealuse äärde, garaažide juurde ja vana lauda seina najale.
Proovisin ära kevadel istutatud kännasmustika esimesed viljad. Päris magusad olid. Samas ega mustsõstar ka kehvem polnud :D
 Ühest marjapõõsast veel, mis kasvab minu kodukandis igas metsatukas või künka otsas. Leidsin toompihlaka, mis oli veel lindude poolt lagedaks söömata.

Kohtasin mitmeid printse, igaks juhuks jäid suudlemata :D Ühte pildistasin, see oli tõeline välejalg.


Kodus tagasi, külvasin lillherneid, salatit, tilli, peterselli ja peiulille. (?) Lihtsalt katseks. Lillherned läksid mul tänavu aia taha, millest on väga kahju, sest nad on minu lemmikud :(
Vahetasin amplite asukohti, kaua nad ikka jõuavad, las tõmbavad ka hinge. Ja nüüd siis ootame vihma siin.
Mingid tilgad ja mingi tuul, aga ei asisemat midagi. Mhm ega tormi ka ei palu :)

Mereäärsed õied (1)

Tulin eile öösel Pärnumaalt. Tartu öö oli armutult umbne. Veider tunne oli sel moel mere äärest linna sattuda.

Reedel oli Häädemeestel pilves ja kohati sadas ka vihma. Lootsin, et Tartus, minu aia kohal ehk ka. Sellist palavust on mere ääres ikka lihtsam taluda, kuigi metsaskäik oli sellgipoolest väga higine.Testisin võrgumütsi - nokamüts, millel on putukate eest kaitseks peenike võrk kinnitatud, umbes looritaoline. Pluss kolmekümnega seda kanda on vaevaline, iga õhusõõm on olulisem kui sääsepiste. Nii et pigem kevadine peakate :D

Mustikaid oli vähevõitu, küllap olid korilased ka oma töö teinud. Käisime kukeseeni otsimas ja minu suureks üllatuseks saime täiesti arvestatava koguse. Ju siis oli kevadisest sulamisest nii palju abi, et põuane suvi metsaalust põrmuks ei põletanud. Heinamaad oli ka veel üsna rohelist tooni.

 Meri mõõnas ja adru haises :D  Herilased olid juba rannas paremad kohad ära võtnud, sain sutsaka kui ühe parmu pähe jala peale laksatasin. Nõmmeliivatee korjamiseni seekord  ei jõudnud, vedelesin laisalt meres.


Teised nii laisad polnud. Mesilased toimetasid õite peal ja siit ka küsimus suurele ringile - mis taimega on tegemist? Minu aias kasvab ta ka ja ma arvasin, et see on aedvaak. (Rõngu linnusmäel on neid ka massiliselt.) Nagu selgub, on selle üle aru peetud aiandusfoorumis , et kas on aedvaak või teleekia? Igatahes oli ta end ukse alla külvanud ja kasvukoht tundus talle sobivat.



Ema liiliad olid ära õitsenud, jäänud olid vaid üksikud ja uhked :D  Saunaraja kõrval kõrgus mustjas tokkroos.